Autor
Sõnum
:: Tsiteeri ::
Teema: folksti
HEIKI PÄRDI “TALURAHVA PUHTUSEST”
Heiki Pärdi
Kui Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis juhuslikult 1920ndate aastate sanitaar-topograafilise arhiivi peale sattus, oli tema edasine elukäik otsustatud. Arhiivis sisalduv teave meie esivanemate haiguste, arstiabi võimaluste, tubade ja õue puhtuse, saunaskäimise, isikliku hügieeni, rõivastuse, protsitutsiooni, söömistavade, alkoholi- ja tubakatarbimise ja muu kohta, pani ka kogenud teaduri kukalt kratsima.
Millist elu elasid meie esivanemad 100 aastat tagasi? Kas pesemine oli sakste värk? Mida viskas talumees maha, aga saks pistis taskusse? Millega pühiti tagumikku? Pärimuse podcast FOLKSTI otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele.
Kasutatud arhiivisalvestis: Vengerka < Martna, Suure-Rõude k. – Kristjan Torop; Igor Tõnurist < Aleksander Paalo (1975) RKM, Mgn. II 2888 (6)
Saatejuht Tarmo Tiisler. Toimetaja: Kristi Pumbo. Heli: Kristi Pumbo ja Hildegard Palits.
Saade on salvestatud Eesti Vabaõhumuuseumis.
[folkloorinoukogu.ee]
Heiki Pärdi
Kui Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis juhuslikult 1920ndate aastate sanitaar-topograafilise arhiivi peale sattus, oli tema edasine elukäik otsustatud. Arhiivis sisalduv teave meie esivanemate haiguste, arstiabi võimaluste, tubade ja õue puhtuse, saunaskäimise, isikliku hügieeni, rõivastuse, protsitutsiooni, söömistavade, alkoholi- ja tubakatarbimise ja muu kohta, pani ka kogenud teaduri kukalt kratsima.
Millist elu elasid meie esivanemad 100 aastat tagasi? Kas pesemine oli sakste värk? Mida viskas talumees maha, aga saks pistis taskusse? Millega pühiti tagumikku? Pärimuse podcast FOLKSTI otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele.
Kasutatud arhiivisalvestis: Vengerka < Martna, Suure-Rõude k. – Kristjan Torop; Igor Tõnurist < Aleksander Paalo (1975) RKM, Mgn. II 2888 (6)
Saatejuht Tarmo Tiisler. Toimetaja: Kristi Pumbo. Heli: Kristi Pumbo ja Hildegard Palits.
Saade on salvestatud Eesti Vabaõhumuuseumis.
[folkloorinoukogu.ee]
14.03.22, 16:35
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: folksti
JANIKA ORAS: REGILAUL EESTLASTE VERES
Kust pärineb sõna “regilaul”? Kuidas regilaulu ära tunda? Millest regilaulud räägivad? Kuidas hinnata laulude vanust? Kas tänapäeval saavad inimesed regilauludest aru?
Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid pärimuse podcasti külaline Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtivteadur.
Saatejuht ja toimetaja Kristi Pumbo. Heli: Tanel Kadalip. Eesti Folkloorinõukogu, 2024.
Kasutatud helisalvestised:
Riia rikkumine
T Karksi khk (1817–1825, ÕES, EK 65, 122/4 (12)); Karksi khk, Polli v, Peraküla k (Margus Kõeva 1890, H II 23, 394/6 (7)).
M Mari Sarv, Karksi khk, Abja raj, Nuia al (Selma Lätt 1960, RKM, Mgn II 401 c).
Lõikuslaul helikassetilt „Setukeste rahvalaule“, esitaja Veera Pähnapuu. Kasseti koostas Vaike Sarv.
[folkloorinoukogu.ee]
Kust pärineb sõna “regilaul”? Kuidas regilaulu ära tunda? Millest regilaulud räägivad? Kuidas hinnata laulude vanust? Kas tänapäeval saavad inimesed regilauludest aru?
Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid pärimuse podcasti külaline Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtivteadur.
Saatejuht ja toimetaja Kristi Pumbo. Heli: Tanel Kadalip. Eesti Folkloorinõukogu, 2024.
Kasutatud helisalvestised:
Riia rikkumine
T Karksi khk (1817–1825, ÕES, EK 65, 122/4 (12)); Karksi khk, Polli v, Peraküla k (Margus Kõeva 1890, H II 23, 394/6 (7)).
M Mari Sarv, Karksi khk, Abja raj, Nuia al (Selma Lätt 1960, RKM, Mgn II 401 c).
Lõikuslaul helikassetilt „Setukeste rahvalaule“, esitaja Veera Pähnapuu. Kasseti koostas Vaike Sarv.
[folkloorinoukogu.ee]
08.05.24, 23:17
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
