Ei meenu täielikud sõnad, ehk on kellelgi üleskirjutatud või meenub rohkem?!
Kunagi ammu lääne-eestis kuulsin lauldavat vana laulu, ei olnud aga salvestusaparaati käepärast, algas sõnadega;

Nüüd hüüdja hääl käib heledast,
üle ilma...
..mis sunnib vapraid sõjateele
me keisrikäsk on kui piksehääl
kui maru mühin mere pääl

..siis võtan mõõga, mis..
ja ruttan sõtta rõõmuga
sest abi ootab me isamaa..

Viis on ilmselt tuletatud Friedrich Silcher'i rahvalaulutöötlusest "Treue Liebe" või selle variandist.
("Ach wie ist's möglich..", saksa rahvalaul, on 1924 (mõnede andmete järgi 1812) ümber vormitud Helmina(e) von Chézy poolt ning uuesti viisistatud 1927 Friedrich Wilhelm Kücken'i poolt, mille variant on praegu tuntuim)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sama viisiga, veidi erinev, ent kindlasti sama algega on ka 1. ms aegne "mis kuuleb rändaja kalmu peal, mis teadust toovad tal tuuled.."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mis kuuleb rändaja, kindlasdti trükilaulikuis ilmunud (ilmselt ikka 1915-16 eesti sõjamehe laulikus), pean kodus täpsustama, läheb umbes nii:

Mis kuuleb rändaja kalmu pääl,
mis teadust toovad tal tuuled,
kuis kajab kalmu alt nende hääl,
kel veres tarretand huuled,
kes on siin kalme all hingamas,
miks ärkab haledus rändajas,
miks nuttu, kaebamist kuuled?

Siin meeste pojad on puhkamas,
neil lõpnud vaevad ja valud,
nad leitsid kodu nüüd manalas,
neist kurtvad vallad ja talud,
nad elus võitlesid ausasti,
said võidupärgasid endale,
neist teadvad metsad ja salud.

Kust oled pärit sa kange mees,
kus on su kallima kodu,
kuis tegid imesid ilma sees,
kas oli imedel edu?
kes tööle tähtsale rakendas
ja kus sa olid siis võitlemas,
kes kartis sinu poolt kadu?

Ma olen sõjamees Tallinnast,
kus Kalev töötanud palju,
ma pärit kuulsamast Sakalast,
kus mehed kindlad kui kalju,
ma sündind kodumaa piiri peal,
kus Saare-, Hiiu- ja Muhumaal,
kus loodus kare ja valju.

Mu kodu väikeine saareke,
kus kallim asjata ootab,
kus ema sünnitas ilmale,
viis poega, kõiki neid kaotas,
see hirmus sõda, mis möllamas,
neid isa võitlema õnnistas,
kui kättemaksmist ta tõotas.

Ma Tartus Taaramäel sündinud,
kus vapraid mehi võib leida,
kes Emajõel on kõndinud,
need meelt küll naljalt ei heida.
Mul kodupaigaks on Võrumaa,
kus piiriks Pihkvajärv Peipsiga,
kus kala võisin ma püüda.

Ma Virust, Järvast, ma Läänemaalt,
kus sündis emake Linda,
ma Harjust, Narvast ja Pärnu raalt,
kus õigus kaunistab rinda,
kus kuulus Jakobson puhkamas,
kes Eesti kangelast edendas,
kes kaitses kodumaa pinda.

Kus kohal kallike surma sai,
kas võttis kuulike elu,
või väsind meeletult maha jäid
ei tunnud suuremat valu,
või läksid jäljetult kaduma,
kõik mulle vaimus sa tunnista,
muud enam sinult ei palu.

Surm tabas mitmed Galiitsias,
küll jalamehi, küll ratsa,
kes langes võitluses ägedas,
kes kadus jäljetult metsa,
kes leidis haua kesk Poolamaad,
kes langes lahingus Kovno (?) all,
kes Balti merel sai otsa.

