Ehk tuntud Tormise lugu. Aga annaks siinsetele tarkadele kondi pureda ja tahaks ka ise targemaks saada - kas katkuajast on veel laule mis vihjaks haigusele ja sümtomitele?

See oli siis kui oli suur eesti sota. Pata kants oli tukev ja sääl oli palju väke, luomi ja inimesi. Siis tuli suur saksa väki ja sel oli rauast riide seljas. See vihane väki tuli Pata kantsi alla ja akkas eesti väke tappama. Ta tappas keik maha ja oma väki sai ka otsa. Ja keik niet eesti miehet, keta saksa rauamiehet olivat tappaneet ja kes olivat surd, niet katusivat sialt pollu päält välja. Aka, siis tahtasivat rauamiehet üle Pata joe tulla ja keiki niet tappada. See oli teine väki. Siis aka tuli katk nende järelle ja tappas nad ära. Katk oli tahtand ka üle joe tulla, aka ei saand. Ta istus joe kaldale ja laulas.
Ei tohi Pataje tulla
Pata iiet irmutavat
Pata kaevu karkuteleb
Palu oja paneb vastu.
Ei mina mäleta enamb seta laulu. Aka Pata kantsi sees on eesti väki. Mene ja vaata, sääl kus on värat mäe sies. Sääl voib kuulla vahel sojariista ja ope ja kuldase raha kelinat. Kes aka seta kuuleb see sureb välja. Näe - üks karjapoiss oli kuuld ja sures kohe.

E 85432 (5) < Pärnu khk., (Reiu) v. - J. Seeman, Pärnu poegl. gümn. I kl. õpil. < Marie Remmelgas, 90 a. (1933)
tüübinimed kontrollimata
Laula, kuni elad!
Laulud laulust
Rõõmsate laul.
Mis te mullad muretsete,
kaske, kaske.
Mis te vennad kahjatsete
kaske, kaske.
Nüüd pole kuulda kurva aega,
kaske, kaske.
ega pole leida leinaaega,
kaske, kaske.
Nüüd on katk ju kaugel' läinud,
kaske, kaske.
surm on Poola piirila
kaske, kaske.
Seal ta nopib noori mehi,
kaske, kaske.
käänab kätkis lapsekesi,
kaske, kaske.
ema rinnalta imemasta.
kaske, kaske.

H II 13, 21/2 (14) < Koeru khk., Väinjärve v. - Willem Wiitmann (1888)
tüübinimed kontrollimata
Katk
Mis me kullad kurvastame:
Aned alvaste elame,
Vaesed vaiki seisateme.
Kas meil tõuseb teine põli?
Või meil astub uusi aega:
Tõuseb meil põli tõbine:
Aega annetealune.
Tõbi maale tõuseneksi,
Katko maale karganeksi,
Villi maale veereneksi,
Nopib nooremad seasta!
Kärbib lapsed kätki'ista!
Noored nõrgasta veosta,
Imevad ema sülesta,
Meeste vill on Viljandise,
Naeste taud on Narva teela,
Neio katk on kauge'ela.

Neid on päris palju....

H III 28, 899 (1) < Kuusalu khk., Kolga rand - Miina Mikiver (1897)
tüübinimed kontrollimata
Kuhu pean minema
Laulud kodust ja lapsepõlvest
Mihele lähäksin mees ei vota
Koju jääksin poiss ei jätä
Sureksin mina surm ei vota
kauksin mina katk ei tapa.
Kuhu's pian mina menemä
kuhu's pian pää panema
jalad alta andamaie
kehä keskelt keerdämäie
kääd otsast käändämäie?
Sügäv on meresse mennä
madal on maha vajuda
Korge toussa taeva'asse
pime pilvisse pugeda
ale mennä allikasse.
Kibe on tuline surma
ale vette uppumine.... seda laulis veel minu vanaema, s. 1902, küllap korjas ta selle oma isalt, külalaulik Eduard Lindenbergilt....

Baikali järvest välja voolava Angara jõe kallastel asuva nelja kalmistu varasemate väljakaevamiste käigus märkasid teadlased, et lühikese aja jooksul oli sinna maetud ebatavaliselt palju lapsi. Vägivalla või muude vigastuste märke ei olnud, ütles Macleod pressikonverentsil, mistõttu arheoloogid ei suutnud mõista, miks nii palju lapsi suri.

Teadlased eraldasid nelja kalmistu 46 isiku hammaste seest iidse DNA. Nad kontrollisid, kas mõned neist olid omavahel suguluses, ning otsisid samal ajal ka teadaolevate mikroobide iidset DNA-d.

Nende üllatuseks tuvastasid nad 18 isiku puhul suuri koguseid katkubakterit. Need juhtumid hõlmasid kahte erinevat haiguspuhangut: üks kestis umbes 5596–5341 aastat tagasi ja teine tõenäoliselt 5126–4926 aastat tagasi.

Kahe äsja avastatud katkutüve iidne DNA paljastas unikaalse geeni, mis kodeerib valke, mis vallandavad massiivse immuunvastuse, mis võib selgitada, miks lapsed olid kõige tõenäolisemad selle haiguse ohvrid, kirjutasid autorid uuringus.

Mõnes hauas leiti mitme nakatunud isiku jäänused, kes olid maetud samal ajal, mis viitab sellele, et nad surid sama haiguspuhangu ajal. Üks haud kuulus kolmele lähedaselt suguluses olevale noorele tüdrukule, teises aga olid maetud vennapoeg ja tädi.

Seega pidi olema ellujäänuid, kes tundsid neid inimesi nende eluajal, teadsid nende identiteeti ja bioloogilisi sugulussuhteid, et surnuid matta ja neid ühishaudadesse paigutada,

[url]https://forte.delfi.ee/artikkel/120592371/siberist-leiti-vanimad-teadaolevad-katkuohvrid-paljud-neist-olid-lapsed[/url]