:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Algne kaerajaan.
Ei mitte. Ei ole kohitsetud ega tõpratohtri juures käinud. Seetõttu ei ole ka "algset variatni" olemas. Kui Sa väga tähelepanelikult loed, mida Tuglas on sellest kirjutanud (tundub, et sa tead seda, muidu ei küsiks), kuulad ka "päritud laulust" ning mõtled selleüle korralikult, mida öeldi ja kirjutati, saad kindlasti hoobilt pihta milles asi. Praegustel kaerajaani sõnadel ei ole olemas üht "algversiooni" mis oleks sündinud Ahjal Jaan Matsoni osalusel.
Lisaks sellele võrdle sõnakõla: "kaarasimm" ja "quadrille". Kui kohe ei mõika, võrdle nt teist tantsu: "Titevanker", ehk "diri˛aabel"..
Lohutuseks - midagi seal kindlasti sündis ning legnd, millest kõneleb Tuglas, on meeleolukas sellegipoolest. Loralaul, mis seal kokku klopsiti (ning kasutas ehk mõnd olemasolevat tekstialget kaarasimmi tantsumeloodiale) ei jõudnud küll kaugemale kui Tuglase enda memuaarid.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lisaks sellele võrdle sõnakõla: "kaarasimm" ja "quadrille". Kui kohe ei mõika, võrdle nt teist tantsu: "Titevanker", ehk "diri˛aabel"..
Lohutuseks - midagi seal kindlasti sündis ning legnd, millest kõneleb Tuglas, on meeleolukas sellegipoolest. Loralaul, mis seal kokku klopsiti (ning kasutas ehk mõnd olemasolevat tekstialget kaarasimmi tantsumeloodiale) ei jõudnud küll kaugemale kui Tuglase enda memuaarid.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Algne kaerajaan.
Tuglase meenutuse leiad: Eesti Kirjandus 1939 (08) lk. 357. "Märkmeid Kaera-Jaani kohta":
[url]https://www.etera.ee/s/8ZfEI2gtww[/url]
Seal on tekst Tuglase enda ja tema tädi Juuli Nigoli mälestuste järgi:
Ai Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
Ai karga vällä kaema,
Kas om kesva keerulise,
Kaara kateharulise!
/../
Maril omma paksu sapsu.
Kolli nurgan tõrdu takan
Ai kaeratsi, ai kaeratsi
Karga Marit kaema!
Ma ei ütle, et kõik peaks samamoodi arvama kui mina, ent juhin siiski tähelepanu sellele, et kui me räägime tantsulaulust, siis selle puhul on imekerge analüüsi juures segadusse minna - erinevalt laulust, on tal ju veel rohkem koostisosasid - viis, sõnad, esitus, kontekst, koreograafia - või koguni paar/kolm nendest lahutamatud ja üks muutuja segadust külvamas. Millest me siis räägime, kui ütleme - "see tants sündis seal!"
Mul pole kahtlust, et "Kolli nurgan tõrdu takan" on just Ahjal sündinud. Aga kas seal värsis ei ole mitte "kaeratsi" - ehk selle tantsu üleüldiselt levinud nimetus ilma "jaanita". Siimu-nimelisi tantse on meil veelgi. Ning see, et mõni muu eesnimi pilliloo- või tantsunimesse potsatab, pole üldse haruldane. Mõelda kasvõi meie "ainukese naistorupillimängija"-nimelise tantsu/loo peale "Kuimetsa Kai". See on tantsunimi, millele on hiljem "reaalne tegelane" oma müüdiga juurde leiutatud. Mis ei tähenda, et Kaie, kena naisterahvas, kellest ka muid legende on (ja palju kaugemal), päriselt olemas ei oleks olnud.
Niisama ka õnnetu Matsoni-Jaaniga. Ahja inimeste jaoks võis ta peale piilumisepisoodi lauluga kokkuliimituks jääda. Ja varem olemasolev laul, koos viisi ja tantsumotiividega, andis uuele lõbusale noorte pilale (Jaani jaoks kahtlemeta õudsama kui koolikiusu) hea kasvupinnase.
Tants ise (noh, ütleme, "keskmine" rahvalik kadrill) on koos meloodiavormidega üle Euroopa tuntud. Sarnaseid sõnu vilja, kanepi, juurikapõllu-motiividel on Baltimaadel küll. Et nad kõik oleks alles Kaera-keisri ajal sündinud ja siis üle maa levinud, on äääääärmiselt vähetõenäoline.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
[url]https://www.etera.ee/s/8ZfEI2gtww[/url]
Seal on tekst Tuglase enda ja tema tädi Juuli Nigoli mälestuste järgi:
Ai Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
Ai karga vällä kaema,
Kas om kesva keerulise,
Kaara kateharulise!
/../
Maril omma paksu sapsu.
Kolli nurgan tõrdu takan
Ai kaeratsi, ai kaeratsi
Karga Marit kaema!
Ma ei ütle, et kõik peaks samamoodi arvama kui mina, ent juhin siiski tähelepanu sellele, et kui me räägime tantsulaulust, siis selle puhul on imekerge analüüsi juures segadusse minna - erinevalt laulust, on tal ju veel rohkem koostisosasid - viis, sõnad, esitus, kontekst, koreograafia - või koguni paar/kolm nendest lahutamatud ja üks muutuja segadust külvamas. Millest me siis räägime, kui ütleme - "see tants sündis seal!"
Mul pole kahtlust, et "Kolli nurgan tõrdu takan" on just Ahjal sündinud. Aga kas seal värsis ei ole mitte "kaeratsi" - ehk selle tantsu üleüldiselt levinud nimetus ilma "jaanita". Siimu-nimelisi tantse on meil veelgi. Ning see, et mõni muu eesnimi pilliloo- või tantsunimesse potsatab, pole üldse haruldane. Mõelda kasvõi meie "ainukese naistorupillimängija"-nimelise tantsu/loo peale "Kuimetsa Kai". See on tantsunimi, millele on hiljem "reaalne tegelane" oma müüdiga juurde leiutatud. Mis ei tähenda, et Kaie, kena naisterahvas, kellest ka muid legende on (ja palju kaugemal), päriselt olemas ei oleks olnud.
Niisama ka õnnetu Matsoni-Jaaniga. Ahja inimeste jaoks võis ta peale piilumisepisoodi lauluga kokkuliimituks jääda. Ja varem olemasolev laul, koos viisi ja tantsumotiividega, andis uuele lõbusale noorte pilale (Jaani jaoks kahtlemeta õudsama kui koolikiusu) hea kasvupinnase.
Tants ise (noh, ütleme, "keskmine" rahvalik kadrill) on koos meloodiavormidega üle Euroopa tuntud. Sarnaseid sõnu vilja, kanepi, juurikapõllu-motiividel on Baltimaadel küll. Et nad kõik oleks alles Kaera-keisri ajal sündinud ja siis üle maa levinud, on äääääärmiselt vähetõenäoline.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Algne kaerajaan.
Jupikesi leiad ka siit:
[url]https://elu24.postimees.ee/8162680/elu25-juku-kalle-raid-kaera-jaan-paljaid-naisi-piiluvate-kiimaliste-kuttide-lugu[/url]
See on väga tore artikkel, kirjutajale omase stiiliga. Faktides on ta muidugi nagu pudru ja kapsad, allikakriitika ja analüüsi jaoks aega pole võetud, andmed on täiesti mööda, ent sealt leiad visaliiteid..
Jaan Matson (1862-1921) oli muidugi reaalne tegelane (olemas ka foto), mitme mu tuttava lähedalt sugulane pealegi - eks meil igalühel ole oma isiklik "Kaerajaan", "Savikoja venelane", "Jaan Umb" või muu tegelinski esivanemate seas.. andkem neile nende krutskid andeks ja võtkem neist parim :)
Aga mis tähtsaim - ärgem tehkem ometigi kadunukestele ülekohut!
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
[url]https://elu24.postimees.ee/8162680/elu25-juku-kalle-raid-kaera-jaan-paljaid-naisi-piiluvate-kiimaliste-kuttide-lugu[/url]
See on väga tore artikkel, kirjutajale omase stiiliga. Faktides on ta muidugi nagu pudru ja kapsad, allikakriitika ja analüüsi jaoks aega pole võetud, andmed on täiesti mööda, ent sealt leiad visaliiteid..
Jaan Matson (1862-1921) oli muidugi reaalne tegelane (olemas ka foto), mitme mu tuttava lähedalt sugulane pealegi - eks meil igalühel ole oma isiklik "Kaerajaan", "Savikoja venelane", "Jaan Umb" või muu tegelinski esivanemate seas.. andkem neile nende krutskid andeks ja võtkem neist parim :)
Aga mis tähtsaim - ärgem tehkem ometigi kadunukestele ülekohut!
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita