Vanim kirjapandud Kõnno sea laul:

H, Jagomann 158/60 (28) < Räpina khk., Tammistu k. - Jakob Jagomann < Marja Kirilow (1877 (kogutud), 1878 (saadetud))

Tsiga kõnne kõnnuteeda,
Künne kõnnu koppelida,
Kõnnu mehe nonnodiva:
No no tsiga ooda tsiga,
Las tule sügüs las tule kevvai,
Tule ori otsa lüümä,
Pääviline päähä lüümä,
Kutse suure sogga tudso,
Leie tsea silma pääle,
Koput tsea kolmu pääle,
Tsika maha matsahti,
Mina pääle partsahti.
Liis tuu livvakut,
Ann tuu anomat,
Kärt tuu käsikut,
Siist saa verda vedikese,
Tsearasva raasukese.
Perenaene naasekene,
Tii käkkü käredast,
Vala vorsti valedast.
Veie käkü kelderehe,
Vorsti aida päälikohe,
Tulli küläst kriimo kassi,
Seie käkü kelderest,
Vorsti aida päälikost.
Kutse küläst kümme meesta
Tahi kassi kinni võtta,
Kass läts alla kaivo poole,
Hoidi henda aida poole,
Hiire nulkah tsihtsadiva:
Tsih-tsah kassi tsahtsah kassi,
Kes käsk kassil kurja tettä,
Kos mu kuusi pojakeist,
Säitsmes ol´l veel minija poig.

Tüüpilisemaid:

EÜS I 233/4 (37) < Räpinä khk.,

Tsiga kõndõ Kõnnu tiid,
läts Kõnnu koplihe.
Kõnnu mehe oodativa:
„Ooda tsiga, nunnu tsiga,
kui tulõ kätte sügüsekene,
kutsu orja otsa lüümä,
päivilidse päähä lüümä.”
Es tulõ ori otsa lüümä,
päiviline pääle lüümä.
Kutsuti suur Sompka Aado,
seo lei tsialõ nõna pääle.
Tsiga maaha madsahti,
Aado pääle padsahti.
Joosõ Liisa livvakuga,
astu Aado anomaga.
Veri juusksõ virinällä,
käkü keivä kärinällä.
Käkü keivä käredä,
verivorsti verevä.
Tulli küläst kriimo kassi,
neo seivä ärä kärre käkü,
kelderesta verevorsti.

***

Salvestust saab kuulata:

EKM EKRK, Fon. 38 (2) Siga kõndis kõnnuteed < Põlva khk., Põlva raj., Linte k. - T. Luhats < Ella Tsängov, 73 a. (1964)

[url]https://kivike.kirmus.ee/index.php?oid=4&module=400&op=3&pid=ERA-12107-55769-30610[/url]

Veidi erinevad viisid:
RKM, Mgn. II 1222 a
RKM, Mgn. II 3350 (22)

***

"Vennad on mul suured mehed"



Meil esitatakse laulu "Vennad on mul suured mehed" 1950 XIII Üldlaulupeol lastekooride kavas. Enne seda aga 1949 laulupäevadel kui "vennasrahvaste muusika". Esimene seade ongi märgitud kui "Läti rahvalaul", seadja lätlaste Jānis Ozoliņš. Laul ise on tõlgitud juba 1948 ja ilmub:
[url]https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:109320/192857/page/10[/url]

***

Lätis, kus viis on teada sõnadel "Brāļi mani lieli vīri", esitatakse laulu 1942 (seadja Jānis Ozoliņš, siin ei ole küll kirjas, kas tegu oli originaalviisiga või mujalt laulust võetud, ent millegipärast usun, et polnud põhjust mõnest teisest laulust viisi laenata).

Ozoliņš'i repertuaarinimekirjas on märgitudki, et seade on tehtud 1942:
Dziesmas ceļš :Jāņa Ozoliņa dzīve un daiļrade /A. Verners ; [mākslinieks K. Goldmanis]. (1966)
(gramatas.lndb.lv/periodika2-viewer/?lang=fr#panel:pp|issue:650657|article:DIVL474|page:173|query:Br%C4%81%C4%BCi)

Siin on salvestus 1950 a. laulupeost (autoriõiguste pärast mitte kuulatav):
[url]https://dom.lndb.lv/data/obj/985627.html[/url]

Läti tekste:

Brāļi mani lieli vīri,
Es māsiņa mazākā.
Šūniet man augstas kurpes,
Pirkat platu vainadziņu;
Aušu kurpes, likš' vainagu,
Būšu jūsu gaŗumiņu.

[url]https://garamantas.lv/ee/text/231821[/url]
[url]https://dainuskapis.lv/meklet/brāļi-mani%20lieli%20vīri[/url]

Viisiga koos trükitud:
Mazputniņš, Nr.377 (01.05.1991), lk 33:
(periodika.lndb.lv/periodika2-viewer/#panel:pp|issue:797079|article:DIVL374|query:Br%C4%81%C4%BCi%20mani%20lieli%20v%C4%ABri)

***

Venemaal on viis tuttav näiteks laulus "Хороша наша деревня":
[url]https://www.russian-records.com/embed.php?image_id=65897[/url]

Sama viisikäiku jagab veel teinegi vene laul "Как под горкой, под горой", ehk "Картошка":
[url]http://t-korneva.ru/other/lessons/244-kak-pod-gorkoj[/url]


Tants "Картошка" on teatud aga ka Valgevenes ja Ukrainas, meloodiajoonis on küll tihedam ning sarnasust võib leida vaid elava fantaasia korral.

Umbes sarnast viisikäiku võib aimata aga ka näiteks kuulsas "Ах, ты, зимушка-зима" (Kabala kõrtsus karjus Kadri):
[url]https://www.russian-records.com/details.php?image_id=16565[/url]



Siin tuuakse samuti kaks esimest sarnasust ära, omaaegse raamatu iseloom on aga küllalt poliitilise suunitlusega, arvates kõigi lugude "algeks" vene laulud, otsekui lätlased oleks need otse laenanud:
(gramatas.lndb.lv/periodika2-viewer/?lang=fr#panel:pp%7Cissue:692885%7Carticle:DIVL602%7Cpage:103)

Samal lehel eelolevais näiteis on näiteks kuulus "Must Kaaren", mille uurimused nõukogudeajal ja vajadus vene rahvalauluks tituleerida tingis isegi viidete fabritseerimise. Algselt oli laul ukrainakeelne ja sündinud samuti Ukrainas, "Pod zeleniu rakitoi" on sama, mis meie "Roheliste puude vilus" algus. (Kuula järele saatelõigu "Päritud laul" "Must kaaren" episoodi).
Me ei leidnud ka läti kolleegidega, et oleks olemas olnud laul "Zinu, kraukli, tavu paradumu", mis oleks otsetõlge vene keelest (Знаю, ворон, твой обычай). Seetõttu on ka kahtlane, et on olemas "Skaista mūsu sādža" (Хороша наша деревня) või "Sunženskas
kazaku dziesma" (Песня сунженских казаков), mida me ei otsinud küll hetkel.


(Läti linkidele lisada ette "https://", foorumitarkvara ei teinud neist mõistlikke viiteid)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ukraina "Kartulitantsu" saab vaadata siit (see on ka meie ja Läti tantsuklubides tuttav):

[url]https://www.youtube.com/watch?v=tPp7JlPzb8s[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kes Kivikese linki lahti ei saanud, et "Tsiga kõnde Kõnno tiid" kuulata, siis see lähebki Räpinas umbes sarnase viisiga kui "Vennad on mul suured mehed"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Brāļi mani lieli vīri, /Minu vennad, suured mehed
Es māsiņa mazakà. / Mina olen väike õeke
Šūniet man augstas kurpes, / õmmelge mulle kõrged kingad
Pirkat platu vainadziņu; / Punuge lai pärg
Aušu kurpes, likš' vainagu,/ kängitsen kingad, panen pärja
Būšu jūsu garumiņu. / olen teie pikkune

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Läti rööptekstid sisaldavad ka põnevaid muid motiive:

[url]https://dainuskapis.lv/katalogs/10/2.4.2[/url].

Läti viisi ei ole aga millegipärast leida. Jānis Ozoliņš võis selle küll laenata mujalt või tuletada mälu järgi mõnest muust teadaolevast Dainast, sest tekst on üks-ühele daina nr: 5303-0 28_1 ;
[img]https://dainuskapis.lv/image/?name=042666.JPG&digest=c8672e7[/img]

On ka võimalik, et too variant oli niivõrd tuttav, et teati "igal pool". Sellegipoolest - teised väga sarnased tekstid on pisidetailides erinevad - kingad ostetakse, pärg on tammepärg jne.

Pange tähele, et ka too 1991 a. noodiga tekst on teine ja tõenäoliselt mitte Ozolinsi kasutatu (muidu oleks ka eesti laulul lisasalm jne).

Milline siis oli Ozoliņš'i kasutatud rahvaviis? Tõesti ei tea. Melngailisel vastava tekstiga viis puudub, sarnast viisi ka teiste tekstidega ei leidnud. Üldse on lätlastel viisidega väga kehvasti.. Ent kuna viisivariant on teada ka Lõuna-Eestis (Kõnnu siga), siis võib arvata et viis on Lätis ikkagi olemas.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Motiiv, et kui osta kõrged kingad jalga, on lühike neiu teiste pikkune, on ka meil (küll ainult ühes teadaolevas laulus säärane):

E 11020/1 < Vändra khk., Vana-Vändra v. - M. Tõnisson (1894)

Mis sa kurdad peiukene?
Mis sa kurdad, või mis kardad,
Et saad vähäst veigukese
Linalaka linnukese?
Osta kõrged kingad jalga
Alla apsatid ülemad.
Siis saab suurta suude tassa
Õdede õlade tassa
Pika pihtade najale
Mis sest pikasta puusta
Kõverasta küürakasta
Lõngub kui see lõngavihti
Kõigub kui see kõrekuuske
Nõksub kui see nõmmemända
Mina madal ja matsakas
Löön maha jalad madalad
Kui need teivajad teravad
Tõstan oma kullakaela
Lehvitan linajuuksid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _