Soomlaste Seto reisikirjadele lisaks:

Pelgä-s õks pilli lüvveh
Kahitsõlõ-s kannõlt kakku.
Oll õks pill hõbõhõnõ
Kannõl kullanõ käeh

ERA II 175, 266/72 (15) < Setumaa, Meremäe v. < Vilo v. - Paul Toomemägi < Anna Arutamm, s. 1884. a. (1938)

****

Aitümma mii velele
Katsi teno kallilõ
Kia meel´e kannõld mäng
Kallis meel´e kannõld kakk

ERA II 190, 612/3 (24) < Setumaa, Satseri v., Vaslamäe k. < Vilo v., Pokoldova k. - A. Tammeorg < Anastasia Gusev (s. Muru), 47 a. (1938)

****

Õkka pelgä-äs sa pilli lüvveh
Kah'tsõlõ-õs kannõld kakkuh

ERA II 204, 183/6 (1) < Setumaa, Vilo v., Vaslamäe k. - Anna Tammeorg < Anastasja Gusev (1938)

*****

Mullõ pelksi velekene sa pilli puhkuma
Kahidsi velekene sa kannõld kakkema

E, StK 33, 62/3 (15) < Setu, Krantsova k. - V. Kalle < Efimia Terenti t. Helme (Varõstõ Hemmo) (1926)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kakk kandlõ katski

Boreniuse märkmetes 1877. a. Setomaal on juttu Helbi Hilippa'st (Filip) ja tema pojast, kusjuures: "Soitettin siten, että joka toinen kieli peitettiin vaan ainoastaan (dur?) kielia"

Ning "H:n (Hilipan?) poika soitti kuiten(?)kin ...(?), siten, että hän kieliä kummankin käden sormilla näpistä yli koko virityksen."

Mängu demonstratsioon tundub aga olevat mitte mäng, vaid häälestamine, sest mainitakse noodistuse juures: "säädmine. Võtsma saan, nüüd om häste hääleh"

Ning seejärel mängib "Hilip": "Virittäjä soitti molemilla käellä kieliä erikseen temmaten samaan kuin Hilipin poika"

Siis aga jälle kohe märge: "Virittäessä Hilip ja hänen poikans otti.."

Nii et päris täpselt ei olegi aimata, kas nad mängisid või häälestasid pilli. Oleks hea neid märkmeid sinna muuseumisse luubiga uurima minna, eesti "lukuaugud" jäävad siin väikeseks..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kristjan-Jaak loob 1822 laulva ja kanneldava Vanemuise müüdi oma Ganander-Thomassoni "Mythologia Fennica" tõlkes:

"Küllap tundsid seda jumalust ka lähimad inimesed. Sest mõnel eestikeelsel laulul on rabav lähedane sarnasus ülalmainitud soome keelega. Kuid jumalikkus, millest neis lauldakse, on neis täielikult kadunud või leitakse üks nende asemel laulev talupoeg."
(seejärel kirjutab koos tõlkega kandle loomise laulu, kus paneb "sõrma sõitlema, peialida pöremaie")
Ning siis:
"Siin on Wainemoinse laulmist kirjeldatud, tahan ka järgmist eesti laulu tsiteerida, kust seda rohkem näha saab, räägitakse võimsast jumalast, kes koos Wainemoisega oli ilmselt üks ja seesama olend.
(seejärel laul "kui mina hakkan laulemaie")

Selle tuules tundukse olema sündinud Faehlmanni ja Kreutzwaldi mälestus (või siis moondunud?) "Rootsi Rüütlist", "Wanna laulo mees" kes vanal Virumaal veel 1811 a. kannelt ning laulu lõi. Muistne bard, kes elatus oma musitseerimisest.. Kas ta aga kannelt katkus või lõi, mine võta kinni, ei ole veel Virumaalt peale kandle peksmise muid kirjeldusi avastanud.. kui just Timo kunagine "soitelema/sõitelema" sellena ei tõlgendu..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ahjaa - kõige huvitavam harfiga näkineiu (kalaneitsi) tuuritab samal ajal mööda Eesti turuplatse - Kreutzwald kirjutas tünni sees ringi veetavast näkist, keda ütles olevat "Waron" ning keegi mees olla teda Tartu turul näinud, Waron oli nabast jalgadeni kokku kasvanud ja elas vees ning... mängis turul ühtlasi kannelt.

Kiri Faehlmannile 1839 3. mail:

"/../Kas olled, wennikenne! ial middagi Waronittest wõi Waraonittest kuulnud? Üks Tartlane küssis wimati, kui kuulis, et ma Tallinna maalt ja merre lähhemalt tulnud: Kas Waronid ial mul ei olle silma juhtunud. Kui omma rummalust selle asja poolt küssijale tunnistasin, sellitas ta minnole: „Waronid ellawad merre põhjas ja on se rahwas, mis kunningas Warao aial, Israeli tagga aiades, punnase merre põhja ärra uppusid, agga siiski ei mitte ärra surnud, waid tännapäwani weel merre põhjas ellawad ja ennast mõnnikord innimestele näitawad. Pitka aega möda on nende tagguminne ots kõhhust kunni jalla warbani jubba kallaks läinud, agga pool kehha on weel alles innimenne, Mõnne aasta eest olli üks nisuggune waron linnasid möda wee torre sees ümber weetud, ja olliwad ka Tarto linnas mitto innimest immelikko loma näinud, kes ka kannelt olli mänginud“ Räkija lissas weel jure, et temma mitto kord pildi peal nisoggosi waronid näinud, ja üks peab Wõrro linnas Smirnoi poes puust nikkertud seisma. Ennäh immet! ütle nüüd weel: Tartlassel poile ennemuistest jutto."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

waronid kannelt kakkumas