vanasti oli kuntsi vaja teada, et naistest lahti saada

Hageri < Nissi Polli k 1934:

Oli Kohila mõisas, ma olin tallmeistri abiks. Magasime all saunas, kolm meest olid koa sea. Üks kolm ööd käis tallaja minu peal. Nad akkasid karjuma: „Jaagup, Jaagup, mis sul on, mis sa karjud?“ Ärkasin üles, kedagi pole näha. Karjane õpetas, kuda lahti saan. Mul oli enne kinganõel mütsis ja karjane andis teise, panin ristamisi mütsi sisse. Siis nõnna kui ta minu pealt ära lahkus, viskasin ukse alla summ mütsi, kus nõelad sees olid. Karjane ütles, et siis soad näha kohe, kis on.
Omiku läksime sööma, seal oli karjatüdruk, poiste peale oli kangesti imulik, tema silmanägu oli verekriipsusi täis, nii kui kass oli kriipind. Ma ütlesin: „Juula, mis sul on täna öösse juhtund?“ Ta ei teandki ise, tal oli siis nii kange äbi. Ma augutasin näo täis, et kui sa veel tuled, ma teen ühe parema tuki. Ei enam tuld kordagi.

Jutustanud Jaagup Jäämann Hageri vaestemajas, kirja pannud Rudolf Põldmäe. ERA II 77, 474/6 (126)