Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ja lugusid käokelladest. "Lisaks käo eluviiside uurimisele ja tutvustamisele tekkis meil huvi, millised on inimeste reaalsed kokkupuuted käoga ning millised uskumused käo kohta tänapäeval levivad,"


Isakägu kukub emase kuuldes kolme ku-silbiga

Talivee sõnul tahaksidki nad teada, kas käokelli on veel üldse kodudes alles. Ta meenutas, et temal oli lapsena käokell kodus ja neil oli keelatud kägu ärritada. "Kui vanemaid kodus ei olnud, siis me ikka salaja kutsusime käo välja. Mis siis, et täistund ei olnud käes," sõnas ta.


Kui lugeda kirja pandud pärimust, siis on Talivee sõnul on rahvas käo juures tähele pannud igasuguseid nüansse. Vanarahvas on näiteks teadnud, mida lind sööb ja mis hääli ta veel teeb. Kägu ei tee pelgalt kuku.

Talivee isiklik lemmik pärimus kõneleb sellest, miks kägu jääb vana kalendri jaanipäeva paiku vait. Juba vanarahvas otsis selgitust, mida ta pärast teeb. Poegi ta ju ei kasvata, sest seda teevad teised linnud tema eest. "Kuna käol on põnev mimikri ehk ta näeb välja nagu röövlind, siis vanarahvas otsustas, et kägu läheb kulliks. Esimese suve poole ta kukub ja ennustab õnnelikke asju ka, ta ei ole ainult õnnetuse lind. Teise poole tegutseb ta aga kullina ning murrab kanu ja jäneseid. See on minu lemmik käo uskumus,"

[novaator.err.ee]