Seltskonnas tekkis küsimius, mida tähendab Võrumaa laulude refräänis "alt vabadu variku".

Varikuga ei ole ilmselt küsimus, ikka metsvaarika võsa, sarnaselt kui "haavik", "lepik"..

EÜS VII 1067/9 (108) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Vana-Antsla vstmj. - M. Pehka & R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910)
tüübinimed kontrollimata
Tore neiu
Laulud noorrahva elust

Lää ma sisse sinemõtsa
[b]Alt vabadu variku[/b]
Mis sääl mullõ vastu puttõ
Varvamõtsa vastu puttõ
Mis sääl varva vahe'enna
Kinä mõtsa keske'enna
Talutütar, tammõkõnõ
Merepiiga, linnukõnõ
Korjas ta maast maasikid
Ligi maada linnuhkid
Kann kullahtu käen
Pikor hõpe tiä peon
Sõrme'täus iks sõrmusid
Käevarrõ' vasitsid
Pühäpäiva hummokult
Läts ta karja saadõma
Heit iks sälgä utsu hammõ
Ette pist' pilupõllõ
Muu' iks kiildmä' kerikulõ
Muu' astma altõrile.
vt. v. 33

EÜS VII 1067/9 (108) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Vana-Antsla vstmj. - M. Pehka & R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910)
tüübinimed kontrollimata
Tore neiu
Laulud noorrahva elust
Lää ma sisse sinemõtsa
Alt vabadu variku
Mis sääl mullõ vastu puttõ
Varvamõtsa vastu puttõ
Mis sääl varva vahe'enna
Kinä mõtsa keske'enna
Talutütar, tammõkõnõ
Merepiiga, linnukõnõ
Korjas ta maast maasikid
Ligi maada linnuhkid
Kann kullahtu käen
Pikor hõpe tiä peon
Sõrme'täus iks sõrmusid
Käevarrõ' vasitsid
Pühäpäiva hummokult
Läts ta karja saadõma
Heit iks sälgä utsu hammõ
Ette pist' pilupõllõ
Muu' iks kiildmä' kerikulõ
Muu' astma altõrile.
vt. v. 33

vt ka [url]https://www.folklore.ee/Kannel/v6rumaa.html[/url]

Lää ma sisse sinemõtsa,
alt vabadu variku.
Mis sääl mullõ vastu puttõ?
Varvamõtsa vastu puttõ.
Mis sääl varva vaheenna,
kina mõtsa keskeen?
Talutütar, tammõkõnõ,
perepiiga, linnukõnõ,

korjas ta maast maasikid,
ligi maada linnuhkid,
kann kullahtu käena,
pikõr hõpe tiä peon,
sõrme' täüs iks sõrmusid,
käevarrõ vasitsid.
Pühapäiva ummukult
läts ta karja saadõma -
eit iks sälgä udsuammõ,
ette pist pilupõllõ.

elik:
ma lähen tihedasse/sinetavasse metsa
alt vabadu variku.
Mis mul seal vastu juhtus/tuli
tuli vastu tüve/teiba/varbmets
mis seal teivaste vahel
kena metsa keskel
Talutütar, tammekene
perepiiga, linnukene,
korjas ta maast maasikaid,
madalaid lillakuid
kullatud tops/anum käes
hõbepeeker peos
sõrmed olid täis sõrmuseid
käevarred vaskseid käevõrusid
pühapäeva hommikul
läts ta karja saatma -
pani selge peene särgi/kuue
pani ette pilutatud põlle

***

Aga mis see "vabadu" peaks olema sõnapaaris "vabadu variku", loogiliselt võiks see olla vaarikapõõsaste tihnik/põõsas. Ent ons see sõna midagi, mis on tõlkes kaduma läinud või hoopis unustatud sõna ja tuletis sellest? Algriim võiks samuti värssi muuta kui seal kunagi oligi mingi teine sõna, algselt võibolla ehk polnudki värss refrään. Seetõttu võiks alata "vabadu" ka "a" häälikuga? Alt abadu variku? Abad/habad/avad/havad?

Et kas siis läbi madala/niru/avara/laiguti oleva?

