Laul:
[url]https://kivike.kirmus.ee/index.php?pid=ERA-22082-41642-84627&oid=2&t=1&module=400&op=3[/url]

Laulust ning arvamustest:

Maire Liivamets "üks vana laul ja selle salapärane refrään"

[url]https://virumaateataja.postimees.ee/837692/maire-liivamets-uks-vana-laul-ja-selle-salaparane-refraan[/url]

Artikli (kaunis diletantlik, ent mis sellest) tekst:

"Hoolimata sellest, et kevad valitseb me õuedes, tundub olevat paslik aeg kirjutada talvel, vabariigi aastapäeval, kas teadmatusest või harimatusest tõstatunud, ent siiski piinlikust kultuurilisest arusaamisest.

See puudutab nimelt pidulikul kontserdil esitatud “Suure tamme” laulu, millest nii mõnelgi kuulajal polnud vähimatki aimu. Miljonite internetiavarustes leiduvate jaburate arvamuste autorite seas leidus kirjutajaid, kes võrdlesid Marta Hanseni esituses heliplaadilt kõlanud laulu kunagiste kolhoosilavade kehvade isetegevuslaste ülesastumistega. Kas taoliste “mõttehiiglaste” käitumine tuleneb põhikooliõpetajate tegemata tööst või lihtsast unustamisest, ei oska öelda. Sooviks, et selliste ütluste jagajad satuks salvavatest kommentaaridest tõsisemaid tekste lugema.

Kes vähegi on viitsinud kirjandusõpetajat kuulata, võiks teada, et Marta Hansen (1892–1979) oli A. H. Tammsaare õde. Oma emalt kuuldud laulu “Suur tamm” lindistamise ajal oli Marta Hansen juba 85aastane, ometigi kõlab tema hääl erakordselt intensiivselt ja mõjusalt. “Suure tamme” laul kuulub nn loomislugude hulka ja on üks vanemate läänemeresoome laulude hulka kuuluv tekst. “Suure tamme” loos avaldub tegelikult meie rahva hing, nagu paljudes teisteski regilauludes, vanasõnades, kõnekäändudes, muistendites ja juttudes. Aegade jooksul suuliselt edasiantava laulu üks variantidest kirjutati üles 1889. aastal Lihulas. Folkloristid on arvanud, et suur tamm võib olla Linnutee metafoor, et laul väljendab Põhjala valge ja pimeda aja vaheldumist ehk aastaringe. “Suure tamme” laulu teisendi leiame ka rahvus­eepose viiendast ja kuuendast loost. Seal kõrgub tamme kõrval taevasse ka kuusk. Kalevipoeg kisub tamme koos juurtega üles ja teeb sellest sõjanuia võitluseks sortside vastu. Teist korda kõneldakse tammest siis, kui Kalevipoeg tuleb Soome sepa juurest tagasi. Mida kõike sai raiutud tammest teha: “Mis sest tammest tehtanekse?/ Tüvest tehti tugev silda, / Painutati kena parvi / Kahel haarul üle mere / üks viis saarelt Viru randa, / See’p see kuulus Soome silda.” Tamme ladvast tehti uhkeid laevu, tagasihoidlikumatest osadest aga kehvale mehele saun, leskedele leinatuba, vaeslastele varjupaik jne. Viimasest järelejäänud tükist aga laulutuba: “Mis jääb järel, jätke jälle: / Sealt saab kena laulutuba, / Laulijalle lustikamber, / Kus neid sõnu seadeldakse, / Laululõngaks liimitakse.”

Marta Hanseni esitatud laulu arusaamatute sõnadega refrääni “Sink sale proo” on aja jooksul püütud mitmeti tõlgendada. Käibel on tõenäoline seletus, et selle aluseks olid saksa (võimaliku) kirikulaulu sõnad “singt alle froh” (“laulgem kõik rõõmsalt”), mille on keelt vähe oskavad eestlastest lauljad muutnud kummaliselt kostvateks, ning nõnda me kuulsale tamme laulule teatavat salapära lisanud.

Pisut konkreetsest lauljast, Marta Hansenist, sest paar inimest pärisid lausa telefonitsi tema kohta täpsemat teavet. A. H. Tammsaare emal oli kaksteist last, elama jäi kümme. Kaheksa poega, neli tütart. Marta Hansen elas koos õde Anettega Tallinnas omaette ja nad jäid elu lõpuni vallaliseks. Anette oli lihtne tööline, ent Tammsaare noorimal õel Martal oli annet nii õmblustöödeks kui laulmiseks. Ta olevat isegi kirjanikust venna vana ülikonna ümber pööranud, mis näinud pärast täiesti uus välja. Tundes lauljakutsumust, käis ta eratunde võtmas. Kuigi Marta oli väikse kooliharidusega, jätnud pärast surma leitud vihikusse kirjutatud mõtteavaldused temast mulje kui vaimsete eeldustega naisest. Kirjandusloolaste arvates on just Marta ristsed inspireerinud A. H. Tammsaaret Vargamäel toimunud sündmuse kirjeldamisel. Näiteks purjus ja noriva Pearu ning rätsep Taari tüli, kus Oru peremees kisub kehvasti õmmeldud püksid jalast ja viskab rätsepale pähe. Muidugi on see ilukirjandus ja tegelikkus võis olla teine.

Lõpetuseks tunnistan ausalt üles, et kirjutasin selle lühiarvamuse teadliku didaktilisusega, lootusega, et kuulajad-vaatajad, sõna sekka ütelda tahtjad enne pealiskaudsete ja lausa rumalate arvamuste avaldamist natukenegi mõtleksid, kas neil jätkub selleks ikka teadmisi."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kuna mingilmääral on käimas Tammsaare juubeliaasta, on see teema ka siin kusagil õhus olnud. Tegelikult küsiti mult juba aastaid tagasi, et mida ma siis sellest arvan, singsaaleproost. Arvamist saab olla mitmesugust, peaasjalikult on ju aga reegel see, et kirjutatud sõna muutub aasta-aastalt tõenäolisemaks ja mida tõenäolisem on arvamus kirjutatud kujul, seda kindlamalt teab üldsus (kui säärane eksisteerib), et just täpselt nii on. Kunagi Veljo Tormisega kõneldes ei olnud tõesti mingit kahtlust, et müstiline refrään on just tema mainitu "singt alle froh" (singt's alle froh) - laulgem kõik rõõmsasti.

Keel ja kirjanduses 2002, 4 lk. 287 on Veljo artikkel "Ei midagi salapärast", mis kõneleb Marta Hanseni, A.H. Tammsaare õe lauldud laulust

Sellele eelnenud artikkel Enn Ernitsalt: Keel ja Kirjandus 2002, nr 2, lk 132-134.

Ernitsa sellele eelnenud artikkel:
E. E r n i t s, Muukeelsetest mugandustest eesti folklooris. - Rahvaluulest. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 21. Tallinn, 1987, lk 13-29

Viimane on väga informatiivne ning viib kaasamõtlejad kurssi refrääni tõlgendamise tagatubadega, artikleid on võimalik lugeda täismahus Digari kodulehel www.digar.ee. Viimane Ernitsa artikkel:
[url]http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195619/143176/page/62[/url] - sealt leiab ka puuduvad viited, mille topeltmainimist ma siinkohal ei hakka tegema.

Tormise artikkel:
www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195621/143178/page/65

Iseenesest "singt alle froh" on üsnagi tõenäoline, kui sakslastel lasta kuulata laulu, nagu Veljo seda tegi, siis pärast "algupära" teatvaks tegemist hakkasid sakslased kuulma "õiget" refrääni. Siin võib muidugi olla tegu nähtusega, kus ette dikteeritu lugupeetud inimese suust muutub koheselt tõeseks. Wishful thinking.

Minu soov ei ole siinkohal kindlasti vaidlustada "singt alle froh" tõenäosust. Kahtlemata on see tõenäoline. Puudub ju konkreetne vastupidise tõestus või kindlatel alustel seisev alternatiivtõde. Siiski on selle teooria kitsaskoht see, et puudub vastav laul vastava viisivariandiga kus oleks refräänina kasutusel või meeldejääva (siis fraasi alguses või lõpus) koha peal kõnealune "singt alle froh"

Aeg on edasi läinud ning meil on kasutada meeletu hulk materjali; digiteeritud laulikutest kuni viiside võrdlemise tarkvarani välja.

Viisidest, võib mainida - on antud tamme lauluga veel seoses üsna sama meloodia peal lauldud (esimene Tormisegi poolt mainitud): "Muru Hansu ainus ingel, kaasike.." ning hingesantide (üsna hiline laul ilmselt) laul Paistu khk. Holstrest (tekstid allpool). Hingesantide laulu refrään "uu uu uu" on kõlaliselt üsna sarnane refräänile "sink sale proo" (terasemal kuulamisel on "prooo" o-häälik midagi u ja o vahepealset, võimalik, et "pruuu" vt. ka Ernitsa artiklit). Nii et viis on tuntud, või tõestatult tuntud, üsna kitsa ala peal ent mitte vist kindla perekonnaga seoses.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Hingesantide laul:

[url]http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/hingedeaeg/item/49749[/url]
[url]http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/hingedeaeg/item/49748[/url]


E 76390 (21) < Paistu khk., Paistu (Holstre) v. - Heinr. Kast, Pärnu l. poegl. gümn. IVr kl. õpil. < Liisa Kristal, 42 a. (1931)
tüübinimed kontrollimata
Hingesantide laul
Kalendrilaulud
Hingedepäev.
Seda oli terve nädal - n.n. hingede nädal. Tol nädalal viidi taluharjale nurmikuga hingedele toitu, verekäkki või maksa s.o. kõiki värsket lihakraami.
Noored käisid hingede mälestuseks valgeis linades talust tallu, kus anti käkki j.n.e. Kel oli must riie ümber, seda peeti kurjaks vaimuks.
Lauldi:
Kella Ritsu käsu pääle uu-uu!
Oleme nüüd siia tulnud uu-uu!
Viin sind ära kabelisse uu-uu!
Surnuaia künka alla uu-uu!

***

E, StK 10, 449 (1) < Paistu khk., Holstre v., Uisasoo - Oskar Loorits < Ell Loorits, 40 a. (1922)
Engelaul.
Enge omma siiä jõudan uu, uu, uu
andke engel mis te annad
andke engel käkiesta
enge-i taha tallekesta
Ärge viitke enge aiga
enge aig om üürikene
kella katet õisku ajass
peame kabelisse jõudma
kellä Ritsu käsu pääle
kabelisse kokku jõudma

***

Muru Hansu tüüptekst:

ERM 76, 53 (24) < Tartu-Maarja khk., Maramaa v., Laisa s. - Arnold Mäetam < Anu Jürgenson, 81 a. (1921)
rl/ul
Muru Hansu ainus ingel, Kaasike!
Seisis seitsme venna keskel, Kaasike!
Ilus kui üits õiekene, Kaasike!
Tasasem kui tuvikene, Kaasike!
Tema pääle palju vaat'sid, Kaasike!
Teda palju kosjas käisid Kaasike!
Ädast kaks kõrd sõitse ajastat Kaasike!
Oli ingel eland ilmas Kaasike!
Sõitse velle, sõitse peidmeest Kaasike!
Kui nood sõitse peidmeest tulid Kaasike!
Kes kõik rikkad mihed olid, Kaasike!

vt: Auguste Kaarna "Eesti luuleilm" 1913

Muru Hansu ainus ingel

Muru Hansu ainus ingel, Kaasike,
Ilus kui see õiekene, Kaasike !
Tasane kui tuwikene, Kaasike,
Seisis seitsme wenna keskel, Kaasike 1
Seitse wenda, seitse peigmeest, Kaasike,
Seitse aastat hädassagi, Kaasike!
Hädas kaks kord seitse aastat, Kaasike,
Kui ju paljud kosjas käisid, Kaasike I
Oh mu armas isakene, Kaasike,
Oh mu hella emakene, Kaasike!
Laske kosjad wälja sõita, Kaasike!
Ma wõin sigu, lambaid sööta, Kaasike I
Kui saab kolm kord seitse aastat, Kaasike,
Siis las' kosjad sisse sõita, Kaasike!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Singt alle froh lauludes:


"Zur öffentlichen Prüfung der Kurfürstlich-Erzbischöflichen Domschule in Regensburg" 1805

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singtallefroh/5.png[/img]

***

"Beiträge zu Coburgs Annalen auf die Jahre 1826 und 1827" 1827:

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singtallefroh/4.png[/img]

***

"Neues Berg-Reien-Buch oder Sammlung neuer bergmännischer Lieder" 1830

"Kungesang. Bei einem Berggelage zu singen"

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singtallefroh/2.png[/img]

***

"Gesangbuch für den evangelischen gottesdienst" 1844

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singtallefroh/3.png[/img]

***
"Liederbuch für israelitische Schulen" 1860

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singtallefroh/1.png[/img]

***


..viimastest ma ei leia aga korduvat fraasi mis annaks piisava aluse täiesti kindlale väitele.
On oletatud (vt. artikleid) ka laene mujalt keeltest, hollandi on üks võimalikke ehk.. ent kust sai selline oletatav laul Mulgimaale? Rändlaulik/ usupöörajad oma uute lauludega?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..siit sean oletust kaugemale, on võimalik, et oma oletustes olen saumuti kinni olnud kindlas väites ja tõenäoliseimas tõepäras?

Viisiotsinguil (nagu mainisin, ei ole singsalepruu/oo lauluviis pruukinud olla seoses sõnadega) leidsin sarnasusi teise väga tuntud saksa lastelauluga, mis, üllatueks minu jaoks, sisaldas kõlaliselt sarnast fraasi: "sind sie alle froh"

On teada, et lastelaulud oma lihtsakoelisuse poolest on aldid rändama, meilgi on väga ohtralt tõlkelaule Saksamaa lastelaulurepertuaarist, siin foorumuseski üleval.
Saage tuttavaks: "Kõik minu pardikesed ujuvad vees":



Alle meine Entchen

Alle meine Entchen
schwimmen auf dem See,
schwimmen auf dem See,
Köpfchen in das Wasser,
Schwänzchen in die Höh'.

Alle meine Täubchen
gurren auf dem Dach,
gurren auf dem Dach,
fliegt eins in die Lüfte,
fliegen alle nach.

Alle meine Hühner
scharren in dem Stroh,
scharren in dem Stroh,
finden sie ein Körnchen,
sind sie alle froh.

***

Mis on selle väite plussiks, on sarnane viis. Ning see, et fraas (ei pruugi küll kõikides variantides olla - [url]https://www.volksliederarchiv.de/alle-meine-entchen/[/url]) on laulu lõpus, seega eeldused kummitamajäämiseks on olemas. Plussiks on ka häälikute võimalik ühinemine ning kadumine, selle tõenäosus, fraasis: "sie-alle". Mis on miinuseks?
Kindlasti fraasi kordumatus. Ent siin ei olnud eeliseid ka "singt alle froh"-il.

"Pardi" üldviis tundub olevat suguluses olevat veel meil tuntud "Elagu kõik me armsamad aasad.." viisiga "Was kann einen mehr ergötzen, als ein schöner, grüner Wald" "Komm wir wolln in Garten gehn" jne..


Laul, "Kõik minu pardikesed" ilmus esmatrükina Tajo Kadajase andmeteil väljaandes „Laste lauluvara I“ 70 ühe- ja kahehäälset laulu algkooli noorematele klassidele, koostanud August Kiiss, Tartu 1931

August Kiiss kogus ka rahvaluulet, tõlkis ja toimetas, nii et suure tõenäosusega on tõlkija või kohendaja tema ise. Kust ning millal on aga tõlgitud, ei ole teada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Edasi võiks vaadata väidet laulurefrääni esinemisele täpselt kindlas paigas. Ma ei ole (veel) läbi viinud väga sihipärast laiaulatuslikku uurimust, ent lühike komplekspäring meie suurepärasest regilaulude andmebaasist (www.folklore.ee/regilaul) annab tulemusi (jätan välja Ernitsa artiklis juba toodud näiteid, palun tutvuge nendega artiklis millele on viidatud eelpool) Etteruttavalt ütlen, et laul, tuleb välja, on siiski tuntud väga suurel alal edela-eestis:

EÜS X 221 (13) < Suure-Jaani khk. - M. Kielas (1914)
tüübinimed kontrollimata
Nuttev tamm
Lüroeepilised laulud
Läksin metsa kõndimaie sing-sale-pruu;
Leitsin tamme nuttemasta sing salle pru
Tam aga mõistis vastu kostis
teised kõik on ärä viitud
mind on üksi maha jäetud
ärä nutta tammekene sing salle
meid on kulda kuusi venda
Igal vennal kuusi kirvest
Kõik ma kokku kutsunessa
Raiume sind rannudesse
Juurikast saab saagi kappa
Oksatest saab ooste talli
Lehetest saab lehma lauta
Ladvast teeme laeva ankru
tüikast teme tünderida
Rannudest saab raua puida


***


E A 440 (4) < Tõstamaa khk., Seli v. - J. Pausk
Kaasa kaugel
Pulma laul
Pikamisi
Teised söövad teised joovad sim saale jaa hurra, hurra sim saale jaa
Teised söövad suhkurt saia " " " " " " "
Teised joovad õlut viina " " " " " " "
Mina aga üksi üsna ilma " " " " " " "
Mina aga nutan noorta meesta " " " " " " "
Ma otsin läbi meste hulga " " " " " " "
Põimsin läbi poiste polgu " " " " " " "
Minu oma siin ei ole " " " " " " "
Abikaasa siin ei kasva " " " " " " "
Minu aga peigu Piitsarus " " " " " " "
Abikaasa Haapsalus " " " " " " "
tuul' tal viigu tervisida " " " " " " "
Laine lahkid sonumida " " " " " " "
Paju põesas palveeida " " " " " " " "
Oh mis hale ja mis kole " " " " " " " "
Oh mis hale et ei ole " " " " " " " "
Ja mis kole et ei kuule " " " " " " " "
Oma peiu peeni jutta " " " " " " " "
Abikaasa armu jutta " " " " " " " "
Kui tuleb korra käiema " " " " " " " "



***


E A 518 (7) < Pärnu khk., Uulu - J. Martinson
ul
Mis selle noore mehe uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Priske naine ilus hobu
Sing, saleja!
Hurra, hurra sing, saleja.
Mis selle noore naise uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Kardas kõrt ja narmas põll
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Mis selle noore poisi uhkus
Sing Saleja!
Hura hurra sing, saleja
Nööpis kuub ja tampis piip
Sing salaja hurra hurra.
Mis selle noore neiu uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Kuld kee ja kaela raha
Sing saleja
Hurra, hurra, sing, saleja



***



H II 20, 251/2 (30) < Pärnu khk., Uulu v. - Hans Martinson (1889)
siirdevormiline laul
(Lustilik nalja laul.)
1.
Mis selle noore mehe uhkus
Sing saleja, hurra, hurra.
Sing saleja.
Priske hobu ilus naene
Sing saleja, hurra, hurra
Sing saleja.
2.
Mis selle noore naise uhkus
Sing saleja, hurra, hurra
Sing saleja.
pag. 252
Kardas kört ja narmas põll
Sing saleja hurra, hurra,
Sing saleja.
3.
Mis selle noore poisi uhkus
Sing saleja Hurra, hurra
Sing saleja.
Nööpis kuub ja tuttis piip.
Sing saleja hurra, hurra.
Sing saleja.
4.
Mis selle noore neiu uhkus.
Sing saleja hurra, hurra,
Sing saleja.
Kuld kee ja kaela raha
Sing saleja hurra, hurra
Sing saleja.



***


EÜS III 22 (42) < Suure-Jaani khk. - T. Köstner (1890-1896 (kogutud) & 1906 (saadetud))
Vt. lisaandmeid leheküljel 9.
tüübinimed kontrollimata
Ema haual
Murelaulud
Läksin metsa kõndimaie, sing salle pruu!
Läksin metsa kõndimaie, sing salle pruu.
Noodialune tekst



***

EKmS 4° 3, 59 (1) < Saarde khk. - M. Treufeldt (1876)
Mängulaulud
Ehi, ehi ellapruuti
Säe valmis salle pruuti
Pane selga siidi särki
Pane kaela kardas rätti,
Pane selga kordus körti,
Pane jalga siidi sukad
Tõmba otsa kuldne saabas.
Kelle kord oli elmi heita
Elmi heita, pärli päita
Selle noore Leena kord.


***

H II 49, 578 (7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Leetva k. - Hermann Raid < Kadri Jürisson, 64 a. (1894)
tüübinimed kontrollimata
Nuttev tamm
Lüroeepilised laulud
Läksin metsa kõndimaie, -
Siik sallep ruut!
Mis ma lei´tsin metsestagi?
Siik sallepruut1
Lei´tsin tamme nuttemasta:
Ole vaita, tammekene!
Mull on kodu viisi venda,
Igal vennal viisi kirvest, -
Niid lävad tamme raidumaie:
Tüikast tegid tünderida,
Ladvast laeba ankurida;
Oksast tegid orja-istet,
Keskelt si kena kiriku.
1 /:Nõnda iga kord:/

***

EKmS 4° 4, 314/5 (10) < (?) Sangaste khk. või (?) Kolga-Jaani khk. - J. Orgusaar
tüübinimed kontrollimata
Nuttev tamm
Lüroeepilised laulud
Läksin metsa kõndimaije siig-salle-pru
Hommikule uilumaije, siig-salle-pru,
Leidsin salga sarapuida siig-salle-pru
Teise salga saarepuida, siig-salle-pru
Kolmas salk olli koolapuida siig-salle-pru
Mis mul jälle vasto tulli? siig-salle-pru
Vasto tulli vana tamme: siig-salle-pru
pag. 315
Nägin tamme nutevada siig-salle-pru.
Mina tammelta küsima siig-salle-pru
Mis sa nutad vana tamme? siig salle-pru
Teised keik on ära võetud siig salle-pru
Mind on üksi maha jäätud siig salle pru.
Mina tamme trööstimaie siig salle-pru.
Ole vaita vana tamme siig salle pru.
Mull' on kodu 6-si venda1 siig salle-pru.
Igal vennal2 6si kirvest siig salle-pru
Kül need sind maha raiuvad siig salle pru
Lehtedest teen lehma lauda, siig salle pru.
Oksadest hobuste talli siig salle pru
Juurikast teen joogi kannu siig salle pru
Lestast teen leiva labida siig salle pru.
Südamest teen söögi laua siig salle pru,
Ladvast saab mull' laeva masti.
1 poega
2 poeal

******

Me võime kerge käeviipega eemaldada juba mingil ajal tuntuks saanud koorilaulu võimalikud tõlgendused, ent siiski jääb pinnale mu meelest üks asi:

Võimalik sõna "hurra" esinemine võimalikus laulualges.
Siinkohal võivad lennata prügikasti väited Partidest ning kirikulauludest, juhul kui "hurra" (saksa "hurah/ hurrah") on tulnud lauludesse oletatavast originaalist.

Edasi tekib küsimus, millistes (oletatavalt) Saksa lauludes, mis meil on levinud, on korduses sõna "hurrah"..

On nt. "Stoβt an, Dorpat soll leben, Hurrah hoch!"
[url]https://teele.luts.ee/index.php?q=content/sto%CE%B2t-dorpat-soll-leben[/url]
Originaal Saksamaalt:
[url]https://www.volksliederarchiv.de/notenpdfs/2994.pdf[/url]

JA siis on üles kirjutatud midagi liisulugemisesarnast:
[url]https://freidok.uni-freiburg.de/fedora/objects/freidok:13597/datastreams/FILE1/content[/url]

K XIV 294
Ho! Ho! Ho!
Hier
sind alle froh,
Einer nur ist zu beklagen,
Muß die ganze Buße tragen.
Hu! Hu! Hu!
Das bist du!
A 135075, Estland

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tähele võib veel panna üsna sarnast meie meloodiat Torist, mille refräänis kõlab samuti olulisel kohal "uuu", mis ei tähenda midagi:
"arg kosilane" ehk uidaruu
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1410,1410[/url]
[url]https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/065-Arg-kosilane[/url]

Kui mittemidagitähendavat "uu-d" ning meloodiakäiku jälgida, tõmbaks ehk kaugemaltki paralleele:
"Kuldne noorik" ehk "seletä mu uni ärä'"
mille refräänis kõlab "hellä helleruuu" (või helleroo siinses versioonis Sinimaniseelelt)
[url]https://www.youtube.com/watch?v=Vz36dXILfXo[/url]

..nii et öelge sõna sekka kel tahtmist!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ka see teooria on vist maha matetud, tea, kas ongi teist mõtet mainida või üles äratada, puudub jällegi vastav pikematsorti mõttearendus ja tõestus et sing-sale-pruu võiks olla rootsikeelest..
Ent vaatleme siiski, mitte küll "bra"-d ("hea" rootsik.), vaid esialgu põhjanaabrite poolt. (on ju eesti-rootsikeel sarnasem soomerootslastele kui riigirootslastele. Kuna laul on tuntud ka edela-rannikualal, võib olla võimalik, et seal on mingi rootsi alge, kuniks pole tõestatud vastupidist).
Soomes lauldud "patsu patsu kooki, sili sili saia" variant "Paka paka pulla"

SKVR XIV

1299. Elimäki. Hästesko, F. A. 1. 06.

Matti Askela, 30-40 v.
Laulu lapselle.
(Kun sitä polvilla, sylissä, pidetään)
Paka paka pullaa,
Mes mesi mellaa,
Pappa o mamma,
Syster o pruu,
5 Hapakaakku suu.


***

SKVR VII3

3870. Polvijärvi. Varis n. 17. -14.

Kuorevaara.
Paka, paka, pullaa,
seks meri mellaa,
sokkerruntti, sokkerpoo,
Venska lilla vellanpoo.

***

SKVR XIV

1300. Myrskylä. Salminen, T. 139. 15.

Paka, paka pullaa,
Leks meri mellaa,
Sokkerunter, sokker poo,
Vem ska lilla pulla voo?
5 Pappa ja mamma, syster o pruur.
Yl. Myrskylässä.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Syster o pruu"/ "syster o pruur" peaks siis ehk olema "Syster o(ch) bror" - vennad ja õed. Ent nagu ma ütlesin, pean ise vähetõenäoliseks, et siin midagi Rootsiga on seotud.. Et väidet kukutada, uurin ehk natuke, mis seda väidet tõestaks..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei tundu tõenäoline..

"Svenska folk-visor från forntiden, 2" 1816 lk. 29

"Bergkonungen" lõpp
[url]https://books.google.ee/books?id=54MAAAAAcAAJ&pg=PA29&lpg=PA29&dq=hon+bort+b%C3%A5de+syster+och+bror%22%22&source=bl&ots=ODtiD--zMc&sig=MuIybbg9CrzdYLzk9MWo3AicKos&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjro5KU4OHXAhVFCpoKHUM1ARsQ6AEIJDAA#v=onepage&q&f=false[/url]

Muud nagu ei leidunud. Viisi leiab:
[url]http://musikverket.se/svensktvisarkiv/files/2017/06/SMB_24_Den_bergtagna.pdf[/url]

Kes kuulata tahab, leiab Youtube vahendusel "Den bergtagna" nime alt.

Kes tahab veel süübida ja mitte lootust kaotada, leiab nutikalt otsides veel üht-teist Google booksist ning ehk Rootsi muusika-arhiivist [url]http://musikverket.se/svensktvisarkiv/[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Laul näikse seotud olevat, vähemasti edela-nurgas, Oldermanni mänguga. Esmalt (vt. eespool) on variantides keegi müstiline "Salle pruut", teisalt sisaldavad mängu refräänid tihtilugu kummalisi (pseudo)saksakeelseid väljendeid, nt:

H, Kolga-Jaani 3, 279/80 (267) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Purtsi t. < Kiriku v., Oti k. - Jaan Bergmann < Rõõt Meiel, s. Ott, 76 a. (1878)
tüübinimed kontrollimata
Oldermannimäng
Laulud meelelahutamiseks
Mõned vanad rahva=mängu laulud.
Oldermann.
= V.K. II. 362.
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, junge prau!
Kelle kord on kaela heita?
Oldermanni, Vilderkeeri.
Neiu kord on kaela heita.
Oldermanni vilderkeeri.
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, junge prau!
Kelle kord on suuda anda?
Oldermanni, Vilderkeeri.
Peiu kord on suuda anda.
Oldermanni, Vilderkeeri.
Tantsi, tantsi, Oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri!
Ehi, ehi, oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri!
Pane särki, oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri!
Mässi vööda, oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri
Pane jalgu Oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Pane jalga ummiskingad,
Oldermanni, Vilderkeeri,
Ümmer ümbrik lõngalene,
Oldermanni, Vilderkeeri,
Palapoolik poogelene,
Oldermanni, Vilderkeeri,
Pane põlle oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
pag. 280
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Soe peäda oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Pane pärga, oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Pane kaela kauba=helmed,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Pane sõlge oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.
Pane raha, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri.
Nüüd on valmis oldermanni,
Oldermanni, Vilderkeeri.


***

EÜS V 1065 (18) < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere v. - J. Välbe & H. Sulg < Ewa Reimann, 70 a. (1908)
tüübinimed kontrollimata
Oldermannimäng
Laulud meelelahutamiseks
Oldermanni, Vilderkäve,
Otsi otsi Oldermanni,
Vilderkäve Junger proots.
Otsi seast sirgemida,
Vahi vallast valgemida,
Oldermanni, Vilderkäve Jungerproots.

***

EÜS VI 840/2 (101) < Puhja khk., Kavilda v. - M. Pehka & E. Eisenschmidt < Kadri Sütt, 75 a. (1909)
tüübinimed kontrollimata
Oldermannimäng
Laulud meelelahutamiseks
varia
Oldermanni tegemine
Tõse olliva tsõõrin ümbre ja laulseva. Üits ol´li kesken ja pandse ennäst selle järgi rõivile, nigu laulun üteldi:
Viis nr. 49
/: Aetava ame :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Mähi vööda :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
pag. 841
/: Pane undruk :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Pane põlle :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Aeta jakki :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Sõõrita sõlge :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Sili linti :/1
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Tõmba sukke :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Pane kängi :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Suita pääda :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
Kui pää ärä ol´li suitu, sis lames kesken oleja nuur pag. 842 tütrik maha; sis lauleti:
Ärä koolu nuku memme
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
/: Tõse rõõmu :/
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
Joba eläp nuku memme
Oldermanni vinderkeeli
jungerpuut
Sis karas tuu sehen oleja üles ja plaksutas käs´si, ja sis lauleti:
Viis nr. 50
Kae kae katsu katsu
Mes su meelesta paremba
Mes siin siäst sirgemba
Karga üte kaala
Tõmba sehest väl´lä
Sis tõmmas sehen oleja üte tõise tsõõri sisse ja päs´se esi väl´lä. Tütriku ja poisi mängsevä sedä mängu. Ainult tütriku tõmmati sisse. Seda mängu kutsuti: "Oldermanni tegema".
1 Lindi olliva kurgu all; suure laia lindi, ennitse ehte. Laulja märkus.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas "junge prau" ning "junge pruut" ei võiks mitte olla sama - "junge frau"

[url]http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=oldermann[/url]

Oldermani, Oltermani lahtiseletamisega või sel teemal filosofeerimisega läheks ent vist teema liialt singsalepruust eemale.. on ju viimase puhul üldlevinud teadmine tema keskaegsest päritolust koos vouli-mänguga.. Või siis mitte?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Parandasin hr. Ernitsa juhendusel meie kõnealuse fraasi (oletatava, ent ilmselt mitte tõese) saksa vaste mis siiski ei ole "sing't alle froh" vaid ikkagi "singt alle froh", või suurema tõenäosusega ("t" muutumine "s" häälikuks on vähetõenäoline) "singt's alle froh" ehk "singt es alle froh", kus "es" sõna asendab ülakomaga "s". Tänan, Enn.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

"Indrek on ikka laulu armastanud, aga eriti armastab ta just Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält, kui see vokivõrina sekka vahel varemalt laulis suurest tammest, mida läheb raiuma isa oma seitsme pojaga, igaühel seitse kirvest, kinnitades iga laulusõna otsa arusaamatu „sink sale proo“.
Millegipärast on Indreku meeltesse kinni hakanud just see imelik „sink sale proo“, sest seda tuletab meelde oma lauluga mingisugune roheka kõhualusega lind, kes lendab ühe pika puu ladvast teise ja kordab neid ema arusaamatuid sõnu igal kevadel – mitte küll päris selgesti, kuid ometi kordab, nii et Indrek neist aru saab. Ja kui Maret laulab, siis tundub Indrekule, et ka tema laulab mingisugusest „sink sale proo’st“, nagu oleks ka tema mõni ema või roheka kõhualusega nimetu linnuke. Mareti laulul on teised sõnad, aga Indrekule kostaksid nagu ema või linnukese laulu sõnad. Maret algab näiteks nõnda: „Kord istus jõe kalda peal“, aga Indrekul kõlab kohe kõrvus „sink sale proo“, nagu muudaks mingisugune imevägi tõelised sõnad tema kuulmeis viirastuslikeks ja mõistatuslikeks."

Tõde ja Õigus 1.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kui aga mõtleks saksa päritolu kirikuõpetajale paar sajandit tagasi, kes kutsub kogudust kaasa laulma? Ka see võis kellelgi kummitama hakata ja tema laulusse kolida?

Kõik on võimalik, ent see on minumeelest siiski küllalt vähetõenäoline. On too arusaamatu vorm ju juba palju varem tuntud..

umbes sama, nagu "emme-mari-tšu-floore" plaksulaulul - võiks ju eeldada, et see on kindlasti pärit prantsuse keelest ja tähendab et Emma-Marie on mingi taimepuhma peal või sees.. ent kui lähemalt uurida, siis võib selguda hoopis midagi muud.

Minu parim oletus on praegu, et "õiged" sõnad, mis olid võimalikus lähtevariandis on "sing" ja "hurraa".

Kunagi otsisin ka aktiivselt baltisaksa laule ning siin saadaolnud saksakeelseid lauluvihikuid ent tulemusi ei saavutanud.
Võibolla leiab mõni targem kunagi.. või siis komistame veel kunagi sama teema otsa ning leiab (tõenäoliselt sama teed uuesti läbides ning sama materjali läbi töötades) midagi uut ja põnevat.

Kuna fraasilaen on suhteliselt vana, siis ei tasu ka liialt seda "singsaleprioo" viisi (mh. "Muru Hansu ainus ingel..", arg kosilane "uidaruu" ja hingesantide laul "enged on ju siia jõudnud") laulu originaalviisiks pidada.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ehk siis meil on võrrelda ja nuputada:

siig-salle-pru
Siik sallep ruut
Säe valmis salle pruuti
sing salle pruu
sing-sale-pru
see'p sallepru
Sing saleja hurra, hurra, Sing saleja.
sim saale jaa hurra, hurra sim saale jaa
Vilderkeeri, junge prau
Vilderkäve Junger proots
Oldermanni vinderkeeli jungerpuut
ipsapsaa, salleraa
uidaruu aidaraa, uu uidaruu
uu-uu-uu

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..aga mis on põnev, on võibolla konkreetne piir, kus tõenäoliselt selle kummalise refrääni tõenäolisemad vormid on levinud:

[img]http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/singsale3.png[/img]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Vilderkeeri, junge prau!"
?wiederkehre, junge Frau?
(pööra ümber, noorik)
ma ei tea, kus murdes täpselt see oleks võimalik.
riigisakstel oleks "kehr wieder"

ma ei usu, et kõik see ruiraraa on omavahel seotud.



Muudetud 1 korda. Aeg: 09.04.20 10:59 kasutaja: Timo poolt.

Tsiteeri:

Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ma ei usu, et kõik see ruiraraa on omavahel
> seotud.

Muidugi ei pruugi olla.. Mida rohkem on aga materjali, seda lihtsam on millestki midagi arvata. Kaardil on muuseas ainult üheselt mõistetav "singsaaleproo" (kindlasti aga mitte kõik ülestähendused). Viib tahes-tahtmata mõttele, mis pagana tee see selline on?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

tee on Soomaalt (Tammsaare emakodust) Pärnu lahele ja teist otsa pidi Väiksele-Emajõele.

kui oleks usku kõige lihtsustamisse.

Igaljuhul tundub loogiline, et selle laulurefrääni tekkimisaeg ei saa olla väga kaua aega tagasi, sest leviku piirkond tundub olema konkreetne.. ning laulurefrääni pidid erinevad edasilauljad kuulma põgusalt, mitte kordi ja kordi, sest muidu oleks refräänid palju sarnasemad. Kui nihutada sõnade muutumispiiri ulmele lähemale, võib märkida, et mida kaugemal hüpoteetilisest lauluteest, seda rohkem on muutunud refrään. (ehk siis veidigi tõenäolisemad viisisarnasused koos meloodia liikumiste sarnasustega - hingesantide uu-uu-uu ja uidaruu)
Võibolla tõesi mingi tüüp käis vooris ning laulis teeäärsetes kõrtsudes oma väljamõeldud laulu. Miks ta aga oleks pidanud punktist a punkti b sõitma tohutu ringiga?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

või on tulnud hoopis Lätist mõnest Võnnu ümbruse muižast ja levinud veeteed pidi.

või mõni välissaks käis seda teed pidi Liivimaa sugulastel külas ja jättis kohalikele mõisalastele mingi uue ägeda ja popi mängulaulu, mida nii mõisates kui taludes vabalt moondati

või tõesti mõni usukuulutaja jättis selle oma teel maha.

ma arvan, et see viis on kõige võti, mitte refrään. see viis jäi kummitama ja refrään oli lauljale rohkem savi. ta ei saanud sellest midagi aru.

ja lootus selle viisi autorit leida tundub küll naeruväärt. kogu info, mis meil minevikust on ei moodusta protsentigi sellest, mis kõik tegelikult toimus ja mida kirja ei pandud. ja igat lauluviisi ei pandud kohe kindlasti kirja.

Kui oleks ainult viisiküsimus, poleks olukord üldse raske. Pigem teeb keeruliseks see, et need viisid refräänis on kindlasti olnud erinevad, näiteks mis puudutavad "hurra" lisandiga salme. Viimane pole üldse tavaline sõna meie lauludes..
Marta Hanseni suure tamme, muru hansu ainsa ingli ja hingesantide lauluviisi ülim sarnasus annab küll selgust, et see omanäoline viis on ilmselt mingist kindlast võõrapärasest laulust.. ent viis muidugi võib vastavalt laulule ka lüheneda.
Kui keegi leiab kusagilt märkamatajäänud EÜS-i käsikirjast hurraa-liitega singsaleproo viisi, aitaks see kindlasti edasi.
Küsimus pole niivõrd paikapanevas absoluutses tões vaid võimaluste närvekõditavas põnevuses.
Sarnaselt Phaistose kettaga - tont teab, mis see päriselt on, ent mõlgutada on põnev!

Popi, levinud ja kummitavajääva viisi või refrääni kirjapanemisvõimalus on kõvasti suurem kui üks protsent. Loomulikult iga suvalist viisi või selle alget leida on täiesti lootusetult naeruväärne, sest muusikat on aegade algusest tehtud uskumatustes kogustes. Ent meil pole tegu sugugi suvalise viisiga.
Olen elus kuulanud golossaalselt uskumatutes kogustes halba muusikat, mida on kunagi 20 saj. alul šellakitele salvestatud, leierkastidesse programmeeritud ja külakolgastest vaharullidele saadud. On huvitav tendents - kui lugu mulle mittemidagi ei ütle, on olnud tõenäosus et keegi seda veel kunagi mängib ja ta kuhugi levib nullilähedane. Kui aga olen koperdanud ägeda loo otsa, mida ma isegi ei tea, tuleb millegipärast alati välja, et sama lugu on varem või hiljem salvestatud nt. mõne lõõtsamehe poolt, kirjutatud lauluvihikuisse jms.. Mõnikord on see nt. hiljem välja tulnud - mu pea tavatseb igasugust prahti meelde jätta ning hiljem mõnd rahvalugu kuuldes on võimalik see plaadisalvestuselt - juba aastaid tagasigi kuuldud salvestuselt üles leida, noh, kui hästi läheb.. ja tõepoolest - sellele lööklaulu-nähtusele võiks isegi mingi nime mõelda, ehkki on üheselt arusaadav - hea ja levinud lugu on alati levinud hea lugu.
St. "Ägedus" ja "kummitamajäävus" ei ole minumeelest niivõrd muusikamaitse, vaid inimlik- (ütleme siis nt. euroopaliku), kultuurilise universaali küsimus.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

mulle tundub, et täna ...
vähemalt
sink-sale-proo
ja
uidaruu aidaraa

on küll samast laulust arendatud.
kas kellegile tundus see "sink-sale-proo" nõme või saksik või lihtsalt ei jäänud meelde või ei kuulnud vms

on ju sadu võimalusi kuidas laulud muutuvad.
mõni laps või muidu erakordselt stambivaba inimene kuulis midagi ja arendas spontaanselt juhuslikku suunda jne

ma ei väsi imetlemast karjaselaule.
kuidas nii väikesed lapsed said hakkama sellega, milleni praegused koolis haritud maietajad kuidagi ei küüni

muidugi on põnev mõtiskleda



Muudetud 1 korda. Aeg: 11.04.20 00:36 kasutaja: Timo poolt.

[url]https://www.youtube.com/watch?v=Qe3mAr-RwyQ[/url]

[url]https://www.youtube.com/watch?v=KgytPQ4hAmI[/url]

Sidste reis' (The Last Voyage)
Norwegian shanty composed by Eyvind Alnæs (1872-32). Lyrics by Henrik Wergeland (1808-45).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]https://www.loc.gov/item/jukebox-135078/[/url]
[url]https://www.cpdl.org/wiki/index.php/Sidste_reis_(Eyvind_Aln[/url]æs)

Nu sidste reis mig forestår.
Sing, sailor, oh!
Af sted til himlen farten går.
Sing, sailor, oh!
Snart rinder ud det sidste glas
Sing, sailor, oh!
Se nøje efter dit kompas!
Sing, sailor, oh!

Med strande af demant og guld,
Sing, sailor, oh!
er himlens hav af øer fuldt.
Sing, sailor, oh!
Det er de stjerner, klare, små,
Sing, sailor, oh!
som du på nattevagten så.
Sing, sailor, oh!

Frisk an da, modig til lad stå.
Sing, sailor, oh!
I gjennem sky op i det blå.
Sing, sailor, oh!
Frygt ej for djævelens korsar.
Sing, sailor, oh!
Du går ham ganske sikkert klar.
Sing, sailor, oh!

Du møder viv, du møder ven.
Sing, sailor, oh!
Du møder dine børn igjen.
Sing, sailor, oh!
Da bryder større glæde løs.
Sing, sailor, oh!
End når du her kom hjem fra sjøs.
Sing, sailor, oh!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Sidste reis" mängiti raadios küll.. aga ilmselt mitte 19 sajandil :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Põnevamaks läheb, originaalsõnades, Henrik Wergeman, 1843, on ka sõna "hurraa" sees:

OPSANG FOR FRANKRIGFARERE

Afsted til Frankrig! Vive la France!
Sing, Sailor! oh!
Mit raske Skib, begynd din Dands !
Sing, Sailor! oh!
Hurra! Hurra! for Sing, Sailor! oh!
Afsted til Havre og Bordeaux!
Der vajer Trikoloren jo?
Til Fecamp og Samt Valery!
Der løs jeg slaaer mig, mon ami!
Til Dieppe og Cherbourg og Calais,
at dandse om et Frihedstræ!
Men er der Frihedstræ ei meer,
saa veed jeg hvor Guinguetten er.
Og er ei der en smuk Guinguette,
saa er der to for een i Cette.
Der træder jeg saa fro i Dands
med Henriette og Constance.
Afsted til Caen, Paimboeuf og Brest!
Skjøndt i Bordeaux jeg trives bedst.
Der er det hmnt i Rankers Ly.
Bordeaux er ret en lystig By.
Der er det Frankrigs Trikolor
imellem ædle Ranker groer.
Den er det sande Ærens Træ,
en Sejrens herlige Trofæ.
En Frihedspalme er dens Stang,
af frie Mænd vel værd en Sang.
Hurra for Frankrigs Trikolor!
Den er en Fader jo til vor?
Den minder om den stolte Tid,
da Republiken stod sin Strid.
Den minder om hiin store Aand.
Vive I’Empereur Napoleon!
Saa vide flyver Ørnen ei.
Som Stjernen straalede dens Vei.
Thi vil vi drage did igjen,
og tømme ud en Skaal for den.
En Skaal for Friheds Farver tre,
saasnart vi Frankrig faae at see!
Thi meer end Vim og fransk Likør
de varme os om Hjertet gjør.
Da vide vi vel alle Mand,
vi er i Friheds Fosterland.
Dog ingen Normand glemmer der,
at bedre Frihed hjemme er.
I Klippegrunden frodig groer
i Norge Nordens Trikolor.
Vi føre jo paa egen Stag
vor Stolthed, vort trefarvte Flag?
Vi bytte det for Frankrigs ei;
selv om vi fik dets Vine — Nei!
Selv om vi fik af prima Sort,
vi bytte ei vor Hæder bort.
Respekt dog for dets Trikolor!
Den er en Fader jo til vor?
Fra Himlen stamme begge To;
fra Haabets egen Regnbu jo?
Gid frit da begge bølge sig
i Norge og i Frankerig!
Til deres Priis i Syd og Nord
en Skaal gaae rundt ved Hvermands Bord!
Vi ville bringe Vim til den:
Estephe, Margeaux og Julien.
Ja paa sandfærdig Normandstro
Sing, Sailor! oh!
den allerægteste Bordeaux.
Sing, Sailor! oh!
Hurra! Hurra! for Sing, Sailor! oh!

Luuletusel märkus: Sjömandsvise. Teine pealkiri Sidste Reis.

St. Luuletus on tehtud vana viisi peale ning arvestades refrääni vale keelt, võiks arvata, et refrään on laenatudki sellest "sjömansvise'st".

Henrik Wergelands, "Samlede Skrifter" 1852.
Henrik Wergeland, "Udvalgte Skrifter", Jan 1859

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

uuem:

Kolbein Falkeid / Musikk: yvind Staveland
Ved Helder i Holland, men vret var vilt
Sing sailor oh.
Gikk dampskipet Dagny te bunns som bestilt
Sing sailor oh.
Herr skipsreder T. Var jo blakk som en fant
Sing sailor oh.
Forgjeldet var Dagny som nylig forsvant
Sing sailor oh.
Men n har forsikringen dekket all gjeld
Sing sailor oh.
Og 700.000 har T. Til seg selv
Sing sailor oh.
To mann av besetningen fulgte med n
Sing sailor oh.
Det heter at T. Er bedrvet for det
Sing sailor oh.
O vandrer p havet, ta flasken p borg
Sing sailor oh.
S skler vi litt for den rlige sorg
Sing sailor oh.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja Inglismaal (sama luuletaja poeemis "Isle of Wight. Spithead. "The Albatross"):

Ho, Johnny! Ho!
How do you do?
Sing, Sailor, oh!
Well! Toddy is the sorrows' foe!
Sing, Sailor, oh

ja kirjutases meie poeedi ingliseapsakatest (viide all):

The only drawback is that of taste and institute a great new the poet, whose English was defec- school of letters, less by the productive, must needs preserve the local tion of fine works of art from himcolouring by hauling bits of our self than by the introduction of language, or what he supposed it to sound canons of criticism for the be, bodily into his verse.
use of others. His most important passage as this, coming in the prose work is Ewald og den norske middle of an excited address to Selskab ("Ewald and the Norwegian Liberty in England, breaks down Society'), a series of critical bioone's gravity altogether

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]https://books.google.ee/books?id=4CUzAQAAMAAJ&dq=%22Sing%2C%20sailor%2C%20oh%22&pg=PA741#v=onepage&q=%22Sing,%20sailor,%20oh%22&f=false[/url]

[url]https://books.google.ee/books?id=aq8RAAAAYAAJ&dq=%22Sing%2C%20sailor%2C%20oh%22&pg=PA465#v=onepage&q=%22Sing,%20sailor,%20oh%22&f=false[/url]

[url]https://books.google.ee/books?id=hNMXAAAAYAAJ&dq=%22Sing%2C%20sailor%2C%20oh%22&pg=RA1-PA17#v=onepage&q=%22Sing,%20sailor,%20oh%22&f=false[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..veel huvitavam, Wergemanil on veel luuletusi, tehtud meloodiale omasõnutsi: "Singsalli-joh-Opsangen":

Hvert Land af Godt og Ondt har Sit.
Singsalli-joh!
Jeg holder nu paa Norge mit.
Singsalli-joh !
:/: Hurra! Hurra! for Singsalli-joh! :/:

**

Den Jomfrus Skjønhed er ei rar --
Singsallijo!
som kun een Sang til Ære har.
Singsallijo!
: : Hurra! Hurra! for -- Singsallijo! : :

**

Nu tage vi et langt Farvel
Singsallijo!
med dig, du gamle, norske Fjeld.
Singsallijo!
Hurra! Hurra! for Singsallijo!

**

"Resolution," og det en rask;
Singsallijo!
det Navn jeg fik i Daabens Vask.
Singsallijo!
Hurra! Hurra for Singsallijo! : :

**

Det lufter mildt fra Bølgen blaa.
Singsallijo!
Kommerceraad! Parykken paa!
Singsallijo!
Hurra! Hurra! for -- Singsallijo!

jne

**

Ehk siis:

Gangspilvise om Briggen «Jonas Anton Hjelm»
Ny Opsang for Briggen «Regina»
Opsang for Brasiliefareren, Briggen Preciosa
Opsang for Briggen «Resolution» af Fredrikshald
Opsang for Frankrigfarere
Opsang for «Kristiania Paket» [2] (Kaptein Andersen)
Opsang for Nantesfareren «Konferentsraad/Kommerceraad Clauson» af Fredrikshald (Kaptain Fearnley)
Opsang for Skonnerten Concordia af Kristianssand (Capt. Horup)
Syttende Mai-Vise

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ja viimane on viis, mis jällegi meilgi tuntud "Als ich an einem Sommertag"..

(Küll tuhatkordse häälega hurraa, hurraa, hurraa/ nüüd hüütaks üle ilmamaa jne..)

Mis oligi üks laulualge pakkumistest kunagi ent väga haprale seosele jäi mängust välja, noh nüüd on jälle see kaart käes, iseasi kas sellega ka midagi peale on hakata..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Singsallijo võiks muidugi olla Johnny asemel midagi umbes: Sing, Sally-o?

Good mornin' Mudder Dinah,
How does yer shabe yer peepul?
Ch: Sing! Sally oh! Right fol de ray!
Hooray-ay-ay-ay-ay-ay-ay for ole mudder dinah
Sing Sally oh right fol der ray.

[url]https://mainsailcafe.com/songs/mudder-dinah[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Good mornin' Mudder Dinah,
How does yer shabe yer peepul?
Ch: Sing! Sally oh! Right fol de ray!
Hooray-ay-ay-ay-ay-ay-ay for ole mudder dinah
Sing Sally oh right fol der ray.

See peaks siis tõlgitama ilmselt:

Hommikust, ema Dinah,
kuidas sa raseerid/pügad oma inimesi?

