Meil on rõõm kutsuda teid neljapäeval, 29. novembril kell 15.00 Vaba Lava Narva teatrikeskuse väiksesse saali (Narva, Linda 2, esimene korrus) kahe väljaande esitlusele: „Vana Kannel XII. Vaivara ja Narva regilaulud” veebiväljaanne „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud”
„Vana Kannel“ on Jakob Hurda poolt 1875. a algatatud eesti regilaulude väljaandesari. „Vana Kandle“ XII köites on avaldatud 1525 Vaivara kihelkonnas ja Narva linnas kirja pandud regilaulu. Sissejuhatavad peatükid tutvustavad Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise. Väljaande koostajad on Ruth Mirov, Kanni Labi ja Ingrid Rüütel. „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“ on 2012. a ilmunud CD-plaadi täiendatud veebiversioon. Pulmarituaali laule esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. a. Tekstid pani kokku Timo Kalmu, projektijuht oli Mari Mae (Lassmann).


Esitlusel teevad muusikat Villu Talsi, Sten Aamer ja teised Virumaa juurtega pärimusmuusikud.
Esitlus kuulub Vaba Lava Narva teatrikeskuse etenduskunstide nädala programmi >> narva.vabalava.ee

[www.facebook.com]

Talurahva pulmad olid värvikad ning nende vastu tunti huvi ka väljastpoolt. "On teada, et Rootsi kuningas olla käinud talurahva pulmi vaatamas just nimelt kui vaatemängulist sündmust. Kõikidel elementidel oli seejuures oma sümboolne tähendus. Näiteks olid väga tähtsad pulmalaulud," selgitas uurija. Ta lisas, et pulmarituaalid keskendusid rohkem naisele, kelle jaoks see oli elu tähtsaim sündmus, milleks naine oli valmistunud alates lapsepõlvest.

Talupoegade elu mõjutas oluliselt ka kohalik baltisaksa mõisnik, kes kehtestas oma reeglid ja määras talupoegade elu isegi rohkem kui kirikuseadus. Mõisniku aktiivsus mõjutas oluliselt abiellumiste arvu ja laadi.

Reeglite rikkumist võidi karistada surmanuhtlusega

[novaator.err.ee]