Teema: Re: Regilualudega jumalateenistus
H II 61, 777/82 (20) < Vastseliina khk. < Urvaste khk. - Jaan Sandra < Ants Lust ; ((1826 (kirja pandud), 1897 (saadetud))
Vt. lisaandmeid leheküljel 790.
Eesti=rahva Vanad vaimulikud laulud.
20. Laul. (Henge laiva laul.)
Mo heng see olli alaste,
Nüüd Jeesu veri katap,
Ma olli murren ennegi,
Nüüd ole õige rõõmus,
Mo heng om selle laiva pääl,
Kon Jeesu rahvas sõudva tääl,
Kes taiva saja läävä.
2.
Mis meelehääd tee Jeesusel
See eest, et ta mo kutsnu,
Ja mino suure patu süüd,
Kõik armust andis andnu, -
Ei muud, kui püvvä patatsid,
Ta vaiva=palgas kogoda,
Ta pühä sõna läbi.
3.
Ma palle Jeesust neide eest,
Ke om ta tunnistaja,
pag. 778
Ja tõiselt palle neide eest
Ke kogoduse saatja,
Ja kolmandalt ka neide eest,
Ke armu otsva usse een,
Nink neide eest, kes väljän.
4.
Ta veri, mis om valetu,
Om meil see armu meri,
Ta surma higi palge päält,
Om armu=mere laine,
Nee laine kostotava ka,
Neid mere=reisjid armuga,
Kui tuisk neid vahest vaivap.
5.
Ta pühä ristikogodus
Om meil nüüd elo=laivas,
Nee palve laiva ankrusgi,
Usk laiva=ankru köüdses, -
Kui palvet maha jätäme,
Sis ankrut katsgi kisume,
Ja laiv ei saisa paigal.
6.
Kui usun siin ei taple me,
Sis ankru köüds om katsgi,
Ta sõnna siin ei armasta,
Sis laiva tee om kinni,
Kui meie siin ei valva ka,
Sis patu=laine tõseva,
Mis laivu ümbre löövä.
7
Veliste palve paneva
Siin laiva häste käümä.
Kui põlvile maan palleva,
Et tormi tuul ei tõse,
Nink palleva et Jeesus een,
Neil oles seldsis laiva seen,
Kes meren mõistap sõuda.
8.
Kui hõikva: Jeesus avita!
Kõik ütemeelelikult,
pag. 779
Ta tõsep, ütlep tuulele:
Vaiki, jää meri vagas, -
Sis tuul jääp vaik, ja mere hääl,
Laiv joosep tassa hillä sääl,
Nink mehe rõõmsa omma.
9.
Nee palve, mis naa tegevä,
Om armu mere paistus,
Et meri ei saa külmetä,
Nink laiva kinni panna,
Sis laiv võip joosta edesi,
Küll õige kärmäst rutuga
Jeerusalemi liina.
10.
See olli enne ainus laiv,
Kon pääl mo Jeesus sõudse,
Sel laival nakas sigimä,
Veel mitu tuhat manu,
Sis Jeesus lähät püüdmä neid,
Kõik mere saare rahva poolt,
Kõik maade sisest lajalt. -
11.
Ta käüs ka Esi taiva seest
Neid laivu sakest kaema,
Neil põhja ala panema
Purjusid pääle säädma,
Ta valmistap sääl madrusid,
Nink tõiste eest pallejid,
Ke mõistva laiva sõuda.
12.
Ta omma armu=opetust
Neil annap püvvi=võrgus,
Naa vedävä neid patatsid,
Väljä sest ilma merest,
See Pühä Vaim om abis neil,
Ke oma armu pag. 780 õngega,
Avitap hengi püüdä.
13.
Kõik engli=hulk nink kogodus,
See saagi perrä oodap,
Mis püüdäs selle hulgaga
Kon pää om Jeesus esi,
Valmistap valgit rõivid sääl,
Ja taiva avvu=krooni veel,
Mis neile ehtes andas. -
14.
Kui selle laiva mehe ka,
Kon laivan Jeesus sõvvap,
Ei ole üte meelega,
Kui Peeter, nink ta mehe, -
Sis Jeesus laivast ärä lääp,
Ja päält ka masti maha lööp,
Nink purjo katsgi kisup,
15.
Nink selle laiva miehi ka,
Säält paigast ärä pillap,
Ja selle laiva põhjani,
Kõik ütest ärä kisup,
Sis om neil vaesil hädä käen,
Nink leinäva ja ikeva,
Ja otsva vahtset armu.
16.
Kui tulep tuimus hooletus,
Jeesuse rahva sekkä,
Sis meri kinni külmetäp,
Laiv ei saa paigast minnä,
Nee mehe kurvas jäävä sis,
Ja istva laivan ohu seen,
Käe risti, ikva hallest,
17.
Ja ütlevä üts tõisele,
Oh meie vaese mehe,
Ei pag. 781 ütsgi olnu targemb meist,
Ei mõista laiva sõuda, -
Ei ütsgi tahtnu valvada,
Ent tahtseme kõik magada,
Näts õnnetust mis tulnu!
18.
Sis võtva nõuu ja ütleva,
Oh vele, mis nüüd tetä,
Ei muud, kui Jeesust pallelda,
Ta ette maha heita,
Ööd päivä ikke põlvile
Ja silmäveega silmile
Ehk see nõuu võis meid pästä.
19.
Sis saava nemä targembas,
Kui omma enne olnu,
Ei tohe naa sis magada
Ent valvava kõik virgast,
Ütstõisele nõuu annava,
Ja vastsest api palleva
Ja teevä tööd kõik virgast. -
20.
Sis tulep lämmi tuule=hõng,
Ja meri sulap vallal,
Sis laiv, mis ärä parandet,
Nüüd liigup õige häste,
Nee mehe rõõmustava nüüd,
Nink laulva teno laulu sel,
Ke meid sest hädäst pästnü.
21.
Sis palvid, teno=ohvrit ka,
Naa Jeesusele viivä,
Et neid nii paljo aiga veel,
Om kannatusen kandnu,
Ja esi oma käega,
Nink oma Vaimu väega,
Neid vahtsest kaema tulnu.
pag. 782
22.
Ma ole tulnu, kostap ta,
Kadonuid üles otsma,
Ja neid ka kokko korjama,
Mis ammu ärä esnü,
Ja elo jõele juhatap,
Ja viina=mäele istutap,
Mo armu mere veerde.
23.
Ma ole arst, ke arstip neid,
Ke henge poolest haige,
Ma köüdä kinni haava ka,
Nink vala õli sisse,
Ma hoija oma küle man,
Nink oma armu tee=raa pääl,
Seeni kui kodo saava.
24.
See Issand lähäp sulasid,
Ta verest saja kutsma,
Ke istva liina uulitsin
Ja turu nulke veeren,
Nee omma kurti' pimedä,
Ja tummi, jalust kõvera, -
Neid vijäs üsjan saja.
25.
Sääl palve laine suitsuva,
Kui kõrge lume hange,
Sääl kuulus vaeste laste häält,
Kui mehiläste heli,
Ja läski naiste puhkamist,
Ja rõõmu laulu hõiskamist,
Kui kange udsu pilve. -
Parimat