Ema Dinah meremeestelauludes näib olevat tihti bordellipidaja.. aga keda ta siis [i]sheivib[/i]? Kliente või töötajaid..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Noorte meeste uhkus" Pärnu kandist, mis enim omab sarnaseid refrääni ja värsivorme, ei ole aga sugugi loodetud paraleel, sest sarnast värssi on juba 1840-datel ilma refräänita:

E A 518 (7) < Pärnu khk., Uulu - J. Martinson
ul

Mis selle noore mehe uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Priske naine ilus hobu
Sing, saleja!
Hurra, hurra sing, saleja.
Mis selle noore naise uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Kardas kõrt ja narmaspõll
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Mis selle noore poisi uhkus
Sing Saleja!
Hurra, hurra, sing, saleja
Nööpis kuub ja tampis piip
Sing salaja hurra hurra.
Mis selle noore neiu uhkus
Sing Saleja!
Hurra hurra sing saleja.
Kuldkee ja kaelaraha
Sing saleja
Hurra hurra sing saleja.

H II 20, 251/2 (30) < Pärnu khk., Uulu v. - Hans Martinson (1889)
siirdevormiline laul
(Lustilik naljalaul.)
1.
Mis selle noore mehe uhkus
Sing saleja, hurra, hurra.
Sing saleja.
Priske hobu ilus naene
Sing saleja, hurra, hurra
Sing saleja.
2.
Mis selle noore naise uhkus
Sing saleja, hurra, hurra
Sing saleja.
Kardas kört ja narmas põll
Sing saleja hurra, hurra,
Sing saleja.
3.
Mis selle noore poisi uhkus
Sing saleja hurra, hurra
Sing saleja.
Nööpis kuub ja tuttis piip.
Sing saleja hurra, hurra.
Sing saleja.
4.
Mis selle noore neiu uhkus.
Sing saleja hurra, hurra,
Sing saleja.
Kuldkee ja kaelaraha
Sing saleja hurra, hurra
Sing saleja.

**

EKmS 4° 4, 230/1 (5) < Paistu khk., Tuhalaane v. - P. Abel
tüübinimed kontrollimata
Mis kellegi uhkus on

Kas te tahate teada saada
Ma tahaks teile teada anda
Mis on noorte meeste uhkus
Ilus hobu kena naene.
Kas te tahate teada saada
Ma tahaks teile teada anda
Mis on noorte poiste uhkus
Sirmimütsid, piibu tuttud
Kas te tahate teada saada
Ma tahaks teile teada anda
Mis on noore naese uhkus
Kardakört ja narmaspõll,
Kas te tahate teada saada
Ma tahaks teile teada anda
Mis on noore neiu uhkus
Suuri sõlgi, laia põlli
Kas te tahate teada saada
Ma tahaks teile teada anda
Mis on vanamehe uhkus
Suutäis viina, piibutobi
Kas te tahate teada saada
Ma tahan teile teada anda
Mis on vanatüdruku uhkus
Istub ahju otsa peal
Sööb soolaga ube.

Universalresultat.

***

EKmS 4° 3, 456 (10) < Paistu khk., Tuhalaane v. - P. Abel (1872)
tüübinimed kontrollimata
Uhkete poiste pilge

Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om noorte meeste uhkus:
Ilus hobu kena naene.
Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om noorte poiste uhkus:
Sirmimütsid piibututud.
Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om noore naese uhkus;
Kardakört ja narmaspõll.
Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om noore naese uhkus;
Suuri sõlgi, laia põlli.
Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om vanamehe uhkus:
Suutäis viina, piibutöbi.
Kas te tahate teada saada?
Ma tahas teile teada anda,
Mis om vanatüdruku uhkus:
Istub ahju otsa pääl,
Sööb soolaga ube.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..nii et küsimuseks jääb, kuidas sai "Saleja" sõnast "sale-proo" või "salepruu"

Kui hingesandilaul oma "uu-uu-uu" refräänis aimab sama laulu refräänilõpu häälikut järele, sandilaul aga ilmselt ei tekkinud enne 1870-daid, võib olla, et "ara kosilase" uidaruu võib siin olnud olla eeskujuks. Kuidas aga "uidaruu-raidaraa" tekkis - seal ei ole ju "sing sale-t" ja ka "hurraad", siin võib oma rolli mängida tavaline laulude segunemine, iga uusversioon toetub mitmele juba olemasolevale variandile, mitte ühele ja ainsale.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ei mina taha talumeesta,
a allebra
ega taha talumeesta
alle bralle bra
(kogunud Rõngu Pühastest Peeter Kurg)

[url]https://www.muis.ee/museaalview/2187180[/url]
[url]https://www.muis.ee/museaalview/2187175[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lühikene sissejuhatus uude võimalikku teooriasse sai siia:

[url]https://vikerraadio.err.ee/1608541207/paritud-laul-sing-sale-proo-lauri-ounapuu[/url]

Edasi on küsimus, kas Pärnu kandi (ja kõik need teised "hurraad" on sama algupära kui Hanseni laul. Tundub tõenäoline kuna on ju vahevariante. Kes soovib, võib muidugi kahelda. Ning küsimus, kas Norra shantyd ja Pärnu kandi variandid on sama algupära või Pärnu on Norra algupära või koguni vastupidi? Või on nad kõik oma sarnasuse tõttu segi läinud.. Mine võta kinni. Eesti tekstid on muidugi vanemast laulust ja sätitud uuele viisile refrääniga, va. hingesantide laul, mis peaks olema uuslooming kindlast ajast kindlalt inimeselt kes muidugi ei ole teada.. Hingesandist siin:

[url]https://vikerraadio.err.ee/1608390590/paritud-laul-hingesandid-lauri-ounapuu[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

H II 66, 755/6 (3) < Kolga-Jaani khk., Kiriku v., Oti k. - K. Aint < Marianna Reial, s. 1862 (1896 (kogutud) & 1898 (saadetud))
tüübinimed kontrollimata
Suur tamm
Lüroeepilised laulud

Läksin metsa kõndimaie

Siit saalie1

Varaselle valgelle
Uduselle hommikulle
Karedalle kastelle
Mis ma leidsin metsastagi
Leidsin tammetaimekese
Viisin kodu istutasin
Istutasin isa õnnel
Tamm ei tõusnud tamm ei kasnud
Istutasin ema õnnel
Tamm ei tõusnud tamm ei kasnud
Istutasin venna õnnel
Tamm ei tõusnud tamm ei kasnud
Istutasin õe õnnel
Tamm ei tõusnud tamm ei kasnud
Istutasin oma õnnel
Tamm ei tõusnud tamm ei kasnud
Istutasin peiu õnnel
Tamme tõusis tamme paisus
Tamm see tahtis taeva minna
Oksad pilvedesse pugeda
Läksin venna palvilla
Kulla venda hella venda
Ihu kirves, kiilu varta
Lähme tamme raiumaie
Mis sest tammest välja tuleb
Alt saab aita päält saab lauta
Ladvast laste laululindu
Tüvikust saab tünderida
Oksadest saab hobutalli
Lehtedest saab lehmalauta
Mis säält laastud üle jäävad
Säält saab neiul kihlakirstu
Kihlakirstu veimevakka.

1 Tähendus: Seda sõna kordas laulik iga sõna vahele

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

uidaruu aidaraa

~

oi dara või/vai dara

~

Oi, Daarja, või Daarja!

kogu see krempel võib olle mitu ringi teinud mitmete slaavi, balti, germaani jm kohalike keelte vahel