Esinevad veel värsid:
"Ala aavatu varigu." (Karula)
"Alt vaavadu varigu." (Urvaste)
"Vahelt oli vaabatu variku." (Paistu)
"Taade vaabatu variku." (Kanepi)

Lisaks veel üle Eesti "vaabatu/vaabadu", tähenduses "võõbatud" või "miskit sorti värviline"

"Vars om vaabatu pärana"
"Vaagen vaabatu peossa"
"Vaskipangi vaabad vitsa."
"Vanker vaabadud tagaje"
"Üts olli vahane vaabadut"
"teine vaabatu vahale,"
"Vanapoissi on vaabatu,"

..et tõenäoliselt võiks see olla "värviline/ imeline vaarikavõsa"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"alt" - "alla minema" ei tähenda aga ilmselt otseselt seda, et minnakse millegi alt või millegi alla. Praegugi on "alla minema" vähemalt L-Eestis tähenduses umbes millegi "eemale minema"/"läbi minema" tähenduses. "Viin su alla ära" saab öelda nt. et pakud kellelegi küüti kuhugi lähedal olevasse külla/linna/tallu/bussijaama.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

selle täiendsõna oma kirevus (aavatu, vaabatu, vabadu, vaavadu), paneb arvama, et algne sõna on edasilauljatele endilegi olnud ähmane ning leitud seos "võõpamisega" on hilisem rahvaetümoloogia

ma ei ole lõunaeestlaste keeltes piisavalt pädev, aga kahtlustan, et see sõna võis tähendada marju endid ~ vabarna, vaarika, soome: vadelma, vatukka jne

nagu "ubina' uibopuun"

see, et õigete eestlaste keelde tõlgituna "vaarikate vaarikapõõsas" kõlab meile imelik, tuleb õigekeele ebapiisavast sõnavarast ega puutu siin asjasse

eile olin vist veel liigselt TürrFesti mõju all ja mõtlesin järele, et eelkõige tuleb võrrelda paralleelvärsse

"vabadu" on 2 üleskirjutuses:
Lää ma sisse sinemõtsa
Alt vabadu variku
(EÜS VII 1067/9 (108) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Vana-Antsla vstmj. - M. Pehka & R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910)
EÜS VII 1318/20 (108) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Vana-Antsla vstmj. - M. Pehka & R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910) )

"vaabatu" 13, aga Lõuna-Eestist:

Saadi kar´a kavvedahe
Ligi liina lepikuhe
Taade liina tammikuhe
Taade kullatu kuusiku
Taade vaabatu variku.
(EKmS 8° 3, 215 (28) < Kanepi khk. - J. Erlemann (1877) )

Üks ubin miile võitu,
teine vaabatu vahale,
kolmas kullal kirjutettu,
(ERA II 11, 711/3 (4) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku (Alliku) v. < Paistu khk., Holstre v., Tänassilma (Tännasilma) k., Mustelepa t. - Lydia Puulbert < Ell Ilves, 77 a. (1929)

ERA II 2S, 558/60 (13) < Türi khk., Särevere v., Taikse k. < Paistu khk., Holstre v. - Richard Viidalepp (Viidebaum) < Ell Ilves, snd. 1851. a. (1930) )

Üts oli vahale vaabatu
Tõse võidet võidemalle.
Kolmas kuldakirjutet
(H II 71, 547 (49) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Marana, 80 a. (1903) )

Üks olli meele määritu
Teine vahale vaabatu
Kolmas kullal kirjutedu
(H, Peet 208 (219) < Viljandi khk. - J. Peet (1879) )

Mõssi ma ämmale hameta
Veel katsi kaalarätti
Kuldne kurikas käela
Vars om vaabatu pärana
Kuldasõrmus sõrmena.
(E 8671/3 (4) < Halliste khk., Uue-Kariste - O. Sapas (1893)

H II 5, 171 (2) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Joosep Hurt (1883)
tüübinimed kontrollimata)

Kurik oli kulbine peonna,
Vars oli vaabatu järenna
Laud oli laasista ehenna
(ERA II 78, 387 (3) < Paistu khk., Holstre v., Pirmastu k. - Richard Viidalepp < Mall Paulson, s. 1873. a. (1935) )

Vanapoissi on vaabatu,
Teine pool tal tõrvatu.
(ERA II 80, 197 (135) < Setumaa, Petseri v., Latsarevo k. - Hilda Viilo, 14 a. (koguja) & Karl Kivi (saatja) < Anastasia Uppin, 10 a. (1934) )

Esä oli toonu kolmi nõdja,
Veli oli toonu kolmi ällü:
Seest oli sinitse mõtsa,
Vahelt oli vaabatu variku.
(H I 3, 493 (10) < Paistu khk., Holstre v. - J. Lõo (1891) )

----------------
Käib kui kägo kamberissa
Kibu kirjutu käässa
Vaagen vaabatu peossa
Tanu tohtone peassa.
(E 18479 < Viru-Nigula khk., Püssi v. - Jakob Tarum (1895) )

Vanad poisid vaabatu
Toised puoled torvatu
(H II 34, 108 (119) < Viru-Nigula khk., Malla v., Kutsala k. - Jakob Walk < Mai Matti, 53 a.; Krõõt Lesman, 55 a. (1892) )

Luvvad kuldased käessa
Hõbedased luvvaoksad
Vaabatu on luvvavarred
Siidised luvvasidemed.
(H III 1, 77/9 (2) < Vaivara khk. - Marie Treuberg (1888) )



Muudetud 1 korda. Aeg: 14.07.25 08:53 kasutaja: Timo poolt.

mõistatus lahendatud!

"vabadu" on juhuslik kirjaviga

"vaabatu" tähendab mingi vaabaga kaetut:
kas vahaga vm "glazuuriga" (n: vaagen)

vanapoisid on tõrvatud ja vaabatud (võidunud)

mida "täpselt" tähendab "vaabatud vaarik",
seda teavad vaid nood lauljad

ilmselt on värvikirevusest olulisem osa vaaba läikel

see on järjekordseks hoiatuseks dogmaatilistele perfektsionistidele,
kes publikatsioone tähttähelt pähe taovad

mitte "kirjasõna ei valeta" vaid "paber kannatab kõike"

arhiivimaterjalid pole jumalast saadetud eksimatu ilmutus vaid ekslike inimeste looming

"vabadu" võib olla sellisel kujul kirjutatud põhjusel, et (poolpikk) 2. välde lauldi lühemalt, kui üleskirjutaja oli harjunud

selliseid vigu on väga palju Viru maamurde üleskirjutustes (mujalt pärit üleskirjutajad ja ka ülekoolitatud kohalikud kas ei kuule seda, mis tegelikult öeldi, või siis tahavad eriliselt tähelepanu juhtida öeldu erinevusele õigekeelest):

Isa pitka peenikene, ema [b]laja[/b] latergune, pojad puperullikesed
(Sõrmkinnas)

Üks laut, punased põrsad sies, must siga lääb [b]aab[/b] punased põrsad väl'la
(Ahjust kisu roobiga süsa)
samuti: aia, ajan, ajal, sajab


Üks kuusk kullamäel, teised kuused [b]kumardavad[/b]
(Õpetaja ja kogudus)
samuti: hommikul, hunnik, sammud, rammus, immitsema, tännitama (kümme = kümne)

Viis vidinat kisuvad pädina perssest suoli
([b]Kedramine[/b], kisub näppudega kuonlast)
samuti: putru, atra

Pere söeb ja laud [b]laalab[/b]
(Siga imetab põrssaid)
samuti: sauna, (ree)kaustad

Absogiluutselt. Kuhu veel mõte kaldus, on too et sama "kolme ubina" lauluvariantides on:

30  Üits oli ubin, miil võitu,
31  Tõine vahal vaabatedu,
32  Kolmas kullal kirjutetu.
h25900560007

Lisaks:
vaksitud
valatu
vakitud
valetu
valetud

..mu meelest võiksid olla "võõbatud/vaabatud" ja "valendama" ka sõnasugulased.
Aga jääb alati võimalus, et kunagi kellegi värsis oli miskit sarnast ja see asendus parema puudumiksel vaabatud varikuga.

Või on sõnapaar lihtsalt nõnda ilusaks algriimis kujunenud.. nagu näiteks "kullatud kuusik" või "karrane kaasik".. noh mände võib veel vaskseina ette kujutada..

On ka veel nt:
päält pätitu variku era228401580177
Päält pääditu variku era200201950003
Päält pääditü variku h30908280009
Päävä pähnätä variku h22803060007
Kõnime alt kõre variku h32000350020
Kõrvast ma kõre variku h32501770005

Öeldakse veel, et vaarik on vahane, kas see viitab küpsusele või mõnele muule iseloomuomadusele, pole selge, ent millegi tähenduses on sellist väljendit kasutatud küll, tuleb välja..

 7  Nüüd om kohus kosjul käüd
 8  Nüüd om käo jook kõllatse
 9  Nüüd om variku vaha'õtsõ
 10  Kägu kuugi kuuseõnne
 11  Piu lauli pihleõnne
e000541190023

"Vahane" või "Võine" on öeldud ka kollaka tooni tähenduses - vahane lill näiteks - kahvatukollakas. Kas vaabatud võib olla sama? Kollase värvnime variant? "Läksin läbi helekollase metsatuka/võsa"

15  Saie ma läbi kolme mõtsa,
16  Viie ma vahatse variku,
hjag05140016

19  Kuusikun om kuldasängi,
20  Varikun om vahatse sängi.
h40301230081

84  Tulli ma läbi kolme mõtsa,
85  Kate tuli ma vahtse variko,
hjag05140016

2  Lähme kardakaasikusse,
3  Vahavitsä varikusse,
h22511610002

8  Kuldaluuda kuusikusse
9  Vahavitsa varikusse
e000204790001

16  Kuldaossa kuusikohe
17  Vahavitsu varikohe
era217303000016

18  Kuldaluuda kuusikusta
19  Vahaluuda varikust
eys0915090100

2  Oh mu hiusta, helle hiusta,
3  Vahasõtta varikutta!
h40808550006

8  Oh mu hiusta hellä lehte.
9  Vanikud vahalatva
h27105450041

jne

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

minu oma mälestuses on "vahase vaariku" pilt täiesti olemas (teatava päikesevalguse käes jätavad vaarikavarred kollaka vahaselt läikiva mulje)

aga see tekitab ka muid seoseid: poolküpsed marjad on kollakad, vihmast märjad lehed on vetthülgavalt vahased

muidugi on sõna valitud eelkõige algriimi pärast (vaarikavartest hälli keegi tegema ei hakka)

ja see ongi regivärsi võlu, kui hakkavad silme ees jooksma erinevad (isegi sürrealistlikud) pildid

Wiedemanni järele on "Varik" "dichtes gebüsch, hain, wäldchen, gehege"
"Varvik" aga "'niedriges gebüsch (aus dem man stäbe, varb, schneiden kann)"
Vt ka "Estnisches etymologisches Wörterbuch. 11" lk 3724

Lõunavepsa "babrik" märgitakse olema aga nii leht- kui okaspuumets. Vrdl. soome varsikko/varikko/varvikko. Tähenduses ka metsatukk või väike metsake.

Mõisteline sõnaraamat ütleb:
varik (LE; Pä, LäVl, PõTa vaarik, JõeVi, koh. Kuu vn. varvik) 'kaasik, peam. noor kasemets, kus puude tüved varva jämedused’, ka 'madal ja tihe võsastik: (kase) v. on meil kaasik, endine hobustekoppel, mitte noorte, vaid juba jämedamate puudega (Hls) | varvik on väike mets peenikeste puudega | (JõeVi) | on väike võsa (Tõs) v. on ilus noor lehtpuu mets harvade põõsastega, mitte põlmapealine, vaid tasase maapinnaga, kus ka vaargad e. vaarikad kasvavad (Aud) | on väike, enam vanemate puudega, võib olla ka külast | kaugemal (Võn) | v. on väike mets (SJn) v. on väike, noor v. vana segametsa tukk (Rõu) | v. on meil mitte | just suur, noor v. vana segamets (Räp) ”v.” ei ole meie sõna (Hi, Sa, Lä, Ha, Jä, IdVi, Vän, Plt, MMg) || minev pühagi läksivad Juhaniga koplist varikusse (Lv N 45)

..ehk siis tundub, et tähendusnihe on võinud mõistmise juures rolli mängida - vana koppel vaarika või varbadega on ka pärast puude suureks kasvamist lähedalasuva pere jaoks "varikmõts" - tundub loogiline.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

paistab järjekordse tunnismärgina murretevahelisest laenamisest (mida keeleajaloolased pea-aegu täielikult väldivad)

kõnelejail on (alateadlik) kalduvus (rahvaetümoloogiliselt) seostada erinevat päritolu, kuid sarnase kõlaga sõnu

tuletised erinevatest tüvedest (vars, varb, vabarn, vart ...) liiguvad ringi ja tänapäeva õigekeelsel linlasel (ka mul enesel) on üliraske sotti saada, mida see kõik "täpselt" ja "õigesti" tähendab

sellega seoses meenus vanavarakogujate tähelepanek, et võimaluse korral peaks igas kohas käima ka järelkorjamas, sest ettevalmistamata vanainimeste mälu on lünklik ja järgmisel korral võib ta jagada väärtuslikumaid pärleid

võiks arvata, et sellega on juba hiljaks jäädud, kuid ka tänapäeva inimestel on väärt kogemusi ja mälestusi

(TürrFestil palus Tuule mind ennastki laulda ammu tuntud "oiu-roiu roti" laulu, mida olin kuulnud juba lapsena vanaisalt, aga seekord meenusid vaid pudemed)