Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2160
:: Tsiteeri ::
Teema: 100 laulua/ 100 laulu. The Baltic Guide
Ilmunud on Eesti/ Soome ühislaulik 100 laulua/ 100 laulu. Soovitan soojalt. Koostaja Mikko Savikko.

[www.apollo.ee]

[balticguide.ee]

..muidugi peab mainima, et väga suur töö on tehtud laulude autorite väljakaevamisel - Suur tunnustus autoritele ning ka lauliku koostajaile-kaastöölistele. Autorite otsimine ongi väga suur töö, lauluteksti sissetrükkimine on selle kõrval lihtne. Väike töö on ent veel teha, mõned laulud on veel autorita, ehkki informatsiooni sellekohta jagub:

Nt. "Mullu mina muidu.." ja "nii mina neiuke.." eestikeelsed sõnad on teinud Tuudur Vettik. "Nüüd jõulud käes.." sõnadeautor on Inda Kõiva. "Kui olen kolmekümnene" autor A. Alre eesnimi on Ain. "Tiritomba" sõnadeaoutor peks olema Otto Roots. "Kaugel kaugel, kus on minu kodu.." "H. Suurkask" on Harald Ferdinand Suurkask. (Ehkki on pakutud ka Anton Suurkaske, mis oleks ka tõenäoline ent ilmselt pole tõene.) "Porilaste marsi" eestikeelsete sõnade autor on teadmata, ent viis kohta kirjutatakse:
"Kui uurida lähemalt Porilaste marsi päritolu, siis selgub, et mitmete Euroopa riikide sõjaväeüksused pidasid seda marssi enda omaks. Algupärandi kodumaaks loetakse aga Prantsusmaad ning seda marssi on kasutatud alates XVIII sajandist nii Taanis, Venemaal kui Saksamaal. Soome tuli Porilaste marss 1851. aastal, kui meloodia kõlas F. Brendstoni näidendis Ur livets strid, mille muusika oli loonud ja arranžeerinud Konrad Greve. Aastal 1858 kirjutas Sakari Topelius marsile sõnad ning uue arranžeeringu tegi F. Pacius. Alates 1860. aastast lauldi marssi aga J. L. Runebergi sõnadega ja sellest ajast alates hakati Porilaste marssi pidama Soome oma marsiks. " (Vuolio 2004: 65–66 )

"Tule ääres istun mina.." esimeste eestikeelsete sõnade autor on tegelikult Aleksander Trilljärv. Tuustepi "Lugedes romaani.." sõnadeautor on kupletist Kiwilombi Ints, ehk Hendrik Saar. Paljude laulude sõnad on nii lihtsad, et neid ei märgitud omalajal R. Pätsi lastelaulikuisse, ent ilmselt oleks võimalik välja nuputada, nt. "Kui sul tuju hea..", "Need konnad on..", "Põdra maja", "Tuuled sõnumeid tõivad.." "Oli kello kaksitoista.."jne.

Mõnda on ilmselt vaja ka kontrollida, nagu tihti juhtub, on mõne segase seiga tõttu saanud kuskil kunagi kirja suvalised autorid. Mõned rahvalaulud on muutunud autorilauludeks ning vastupidi. Mõni laul on vahetanud autorit. Sest kirjapandud sõna on millegipärast alati usaldusväärne. Nt. "Oh ära karda kallim.." on märgitud Anna Haava luuletuseks Uues neidude laulikus ning sealt edasi, ent Haava luulekogumikus "Luuletused 1" on see "laul" kolmesalmiline, ilma refrääni ning viimase salmita. Vabariigiaegsed esitajad on märkinud viisiks ning sõnadeks "Sihv-Moor" (kelle isikuküsimus on siin foorumis ka üleval olnud).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
31.08.18, 12:08
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **     **  **    **  ********  ********  **    ** 
 **     **   **  **   **           **      **  **  
 **     **    ****    **           **       ****   
 *********     **     ******       **        **    
 **     **     **     **           **        **    
 **     **     **     **           **        **    
 **     **     **     **           **        **