Teema: Re: Nüüd hüüdja hääl käib heledast/ mis kuuleb rändaja kalmu peal
Mis kuuleb rändaja, kindlasdti trükilaulikuis ilmunud (ilmselt ikka 1915-16 eesti sõjamehe laulikus), pean kodus täpsustama, läheb umbes nii:
Mis kuuleb rändaja kalmu pääl,
mis teadust toovad tal tuuled,
kuis kajab kalmu alt nende hääl,
kel veres tarretand huuled,
kes on siin kalme all hingamas,
miks ärkab haledus rändajas,
miks nuttu, kaebamist kuuled?
Siin meeste pojad on puhkamas,
neil lõpnud vaevad ja valud,
nad leitsid kodu nüüd manalas,
neist kurtvad vallad ja talud,
nad elus võitlesid ausasti,
said võidupärgasid endale,
neist teadvad metsad ja salud.
Kust oled pärit sa kange mees,
kus on su kallima kodu,
kuis tegid imesid ilma sees,
kas oli imedel edu?
kes tööle tähtsale rakendas
ja kus sa olid siis võitlemas,
kes kartis sinu poolt kadu?
Ma olen sõjamees Tallinnast,
kus Kalev töötanud palju,
ma pärit kuulsamast Sakalast,
kus mehed kindlad kui kalju,
ma sündind kodumaa piiri peal,
kus Saare-, Hiiu- ja Muhumaal,
kus loodus kare ja valju.
Mu kodu väikeine saareke,
kus kallim asjata ootab,
kus ema sünnitas ilmale,
viis poega, kõiki neid kaotas,
see hirmus sõda, mis möllamas,
neid isa võitlema õnnistas,
kui kättemaksmist ta tõotas.
Ma Tartus Taaramäel sündinud,
kus vapraid mehi võib leida,
kes Emajõel on kõndinud,
need meelt küll naljalt ei heida.
Mul kodupaigaks on Võrumaa,
kus piiriks Pihkvajärv Peipsiga,
kus kala võisin ma püüda.
Ma Virust, Järvast, ma Läänemaalt,
kus sündis emake Linda,
ma Harjust, Narvast ja Pärnu raalt,
kus õigus kaunistab rinda,
kus kuulus Jakobson puhkamas,
kes Eesti kangelast edendas,
kes kaitses kodumaa pinda.
Kus kohal kallike surma sai,
kas võttis kuulike elu,
või väsind meeletult maha jäid
ei tunnud suuremat valu,
või läksid jäljetult kaduma,
kõik mulle vaimus sa tunnista,
muud enam sinult ei palu.
Surm tabas mitmed Galiitsias,
küll jalamehi, küll ratsa,
kes langes võitluses ägedas,
kes kadus jäljetult metsa,
kes leidis haua kesk Poolamaad,
kes langes lahingus Kovno (?) all,
kes Balti merel sai otsa.
Neid kohti kümneid ja sadasid,
kus seisvad vennaste hauad.
Pead käima tuhandeid radasid
kui oma ülesse leiad.
Kuid siiski hoolega otsige,
te võõralt piirilt neid ülesse,
ei jääks neist mälestus hauda
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _