Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: süda täis, maks avatud
Kuid üks suur vanade mesopotaamlaste iseärasus oli positiivsete emotsioonide sage seostamine maksaga. Just maksas tundsid nad tihtipeale nii rõõmu kui ka armastust. Seejuures kasutasid nad asjakohastes väljendites sõnu nagu avatud, särav ja täis.

Veel ühe silmapaistva iseärasusena selgus, et vanad mesopotaamlased tundsid viha eelkõige jalgades. Tänapäeva inimesed tajuvad viha ikkagi peamiselt ülakehas, mõnikord ka kätes.

Armastust võisid vanad mesopotaamlased tunda ka põlvedes, lisaks maksale ja tänapäevalgi ootuspärasele südamele. See seos võib teadlaste sõnul sümboliseerida põlvitamist armastatu ees.

[novaator.err.ee]
16.12.24, 23:41
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: Süda haige, süüa tarvis
Süda haige, süüa tarvis
Kurk on haige, juua tarvis
Pea haige, magada tarvis.

EÜS X 53 (42) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885)
Kui ema teaks

Tiadaeleks eidekene
Arvaeleks andejani
Kurta oleks koorijani
Määraks matke keerajani
Teadaks tühja tütarilla
Teadaks tühja tükkimassa
Arvaks nälja näppimaie
Joostes oitaja meneksid
Joostes leiva leikaneksid
Joostes või võidaneksid
Laseks käia ruuna ruttu
Märad käre mängitessa
Tooks ju süüa tatarilla
Tooks jo juua janunella
Süda haige, süüa tarvis
Kurk on haige, juua tarvis
Pea haige, magada tarvis.
16.12.24, 23:46
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: Algatas ale südame
Ootan süüa toodavada
Valget vaati veetevada
Nägin küll süüa toodavada
Aga musta vaati veetevada
Kohe mul kukkus kurva meeli
Algatas ale südame

EÜS II 671/3 (168) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Puru k. < Türi khk., Väätsa v. - P. Penna & K. Luud < Jakob Wiidemann, 68 a. (1905)
Peremees kiidab teopõlve + Halb kündja mõisa väljal + Joodik kiidab jalgu

Peremees kiitas tiopõlve
Perenaine vaimopõlve
Kui tulid tunniks tiole
Päivaks kaheks katsumaie
Kas pannas padjus magama
Linadesse liperda
Tiol pannaks tööd tegema
Einatükki eietama
Ei panda padjus magama
Linades ei liperda
Tiol tükki mõedetakse
Kaigast kaela heidetakse
Latiga ette laetakse
Oi küll mina kiuste künnin tüki
Vao mina aasin vaksa jätsin
Tolli kündsin tõise jätsin
Siis sain tüki tõistest ette
Teopäeva tõiste kõrva
Ootan süüa toodavada
Valget vaati veetevada
Nägin küll süüa toodavada
Aga musta vaati veetevada
Kohe mul kukkus kurva meeli
Algatas ale südame
Enä asja mis mul anti
Enä toitu mis mul toodi
Kes ei kasvanud kabusta
Iire listitud libasi
Ja põlend leivakoorukesi
Võtsin kätte ja vihastin
Muisutin härjad murule
Ajasin härjad aia nurka
Pistin piitsa peenderisse
(Ja) sahad lõin vasta sauna seina
Ise siis läksin Aru kõrtsi
Sääl võtsin mõned mõõdud viina
Kannu kaksi kahvakasta
Toobi tugevat õluta
Siis tundsin jalga tuuravada
Väha jalga vääravada
Küll jalad kodu viavad1
Sääred sängije siavad
Põlved põhkuje puevad



Muudetud 1 korda. Aeg: 16.12.24 23:51 kasutaja: Timo poolt.
16.12.24, 23:48
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: See laul käis vaeselapse südamest läbi
See laul käis vaeselapse südamest läbi, ta hakkas äsja linnust kuuldud õpetust mööda järele katsuma.

E 11542/5 < Narva l., Kreenholmi - A. Landsmann & J. Landsmann (1894)
Kägu vaese lapse sõrmeluust - muinasjutt.

