Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: mis on Dätmä ?
H, Mapp 67/8 < Keila khk., Harku v. - K. Annus (1890) uk/rl(?)/pseudo(?)

Hiisi vanad sõnad

1. Mu rahvas õppike Päikest kui kõike lotuse validsejad tundma 2. Ilma temata olgu ja jägu teil jrm elata. 3. Mu rahvas mõelge mis rõem ja laul temaga meile ühtlasi tuleb. 4. Ja mis sugune kahvatus kui tema meist emale tagganeb. 5. Õppige Päikest kui kõike lootuse kindlamad kerk paika tundma. 6. Valgust kui tema väge 7. Sest mis on Päike valgusega seda on silm taevaga. 8. Õppike Armastust kui jnimese jlma eel käijad tundma. 9. Sest mis on silm Taevaga seda on ellu Armastusega. 10. Kuitas mojub Päike väljas mäggetelle nõntas Armastus seespidi väggetelle. 11. Innimene võib lootuse rumis jgate moti enast leida aga süda jäb jkka kesk paikaks.

pag. 68

Vägeva vana Hiisi valgus
Taara laste tõe tarkus
Pühha Ijete pidaia
Kuldsse järve kuningas
Uissi kivi kindlustaia
Dätmä tõssine tegija
19.11.11, 15:24
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Tötmä ?
H, Mapp 68/9 (4) < Keila khk., Harku v. - K. Annus (1890) uk/rl(?)/pseudo(?)

Ka surnud ehk manalasse minijatte vaimud võinud Hiis pärast surma neid manalas ehk ma al töle pana kui ta Hiissi õppetusi põle täidnud üks nisugune koht oli just pühha Hisi elu kuhha jures kus nemad maa all vet puhhastasid Arvata sammu 500.sadda lõune pol Hiisi elukohta /:nüidne pühha küila:/ jokseb kevatel ja sügisel palju soo ja pahha vet ma alla ehk sab üitud üks vee nelus aga veie saja sammu peald põhia pold kedavad kolm aillikast kõrvuti ma seesd vet välja keda rahval pühhaks pidanud

pag. 69

Ja vana Hiis on sellega kõik terveks teinud.

Vägeva vana Muise valgus
Taara laste toe tarkus
Bessi kõik pimetad nägemaije
Jalutumad joksemaije,
Kuldssed järve kulatama
Tötmäd tossistta teretama

seal on need surnute vaimud pidanud manalas seda vet puhhastama ja oidma et neil elavatele ma peale jkka puhhast ja selged on anta olnud ja pitanud ka ka olema ja ka veel hea ulka taga varaks oidma et neil kuival suvel ja küimnel talvel kui neil maa peald vet mitte sada ei olnud aga neil mapealistelle ühhe tasa pidi anda olema ja veel täna tänapäevani on se vee andmine oidmine ja puhhastamine kindlaks seatuseks jänud.
19.11.11, 15:26
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Dätmä ?
Kas see võiks olla hoopis midagi "tätä" või "taadi" moodi? K.Krohn näiteks ei ole sellisest asjast midagi arvanud ega tähele pannud. Nood tekstid ei ole ka keeleliselt ja ideoloogiliselt just kuigi vanad tunduvad, seetõttu ei taha ka paralleele tõmmata meie teiste sugulasrahvaste sakraalsete talituste, pühameeste ja jumalatega, nii et mine tea.

Türna/ Türjä võib tunduda sarnane..

kummaline on et ma seda teist Keila teksti sääl labajala teemas lugesin just paar päeva varem seoses "gandlega"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
21.11.11, 14:57
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Dätmä ?
Aga vaata mis tollelt Mapilt veel on kirja pandud, põnev lugemine igaljuhul.. ;)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
21.11.11, 15:12
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Dätmä ?
ma'i tia, kas ne Keila mehed tunsivad teneDeist või olivad mõlemad mudu tüskraVikud.

ma mõtsin, et se Dätmä/Tötmä on ehk nenne tõleti miestega kambas ja sina ehk tiad neid ajsu.
21.11.11, 23:59
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Dätmä ?
Tõleti-meestest ma suurt midagi ei tea, peab äkki Kama käest küsima..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
22.11.11, 01:59
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: mis on Dätmä ?
näh veel üks imelik saadetis:

H II 41, 92/6 < Pühalepa khk. - Johann Mey (1889)
rl/j
Ühe maa nina nimi Puhaleppa kihelkondas on Hiienena kus palju ja paksult puid kasvavad mere äeres on kaks suurt Kaske, kelle vahel üks veel suurem Kuusk kasvab, need kolm Puud on vanal aja pühaks peetud, sest seal olnud üks püha Hiis vanal ajal, kelle järel ka selle Nina nimigi "Hiienena" on, nende Hiiede all räegib vanarahvas, on vanal ajal tantsidud ja pidusi peetud, tantsimese juures olnud iseäranis see moodis, et igal tantsial olnud üks veerand tolli pikkune ora, mis sinna Kuuse alla ühe kivi sisse uuristud augu sisse olid pandud, et kellel neid tarvis oli võis neid sealt võtta, ja kui Torupill hürgama pandud, siis läinud inimesed tantsima, mis väga suure kiirusega ja hirmsa käraga sündinud, selle ülemal nimetud oraga, pidanud iga tantsia üks teist kriimustama; aga mitte näu ega kätte ja jalgest, nenda et veri sest kohast tuleb, (paksu riiete ja väga suure kiiruse pärast, saanud mittu tundi vahel tantsidud, ilma et keegi oleks veriseks saanud), kui siis keski on omal tunnund verd valjas olevad, siis karjunud ta Teistele nenda:
"vere väljäs vännäkeised"
"antkä aegä agarältä"
"viimä verä vergästä"
"kullä kalle kuusälä"
"küll ses kuuskä kuuläb kurve"
pag. 93 Need kes siis verised olnud, viinud "Pent", (vist pidu juhataja või preester, selle üle ei tea vana rahvas mitte aruanda,) selle kuuse juurde mis kahe kase vahel on ja kastnud oma nimetis sõrmed selle verega, kes essite laulma hakkanud ja teinud selle verega, selle kuuse koore peale ühe poole kuu sarnatse märgi, kui se toimetamine möödas olnud siis pannund iga üks oma Ora jälle tagasi vana paika, ja hakkanud pärast, iga üks ühe teise käest kinni ja hakkanud siis ümber Kuuse tantsima, ja seda laulu laulma.
Kuulä kuulä kuldä Kuuskä1
hõbedäna önnä Kuuskä
Kue sa kuuläd kuldä Kuuskä
hõbedänä önnä Kuuskä
häigäd ä agarältä
Esändäsä Heiomaaltä
Tautäd tükkäs Taadämaaltä
Vana Esa vahva maaltä
mattad maha mattärtäjäd
sossäd sornoks sortsätäjäd
Tümmätäd tüträ tössäjäd
Poia penna pegestäjäd
Ööe önnä öögätsäjäd
Vänna vaäse vämmötäjäd
pag. 94
Esa eho hegästäjäd
Ema eidä härmotäjäd
- ses me soolä sorämaaltä
- Targa Taadä Taara maaltä
- toomä toplä Toa tävä
- sorä sögavä Salvä tävä
- elosädä eho ähtäd
- kaonäsädä kaala ähtäd
- Hobosädä hopäs holkä
- Segasädä sada salkä
- Hergä äigä arvämattä
- Lähme lambäed logämattä
Kui se laul olnud ära lauldud, siis on se seltskond vahel nenda rõõmustud olnud, et nad kui hullud, maad kraapinud, Puid murdnud, kiva loopinud, ja kisentanud keige öö läbi. Se laul ja tantsimine, on aga pärast poole Sakstest ära keeladud, et kes sinna tantsima ja laulma läheb se saab mõisas ihu nuhtlust, sellest lugupidamatta, on nemmad siiske vahel salaja, seal tantsimas ja laulmas käinud, et küll pärast naha peale antud, nüüdgi peetakse seda kohta, pühaks ja ei raiuda mitte neid kolme vana puud maha, seda laulu oskas teiste vanade hulgast, ka mo vana suur Ema, aga kuida juba ütlesin nattuke rumalaste mõnest kohast, mis teha uuemal ajal ei sallida enam nennda kui vanal ajal.
1 Sest laulust jäevad mõned read vahelt välja mis vähe rumalatte sõnadega on, et se laul küll vana on, siiske on neid rumalaid sõnu täna päevani kaasa lauldud, (mida aga mitte ei sünni Teie kätte saat
22.08.13, 14:25
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 ********  ********  ********  ********   **    ** 
    **     **    **     **     **     **  ***   ** 
    **         **       **     **     **  ****  ** 
    **        **        **     **     **  ** ** ** 
    **       **         **     **     **  **  **** 
    **       **         **     **     **  **   *** 
    **       **         **     ********   **    ** 
Lisa fail manusena:
  • Lubatud on lisada järgmiste tüüpidega faile:
  • Fail ei tohi olla suurem kui
  • Veel 2 faili saad lisada sellele teatele