Neid kohti kümneid ja sadasid,
kus seisvad vennaste hauad.
Pead käima tuhandeid radasid
kui oma ülesse leiad.
Kuid siiski hoolega otsige,
te võõralt piirilt neid ülesse,
ei jääks neist mälestus hauda

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soomes on sel viisil lauldud "Hämäläisten laulu":

[url]https://www.loc.gov/item/afc1939007_afs02468a/[/url]

[url]https://fi.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4m%C3%A4l%C3%A4isten_laulu[/url]

1. On mulle Suomi suloisin,
vaan Häme siitä kallihin!
|: sen tuskin tiedän vertaista,
niin kaunista, niin herttaista
kuin kulta Hämeen maa! :|

2. Lempeitä laaksoin lehtoja
ja lintuin laulupuistoja
|: ja marjaisia kankaitaan
en unhottaa voi milloinkaan -
oi Hämeen kallis maa! :|

3. Oi Hämeen pellot viljavat
ja kasket kullan loistavat
|: ja tuhannet sen tuomikot,
sen niityt, norot, varjostot!
Ei maata vertaistaan! :|

4. Kuin taivas tääll' on loistoisa
ja iltatähti kultaisa,
|:ja ruskot yhtä runsahat,
syysöiden sähköt leimuvat
ja talvet suojaisat! :|

5. Ei impee missään rakkaampaa,
ei siveempää, ei jalompaa,
|: kuin Hämeen valkotukkainen,
tuo sinisilmä neitonen
on rusoposkinen. :|

6. Ja kansaa kussa löytänen
niin jäykkää kuin on Hämehen,
|: niin vakavaa, mi auraltaan
ei suotta siirry milloinkaan,
halveksi säätyään.:|

7. Jos miestä missä tarvitaan
maan eestä vaikka kaatumaan,
|: niin uljaita on urhoja,
on järkeä, on kuntoa,
jos toimeen tartutaan.:|


***

Saksas, sõdurilaul "Steh' ich in finst'rer Mitternacht", Rootsis sellejärgi "Körepolska efter Ture Larsson".


***

[url]https://www.volksliederarchiv.de/steh-ich-in-finstrer-mitternacht/[/url]

Steh ich in finsterer Mitternacht
So einsam auf der stillen Wacht,
So denk ich an mein fernes Lieb,
Ob mir auch treu und hold verblieb

Als ich zur Fahne fort gemüßt,
Hat sie so herzlich mich geküßt,
Mit Bändern meinen Hut geschmückt
Und weinend mich ans Herz gedrückt.

Sie liebt mich noch, sie ist mir gut,
Drum bin ich froh und wohlgemut.
Mein Herz schlägt warm in kalter Nacht,
Wenn es ans treue Lieb gedacht.

Jetzt bei der Lampe mildem Schein
Gehst du wohl in dein Kämmerlein,
Und schickst dein Dankgebet zum Herrn
Auch für den Liebsten in der Fern.

Doch wenn du traurig bist und weinst,
mich von Gefahr umrungen meinst,
Sei ruhig, bin in Gottes Hut,
Er liebt ein treu Soldatenblut.

Die Glocke schlägt, bald naht die Rund
und löst mich ab zu dieser Stund’.
Schlaf wohl im stillen Kämmerlein
und denk’ in deinen Träumen mein.


***

..isiklikult tundub, et "eesti rahvaviis" "Elagu kõik me armsamad aasad" on üsna samasuguse liikumisega.. viimane on aga ka tegelikult saksa lastelaul "Auf der Mauer, auf der Lauer".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga kui kellelgi on ikkagi noid esimeses küsimuses olnud sõnu, olge head, saatke. Võimalik, et "hüüdja hääl" on mingi kirikulaulu algupäragi.. nagu me "las mind minna, las mind minna.." algusega laulud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _