..kuna väänan postuumselt 19 sajandi folklonaivistide käsi, siis tekkis aga sootuks vastupidine mõte, eeldusel, et ehk ei olnudki kõik pseudo päris pseudo. Kui näiteks isand Kreutzwald tõepoolest kõike omasõnutsi "autentset kraami" ei luuletanud ise (sest on ju üsna ebatõenäoline, et ta ei olnud kursis rahvaluulega (arvestades tema üsnasuurt rahvaluulekogu) ega suutnud eristada omaloomingut autentsest - ka enda kirjutatut muuhulgas).

Siis laul, mille üle ta kangesti "imestab"

vt lk 105, "Sõnasõel : uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 4."
[url]https://www.etera.ee/s/9LHYrdHBwS[/url]

ja sisaldub kalevipojas, al 70:
[url]https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=22[/url]

"Matan maruka magusa"

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. 2, Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele : 1847-1866
Lk 76-77: [url]https://www.etera.ee/s/lPXuujhxca[/url]

Kas ei ole siin siiski tegemist tõesti nö "sõnadega", Soomes on ju loitsudes kasutatud umbes sarnast rida, mis võiks ebaselgelt öelduna ehk kanduda Eestisse küll mingi kummalise vormina, kasvõi ülaltoodu kujul. Soomekeele öelduna võiks see siis olla olnud: Maiton Maarian makea. Ehkki Marukast Maariaks on teisenemine ebatõenäolisem kui teiste sõnadega..
Soomes esineb värss tavaliselt kujul: "Maarian makea maito".

Eesti laul on ka Neusi kogus ning täies pikkuses on küll kellegi luuletatud, ent kes see luuletaja oli, on küsimus.. Annist on pakkunud küll Kreutzwaldi ennast (noh, ta on ju hiilanud oma ümbertehtud laulude autentsetena presenteerimises - ent võimalik, et ta pidas olulisemaks sisu, mitte vormi, nähes sisus autentsust ent vorm oli tema pakutu vms), ent kui laulus on Reinholdile arusaamatuid värsse, võis ju saatja olla tõesti ka mõni kohalik.


[url]https://archive.org/details/bub_gb_TNJZAAAAMAAJ/page/68/mode/2up?q=Mattan+maruka[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

(jätan jätkamata teema, mis on "oma looming" rahvaluules - väga suur osa)

arvan siiski, et see marukas on midagi rõivastega seotut

äkki "varrukas" laenatud murdesse, kus igapäevane on "käis"

maaruk maaru|k g -ka (taim) maarukad one maŕja nimi Kod
(https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/index.cgi?Q=maaruka*&F=A&C06=et)

Neus on küll tõlkinud saksa keelde:
"matan marjukese magusa",
aga see ei haaku paralleelvärssidega

(muidugi võis sõnuline olla kuulnud midagi sarnast Soomest sisserännanuilt vms ja olla kuidagi sellest mõjutatud)

Neusi jutust jääb mulje, et neid sõnu loitsides ja musta looma ohverdades saab jaaniöössel kätte maasse peidetud varanduse

(rohkem pole aega praegu süveneda)

[olen üsna kindel, et sõnad on nii ehtsad, kui tollastes üleskirjutustes olla saavad]

see on liiga ehtne regivärss, et Neus, Kreutzwald või mõni kirjasaatja suutnuks neid sõnu ise kirjutada

vastasel juhul oleks Kalevipoeg sama mõnus lugemine kui Kalevala

kuna Sõnasõela andmel on laul Läänemaalt, siis võid küsida Mari Sarvelt

kõige tõenäolisemalt on tegemist kas (baltisakslase) üleskirjutusveaga (minu meelest on vigu seal rohkemgi), laulja ebaselge häälduse või ebaselgelt mäletatud ja oma arusaama järgi kohendatud värsiga

ka loitsu lõpuvärsid on nagu kusagilt mujalt sinna kukkunud:
"viks oli villa kraasimaie"
(mängust "Viru villad" vm)

