Teema: Re: mis on Dätmä ?
näh veel üks imelik saadetis:
H II 41, 92/6 < Pühalepa khk. - Johann Mey (1889)
rl/j
Ühe maa nina nimi Puhaleppa kihelkondas on Hiienena kus palju ja paksult puid kasvavad mere äeres on kaks suurt Kaske, kelle vahel üks veel suurem Kuusk kasvab, need kolm Puud on vanal aja pühaks peetud, sest seal olnud üks püha Hiis vanal ajal, kelle järel ka selle Nina nimigi "Hiienena" on, nende Hiiede all räegib vanarahvas, on vanal ajal tantsidud ja pidusi peetud, tantsimese juures olnud iseäranis see moodis, et igal tantsial olnud üks veerand tolli pikkune ora, mis sinna Kuuse alla ühe kivi sisse uuristud augu sisse olid pandud, et kellel neid tarvis oli võis neid sealt võtta, ja kui Torupill hürgama pandud, siis läinud inimesed tantsima, mis väga suure kiirusega ja hirmsa käraga sündinud, selle ülemal nimetud oraga, pidanud iga tantsia üks teist kriimustama; aga mitte näu ega kätte ja jalgest, nenda et veri sest kohast tuleb, (paksu riiete ja väga suure kiiruse pärast, saanud mittu tundi vahel tantsidud, ilma et keegi oleks veriseks saanud), kui siis keski on omal tunnund verd valjas olevad, siis karjunud ta Teistele nenda:
"vere väljäs vännäkeised"
"antkä aegä agarältä"
"viimä verä vergästä"
"kullä kalle kuusälä"
"küll ses kuuskä kuuläb kurve"
pag. 93 Need kes siis verised olnud, viinud "Pent", (vist pidu juhataja või preester, selle üle ei tea vana rahvas mitte aruanda,) selle kuuse juurde mis kahe kase vahel on ja kastnud oma nimetis sõrmed selle verega, kes essite laulma hakkanud ja teinud selle verega, selle kuuse koore peale ühe poole kuu sarnatse märgi, kui se toimetamine möödas olnud siis pannund iga üks oma Ora jälle tagasi vana paika, ja hakkanud pärast, iga üks ühe teise käest kinni ja hakkanud siis ümber Kuuse tantsima, ja seda laulu laulma.
Kuulä kuulä kuldä Kuuskä1
hõbedäna önnä Kuuskä
Kue sa kuuläd kuldä Kuuskä
hõbedänä önnä Kuuskä
häigäd ä agarältä
Esändäsä Heiomaaltä
Tautäd tükkäs Taadämaaltä
Vana Esa vahva maaltä
mattad maha mattärtäjäd
sossäd sornoks sortsätäjäd
Tümmätäd tüträ tössäjäd
Poia penna pegestäjäd
Ööe önnä öögätsäjäd
Vänna vaäse vämmötäjäd
pag. 94
Esa eho hegästäjäd
Ema eidä härmotäjäd
- ses me soolä sorämaaltä
- Targa Taadä Taara maaltä
- toomä toplä Toa tävä
- sorä sögavä Salvä tävä
- elosädä eho ähtäd
- kaonäsädä kaala ähtäd
- Hobosädä hopäs holkä
- Segasädä sada salkä
- Hergä äigä arvämattä
- Lähme lambäed logämattä
Kui se laul olnud ära lauldud, siis on se seltskond vahel nenda rõõmustud olnud, et nad kui hullud, maad kraapinud, Puid murdnud, kiva loopinud, ja kisentanud keige öö läbi. Se laul ja tantsimine, on aga pärast poole Sakstest ära keeladud, et kes sinna tantsima ja laulma läheb se saab mõisas ihu nuhtlust, sellest lugupidamatta, on nemmad siiske vahel salaja, seal tantsimas ja laulmas käinud, et küll pärast naha peale antud, nüüdgi peetakse seda kohta, pühaks ja ei raiuda mitte neid kolme vana puud maha, seda laulu oskas teiste vanade hulgast, ka mo vana suur Ema, aga kuida juba ütlesin nattuke rumalaste mõnest kohast, mis teha uuemal ajal ei sallida enam nennda kui vanal ajal.
1 Sest laulust jäevad mõned read vahelt välja mis vähe rumalatte sõnadega on, et se laul küll vana on, siiske on neid rumalaid sõnu täna päevani kaasa lauldud, (mida aga mitte ei sünni Teie kätte saat