Ennemuiste elas üks rikas mees oma abikaasaga suures uhkes majas. Neil oli üks tütar aga neil oli ka üks vaene tütarlaps kasulapseks. Oma tütar oli näu poolest inetu, kasu poolest pisuke ja mõistus põlnud temal ka mitte suur, et teda selle poolest kiita oleks võinud. Aga vaenelaps oli jälle tema kõrvas kui jaanilill karuohaka kõrvas - ilusad prisked punased palged, keha kasu poolest tugev, mõistuse poolest mõistlik nagu seda kunagi üks mõistlik ja virg tütarlaps võib olla, oma tütrele anti võid-leiba süüa ja sooja piima juua, aga vaeselapsele anti jälle haganaleiba ja külma vett juua. Ei see aitanud siiski midagi - vaenelaps läks ikka päev-päevalt ilusamaks, aga rikka vanemate tütar selleasemel ikka inetumaks. Aga see kasvatas rikka kasuema ja tema tütre südametes hirmust kadetust. Nemad hakkasivad vaeselapse vastu kurja mõtlema, kuidas nad ta iludust raske tööga saaksivad vähendada. Viimaks läinud vaeselapse elu nii kibedaks, et juba üle jõu kippus. Tema pidi rasket käsikivi peaaegu ööd ja pävad kokku ümber ajama. Ka pidi oma kasuvanemate ja nende tütre maja talituse ära talitama, nende riided pesema, nad ülese passima ja kõiges asjus kõige halvem - nende ori olema, kellest nad nii paljugi lugu ei pidanud kui oma vana hange otsas haukujast karja-Murist. Und silma peale lasta - see oli temal koguni haruldane ja nagu peale kauba asi ning kui ta seda ka natuke sai, siis oli see koera moodi - laua konts pea all, natuke pahna külje all ja sängike mudane toapõrand. Ei see kõik mõjunud aga veel midagi, vaenelaps oli ikka rõemus ja lahke ning näu poolest läks tema ikka ilusamaks ja laulis kõige oma töö juures rõemsa meelega. Rikka tütar läks ikka inetumaks ja tigedamaks, ta riidles ja turtsus, sõimas ja vandus teist alati laisaks hooletumaks ja päevavargaks. Aga vaenelaps pidi kõik vagusi ära kannatama, ometi iseeneses ohkas ta alati selle ränga vaeva üle. Üks kord tegi kasuema võid ja käskis vaest last jõest sõelaga vett tuua või pesemise tarvis, aga kuidas vesi sõelas seisab. Vaenelaps katsus ja katsus - ei saa ega saa sõelaga vett tuua. Nüüd läks ta kodu kasuema palvele: "Pai ema, kulla ema, ei saa ma vaesekene kuidaki sõelaga vett tuua ehk küll katsusin. Ah, anna andeks!" Aga palvest ei holitud midagi, vaid sai kui koerakutsikas tõrelda: "Kasi, kasi, sa häbemata kutsikas, sa pead sõelaga vett tooma! Kui sa seda ei tee, siis peksan ma sind, kas sa minu pärast seiesamase paika sured!" Vaenelaps läks nüid jälle nuttes jõe äärde sest võeraema ähvardus oli teda nii ära kohutanud, et ei teadnud, mis ta pidi tegema. Siis hõiskas ema oma tütart: "Kuule mu kulla lapsuke, ole viks lapsuke, võta oma ilus uus pang, too mulle natuke vett või pesemise tarvis, kui see võeras sõnakuulmata kutsikas tagasi tuleb, küll ma talle siis hea keretäie annan!" Vaenelaps nuttis jõe ääres härdaste. Nüid tuli rikka tütar toredal kombel jõe äärde, ilus pang käes. Kui ta sinna sai, hakkas ta kõigepealt kasuõde pilkama ja sõimama. Vaenelaps nuttis ja ohkas, katsus vett sõelaga viia aga vesi ei seisnud sõelas vaid jooksis kõik läbi sõela maha. Taevataat kuulis vaeselapse õhkamist ja saatis ühe linnukese, kes teda pidi õpetama. See lind laulis seal vaeselapse pea kohal nõnda.

Kuule, oh, kuule hella lapsi
Pane tähel, vaenelapsi
Võtta kolmi terakesta
Pane sõela põhja peale
Vii siis vesi võeraemale
Oma peksja-kullile.

See laul käis vaeselapse südamest läbi, ta hakkas äsja linnust kuuldud õpetust mööda järele katsuma. Oh, kui rõemus ta oli, kui nägi, et vesi enam sugugi sõelast maha ei läinud. Ta läks joostes ja hõisates võeraema juurde, ilma et tilka vett sõelast maha oleks läinud ehk tilkunud. Kui ta võeraema juurde jõudis, pani see seda asja iseeneses üsna imeks ehk vaenelaps seekord küll mitte peksa ei saanud, aga kiitust ei saanud ka mitte. Kui oma tütar tagasi tulnud, kaebanud see emale kurja meelega seda lugu, et temale ei olla vesi mitte ämbris seisnud aga see vaenelaps toonud nüüd koguni sõelaga vett. Aga kuidas ema oma tütre kaebamist ja vingumist ära jõudis kannatada, muud kui süda sai jälle vaeselapse vastu viha täis ja ta ütles oma tütre vastu: "Noh, ei ole viga, küll ma temale ühe pussi mängin, mis temal eluajal meelest ära ei lähe!" Kui või valmis oli, võttis võerasema tüki leiba, määris või peale ja pani selle ühe kirstu sisse. Nüid kutsus ta vaestlast, üteldes: "Tule seie ja võta sealt kirstu seest see võileib ära, siis ka mitte koera moodi leivatükk hammaste vahel ümber joosta, vaid istu maha ja söö ilusaste ära. Kui vaenelaps võileiba kuulis nimetatama ei teadnud, mis ta rõemu pärast tegema pidi ja läks nüid jookstes ja tänades kirstust leivatükki ära võtma. Aga võeras ema oli kirstu kaane nii ripakile seadnud, et kui vaenelaps käe kirstu äärele pani läks kirstu kaas kohe plahvti kinni ja võttis vaeselapse sõrme napsti otsast ära, aga võerasema hakkas seda nähes kohe jälle käratsema: "Mis nüüd muud kui vaesekene nuttis ja õhkas. Viimaks võttis ta nuttes oma purukspigistatud sõrmeluukese, mähkis õhkades teda ühe räbala sise ja pistis seda siis väravapulgahauku, õhkades: "Minusugune vaenelaps peab alati siin maailmas nutma, vinguma ja kisendama kui käuke. Oh, taevataat, peasta mind siit maailmast lahti!" Kui vaenelaps jälle mõne päeva võeraema piina all sai ära elanud, vaata imet, mis siis sündis - vaeselapse sorme uuke oli üheks linnuks kasvanud, keda meie nüüd käuks nimetame. Ta ronis väravapulgaaugust välja ja pani otsekohe lendu taeva poole ülese. Kui ta taevataadi ligidale oli jõudnud, siis õppetanud see temale, kuidas ta siin maailmas peab elama ja mis tema pidi tegema, kui ta esimest korda avalikult ennast inimestele ilmutab. Kui ta ülevalt tagasi tulnud, läinud ta otsekohe võeraema maja katuksele ja hüdnud nõnda.

Tõuse ülese, mu isake kukku kukku
Ma anan sulle kuldakübara kukku
Touse üles, mu emake kukku
ma annan sulle kuldapõlle kukku
Tule välja, vaenelapsi kukku kukku
Ma annan sulle kuldarätti kukku
Tule seie, mu vennake kukku
Maa annan sulle kuldatäkku kukku
Tule välja, kasuõde kukku kukku
Tõrva sull' tulgu näu peale kukku
Tule välja, võerasema kukku
Veskikivi tulgu sulle kaela kukku kukku.

Oma isa sai kuldkübara pähe ja ema jälle kuldpõlle ning mõlemad panid oma pea maha ja puhkasivad oma und mulla põues rahuliste edasi. Vaenelaps sai kuldrätiku, elas pärast õnnelikult ja sai mitmel pool kuulsaks. Vend sõitnud oma kuld täkuka kõik kaugemad kohad läbi, kus ta aga iial himustas. Kasuõde sattus ühe tõrva põletamise ahju juures kuuma tõrva sisse ja sai hirmsad surma. Võeraemale tuli veskikivi kaela - otsekui kange tormiga veeres veskikivi ühes võeraemaga alla jõkke, kus ta ära uppus. Uus lind kägu lendas ära metsa mööda sinna ja tänna ja ta laul olnud pärast seda niisamasugune kui meie ajalgi on: kukku, kukku! Nii on jutt kägu saamisest mõnes kohas Eestimaal.
16.12.24, 23:53
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: Miks su süda ei suvatse?
"Miks et sa ise ei imusta,
Miks su süda ei suvatse?"

ERA II 179, 121/3 (8) < Haljala khk., Varangu v., Rutja k. - Elmar Päss < Liine Kaskmann, 64 a. (1937)
Orja laul

Perenaine, pieri-lieri,
Keiti orjale kingalienta,
Oisuteli orma lienta,
Paisuteli paulalienta.
Kilgid peada seal pesivad,
Sääsed sääri loputasid.
Perenaine, naisukeine,
Sie toi lieme laua peale,
Vedeliku vaagna peale:
"Tule süöma, orja vaine,
Paistin sulle paremada!"
Ori vastu kostemaie:
"Miks et sa ise ei imusta,
Miks su süda ei suvatse?"
"Mina olen olnud ammu haige,
Ammu haige ja tõbine."
Ori vastu kostamaie:
"Sina pole olnud ammu haige,
Ammu haige, ei tõbine.
Liha so sies liguneb,
Pekki kärsab panni peale."
Ori süüa, ei parata:
Kerelise kinga lienta,
Murelise maksa lienta,
Sääse sääre loputusta.
16.12.24, 23:56
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: Ori sööb süda nutab
Orjal süüa annetakse
Ori sööb süda nutab

H II 53, 633/4 (92) < Simuna khk. - H. Böckler (1895)
Oma ema ja võõrasema ootavad koju

Pereeite eidekene
Kuulis mind koju tulema
Vääla otsalla olemaie
Taga laanes laalemaie
Keetis kodu kaalileenta
Pani ahjul hapenema
Müürile murastamaie
Kilgid pesid kellasida
Murulased munnisida
Seased seari loputasid
Kui tuleb ori kojuje
Orjal süüa annetakse
Ori sööb süda nutab
Silmad vetta veeretasid
Palged lainella lauvad
Kuda söön kilgi kellavetta
Murulase munnivetta
Sease searelopusida
16.12.24, 23:58
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: Süda serviti seessa
Võeras võeriti eessa
Süda serviti seessa -

E 1052 (6) < Rakvere khk. & Simuna khk. - J. Liljenbach
Karjasel kuri kodu

Võeras pere=eit.
Kuidas pean koju minema
Alla räesta ajama
Pealla räesta pugema?
Võeras võeriti eessa
Süda serviti seessa -
Pereeit on eidekene
Istub leelõuka'alla
Kulp tal kuldane käessa
Tõstab leenta tõrgetelle
Annab süia augutelle
Ori vaene see vaatab:
Kas pean söema, või vaatan
Ale on süüa augutella
Kale on süüa koorukesi,
Kõik loos lusika täied
Pügalas on piimapütid
Leivaraasud raamatussa! -
17.12.24, 00:01
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2812
:: Tsiteeri ::
Teema: Re
Seda on alati põris põnev mõelda, et kui sakslased kirjeldavad, et eesti külamehed sõid vaenlase südameid toorelt, et mida nad siis õigupoolest sõid.
Kui viha kimbutab ja võtad miskit südamesse, siis läheb ju hoopis kops üle maksa :)

..purjetan punasta merda, merda maksakarvalista.

Hindudel on "atma", "mina", hingamine, mida usutakse aga ikka südames elavat. Etümoloogiliselt ei ole neid ühendatud ning võibolla ei olegi otseselt seotud, aga jaapanis on "atama" hoopis pea. Kaukaasaia teadmata pärituolu pealiku-sõna nimetus on ataman.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.12.24, 05:52
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2812
:: Tsiteeri ::
Teema: Re
Maha lõi tema Mardi maksad
Põllule lõi poisi põrna

Mart jääb maksata magama
Poiss jääb põrnata põdema

Eide maksal ma magasin
Eide kopsul ma kogusin
(vrd peavärsi ja tolle jada järjestust)

Maksoissa on siun majasi
Kouhkoissa on siun kotisi

suu makaa kuin makasit
maamon maksassa
keukoissa kellottelit

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.12.24, 08:52
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: cik ta maksa
maksa pihta põrutades tapmine on päris sage Karjala loitsudes

ma siiski kahtlustan, et maarahva teadmised anatoomiast ja füsioloogiast kahvatusid isegi mesopotaamlastega võrreldes

lisaks veel üks anekdoot (kõrgemate kultuurrahvaste arusaamade kohta):
POES
-"Preili, palun andke mulle see persse kujuline kommikarp!"
-"Ärge rõvetsege, härra! See on südame kujuline."
-"Võid oma jutuga südamesse kerida! Ma olen eluaegne südame kirurg ja tean täpselt, mis kujuga see on."
17.12.24, 13:43
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2812
:: Tsiteeri ::
Teema: Re
..ma ei oleks niiväga kindel maarahva anatoomiliste teadmiste nullringis, kindlasti puutus küla või metsarahvas bioloogilise materjaliga rohkem kokku kui 20 sajandi turukülastaja fileeritud loomatükkide vahel.. kas ja kuipalju nendele juppidele konkreetseid faktiteadmistega vürtsitatud otstarbeid või tegevusjõude omistati, on teine küsimus..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
17.12.24, 15:59
Timo Kalmu









Sõnumeid:1437
:: Tsiteeri ::
Teema: nullringist
ma olen täiesti kindel, et 20 sajandi turukülastajaga võrreltes olid nii maarahva kui mesopotaamlaste teadmised hiilgavad.

rääkimata nendest 21-l sajandil, kellele kõik tuleb äpist
18.12.24, 02:02
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **     **   ******    ******    ********   ******** 
 ***   ***  **    **  **    **   **     **  **    ** 
 **** ****  **        **         **     **      **   
 ** *** **  **        **   ****  **     **     **    
 **     **  **        **    **   **     **    **     
 **     **  **    **  **    **   **     **    **     
 **     **   ******    ******    ********     **     
Lisa fail manusena:
  • Lubatud on lisada järgmiste tüüpidega faile:
  • Fail ei tohi olla suurem kui
  • Veel 2 faili saad lisada sellele teatele