kuigi riigiisad kohalikele keeltele mingeid õigusi andma nõus ei ole, siis riigi turunduses ekspluateeritakse neid täie hooga.
esimene näide mis pähe kargab on "Savusanna sõsarad".
ma ei ole filmi näinud ega pädev seda arvustama, aga mida teeb -d selle pealkirja lõpus?
miks mitte "Savusanna sõsaraq" või "Suitsusauna sõsarad"?
ma muidugi ei tea, kas üritati teadlikult kombineerida mingit eestlastele vastuvõetavamat, aga siiski eksootiliste sugemetega varianti või tõesti mitte keegi filmiga seotud seltskonnast ei tea lõunaeesti keeltest midagi ja savusann selles pealkirjas on loojate viimane mälestus kohalikust pärandist, mille hulka nad tahavad kuuluda
aga taolisi hübriideksootilisi näiteid on Eesti filmides mitmeid.
filmis "Põrgu Jaan" laulab Anne Türnpuu võrukeelset laulu Imemaast, kuigi tegevus toimub kusagil pankrannikul.
see seik oleks vastuvõetavam, kui Anne ei räägiks filmis ülipuhtas Eesti õigekeeles. (muidugi on võimalik, et ka Põhjasõja ajal sattus mõni lõunaeestlane Põhja-Eestisse)
[
www.efis.ee]
aga filmis on ka põhjasaamikeelseid laule ja üleüldse on kogu lavastus nii fantastiline, et anname andeks
kolmandaks Polli päevikud, mis pole muidugi täielikult Eesti film, aga mille tegijatele on setu koorilaulu tutvustanud kindlasti mõni Eesti ekspert, kellele on täiesti savi, et tegevus toimub mere rannal.
[
www.efis.ee]
(muidugi ma tean, et filmitegijatel ei pruugi midagi selle vastu olla, et Eesti viimased kohalikud keeled saaks ajaloo prügikastist päästetud ja õigekeelestajad on hoopis teised inimesed)