"Langutan lahingi livitsa"
ejitus on sarnane paralleelvärsile
tegusõna+omadussõna+nimisõna

langutan ~ kukutan
lahingi ~ kuldase
livitsa ~ kübara

"matan maruka magusa"
ejitus oleks nagu erinev
tegusõna+nimisõna+omadussõna

milline see Soome laul on,
kust see võiks pärit olla?

kirjutasin andmebaasi (https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/?op=2&oid=1) otsingusse (Otsi sõnu laulu tekstist) "sügaval*"

sain 22 laulu, millest ainult 1 oli mõistlikus regivärsis:

H I 5, 52 (95) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mihkel Tull (1892-1894)
Ei tea miks kaugele müüdud

Ei mina tea, ega muista,
Miks minu Virud veavad,
Miks minu Arjud augutavad,
Nomme nirgid norgutavad.
Kas olin isale kurja,
Vai olin emale valju,
Vai olin valju vendadelle,
Oel olin teisele oele,
Käre teisele kälile,
Nuru-naru naaburille?
Miks minu ära ülgatie,
Sügavalle süskatie,
Madalalle maetie,
Kadalalle kaevatie:
Ei mina tea, ega muista.
Ei old isale kurja,
Ei old emale valju,
Ei old valju vendadelle,
Oel ei teisele oele,
Käre ei teisele kälile.

mõned olid siirdevormilised mängud:

EÜS VII 1732 (333) < Koeru khk., Võhmuta v., Metsla k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Marie Hagelberg, 37 a. (1910)
Leinamäng
Ringmäng

Alane nukku, juba su isa sureksi,
Juba hauda kaevatakse.
Üheksa sülda sügavale
Kümme sülda hauda põhja.
Alane nukku, juba su ema sureksi
Juba hauda kaevatakse
Üheksa sülda sügavale
Kümme sülda hauda põhja
Alane nukku, juba su vend sureksi
Juba hauda kaevatakse
Üheksa sülda sügavale
Kümme sülda hauda põhja
Alane nukku, juba su õde sureksi
Juba hauda kaevatakse
Üheksa sülda sügavale
Kümme sülda hauda põhja.
vt. 126

(tundub, et mingi leinamängu versioon võibki olla Neusi üleskirjutuse inspiratsiooniks):

H, Wiedemann 3, 128/30 (16) - Victor Stein (1872)
Improvisatsioonid
Raha=katla matmise man sõna
(H. Neus Nr. 20)

Murupõue, mulla alla,
Sõmerliiva lihtinessa,
Savvisilla sügavalla
Matan maruka magusa,
Kukutan kullase kübara
Langutan lahingi livitsa,
Sõea sõlmitud sõleda,
Ode elmed eide ehtil,
Kaelarahada ränkusa
Vana ristid, rublatükid,
Kannarahad, rõngastaalrid,
Pudurahad peenikese,
Isa-isade päritud,
Oma korjatud kopiku.
Kolm olgu musta vere venda,
Valge karvata koguni,
Kolme elula kägista:
Musta kukke, murru-arja,
Musta kassi vai kutsika,
Kolmas aga musta mulla alta,
Musta mutti, mis silmata.
Tõuseb tähte jaanitulda:
Tuldanago, naudikene!
Tuleb meesi kolme musta
Vere vägeda valama:
Tõusku katel kahte jalga,
Kämla küüruse pealegi;
Kuulgo sõnade kilinad,
Taura tarkuse tabada!
Kui on meesi ema eksnud,
Solkinu võera ehk sugula:
Ei siis saagu sajatatud
Vana naudi ta näpussa!
Naud jääb neitsina emada
Laba lapsele pärida!
bis Seiten 70
Allikas ilmselt A. H. Neusi "Ehstnische Volkslieder".

Kalevipojas:
"Muru põue, mulla alla,
Sõmerliiva selge′ esse,
Savisesse sügavasse
Matan maruka magusa,
Kukutan kullase kübara,
Langetan lahingu liivitsa,
Sõjasõled sõlmitatud,
Võitlemise võidu vara,
Hõbehelmed eide ehtest,
Kaelarahad raske′emad,
Vanad ristid, rublatükid,
Kannarahad, rõngastaalrid,
Puduraha peenikese
Isaisadelt päritud,
Kaugelt korjatud kopikad.
Kolm olgu musta verevenda
Valge karvata koguni,
Kolme eluda kägista:
Musta kukke, muruharja,
Musta kassi ehk kutsikas,
Kolmas aga musta mulla alta -
Musta mutti, mis silmita!
Tõuseb täheks jaanituli:
Tuldanegu naudikene!
Tuleb meesi kolme musta
Verevägeda valama:
Tõusku katel kolme jalga,
Kämmel küüraksi pealegi!
Kuulgu sõnade kilinat,
Taara tarkuse tabada!
Kui on mehel ema eksind,
Solkinud võõra ehk sugulla:
Siis ärgu saagu sajatatud
Vana naudi ta näpusse!
Naud jääb näitsiku pojale,
Puhta lapsele pärida

Kreutzwald kurdab kirjas, et sõnad on tallegi arusaamatud ja ta tõlgib neid "sõjast" ja "lahingust" lähtudes.

äkki oli Läänemaal moes mõni leinamängu sõjakam variant, mille riismetest see niru üleskirjutus on järgi jäänud

ka Haljala laul võib olla jäänuk tost samast mängust, kuid vanemas - regivärsi vormis

--------------------

hämmastav, et muid regivärsse see otsing üldse ei leia!!

kahtlustan, et "sügav" on üldse lõunaeestiKEELne sõna, mida põhjaeesti MURREtesse on levitatud kirikukeele kaudu



Muudetud 1 korda. Aeg: 06.09.25 23:10 kasutaja: Timo poolt.

mõtisklen, mis tekitab ebaehtsuse tõrke Kalevipoja lugemisel

1) laul algab kohamäärusega (kuhugi):
Muru põue, mulla alla,
Sõmerliiva selge′ esse,
Savisesse sügavasse

jätkub öeldise ja sihitisega (panen midagi):
Matan maruka magusa,
Kukutan kullase kübara,
Langetan lahingu liivitsa,

jätkub sihitiste loendiga (midagi):
Sõjasõled sõlmitatud,
Võitlemise võidu vara,
Hõbehelmed eide ehtest,
Kaelarahad raske′emad,
Vanad ristid, rublatükid,
Kannarahad, rõngastaalrid,
Puduraha peenikese

jätkub eelmise sihitise täiendiga (millise):
Isaisadelt päritud,

jätkub jälle sihitiste loendiga (midagi):
Kaugelt korjatud kopikad.

jätkub lõpetamata kaudse käsklausega:
Kolm olgu musta verevenda

jätkub eelmise sõna täiendiga (millise):
Valge karvata koguni,

jätkub käskiva öeldise ja sihitisega (panen midagi):
Kolme eluda kägista:

jätkub jälle sihitiste loendiga (midagi) paralleelvärsside struktuur ei ole ühesugune:
Musta kukke, muruharja,
Musta kassi ehk kutsikas,
Kolmas aga musta mulla alta -
Musta mutti, mis silmita!

jätkub seostamata lausega:
Tõuseb täheks jaanituli:

jätkub lõpetamata kaudse käsklausega:
Tuldanegu naudikene!

jätkub seostamata kahevärsilise lausega:
Tuleb meesi kolme musta
Verevägeda valama:

jätkub seostamata kahevärsilise käsklausega:
Tõusku katel kolme jalga,
Kämmel küüraksi pealegi!

jätkub seostamata kaudse käsklausega:
Kuulgu sõnade kilinat,
Taara tarkuse tabada!

jätkub neljavärsilise liitlausega:
Kui on mehel ema eksind,
Solkinud võõra ehk sugulla:
Siis ärgu saagu sajatatud
Vana naudi ta näpusse!

jätkub kahe paralleellausega:
Naud jääb näitsiku pojale,
Puhta lapsele pärida
---------------------------

seevastu Haljala regivärss:

algab sissejuhatusega:
Ei mina tea, ega muista,

jätkub selgitava paralleelvärsirühmaga (mida ei mõista?):
Miks minu Virud veavad,
Miks minu Arjud augutavad,

jätkub viimase värsipoole paralleelvärsiga:
Nomme nirgid norgutavad.

jätkub selgitava paralleelvärsirühmaga:
Kas olin isale kurja,
Vai olin emale valju,
Vai olin valju vendadelle,
Oel olin teisele oele,
Käre teisele kälile,
Nuru-naru naaburille?

jätkub algse (muret) selgitava paralleelvärsirühmaga sarnaste küsimustega:
Miks minu ära ülgatie,

jätkub viimase värsipoole paralleelvärssidega:
Sügavalle süskatie,
Madalalle maetie,
Kadalalle kaevatie:

jätkub sissejuhatuse kordusega:
Ei mina tea, ega muista.

jätkub jälle selgitusega (mida ei mõista?)
Ei old isale kurja,
Ei old emale valju,
Ei old valju vendadelle,
Oel ei teisele oele,
Käre ei teisele kälile.

----------------
Haljala värsid on terviklikumad.

iga Haljala värss on kas mõne eelmise värsi selgitus, täpsustus või kordus.

Haljala värsside enamikus on öeldis.

ilma öeldiseta värsside öeldis on eelmise värsi põhjal juurdemõeldav (ja juurdelauldav):
oel olin teisele oele,
käre (olin) teisele kälile,
nuru-naru (olin) naaburille?

------------
seevastu Kreutzwaldi (ja Neusi) värssidel on vähe omavahelist seost.

nende värsid on hirmpikkade lauselohede lauseliikmeteks vm juppideks

mõtisklen, kuidas ma ise seda võltsiksin

1) laul algab kohamäärusega (kuhugi):
Muru alla mulla alla
Soo alla sarapuu alla
Sõmerliiva selge′ eie,
Savi alla sügavalle

jätkub öeldise ja sihitisega (panen midagi):
Matan ma´rukad magusad,
Kummutelen õllekannud
Kukutan kullase kübara,
Langetan lahingiväitse,

jätkub sihitiste loendiga (midagi):
Sõtta sõlmitu sõleksed,
Hõbehelmed, eide ehted,
Kaelarahad raske′emad,
Vanad ristid, rublatükid,
Kannarahad, rõngastaalrid,
Puduraha peenikese ...

jätk läheb regivärsi jaoks juba liiga tobedaks, aga loitsuna manades tundub talutavam.

iseasi küsimus on, millise piinamise abil selline loits välja pigistati
------------------------------------------
aga selle lugeriga oli mingi jama.

[https://archive.org/details/bub_gb_TNJZAAAAMAAJ/page/68/mode/2up?q=Mattan+maruka]

algul näitas 3 lehekülge (ilmselt otsingu tulemust), kuid kui tööriistariba (x)st kinni panin, siis avas pika laulu

------------
kuna ma seni nägin ainult üht lehekülge, siis minu eelnevaid heietusi ei maksa liiga tõsiselt võtta

see laul on kindlasti mõne eeposeihaleja looming



Muudetud 1 korda. Aeg: 07.09.25 13:41 kasutaja: Timo poolt.

Tsiteeri:

aga selle lugeriga oli mingi jama.
[https://archive.org/details/bub_gb_TNJZAAAAMAAJ/page/68/mode/2up?q=Mattan+maruka]

Kustuta aadressiribalt lõpp ära, jäta alles kuni 68'ni kui tahad sama lehekülge.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _