Ehk "metsavendade laul nr.1" vms..

Marguse (?) väljaotsitud täielikeimad sõnad:

Seal metsaserval väikses majas,
Kus elasid mu vanemad.
Seal metsaservas väikses majas,
On pesa teinud punased.

Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai velled,
Me metsavennad oleme.
Ai-tših, ai-tšah,ai-tšah, ai velled,
Me metsavennad eestlased.

Ja meil ei ole senti raha,
Me peame metsas elama
Ja me ei saa, ei või, ei taha,
Ei taha tiblat teenida.

Ja oma lippu sini-musta-valget
Me ikka au sees hoiame.
Ning alles võitluses saab selgeks,
Kes on meist õige eestlane.

Ja sinu sõstramustad silmad,
Mis võlusid mu südame.
Ja sinu sõstramustad silmad,
Ei need mul iial unune.

Mu ema, isa lasti maha
Ja kallim viidi Siberi.
Nüüd hulgun mööda soid ja radu
Ja tapan vene tiblasid.

***

Küsimust suurt ei ole, oleks hea teada Marguselt, ons mõnd põnevat lugu tast rääkida.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ah jaa.. mind on ammu painanud kelmikas mõte selle viisi ning sõnade juurtest.
Mulle isiklikult tundub, et kolelõbusal viisil on tolle laulu kummaline kõlakuju refrään laenatud. Pole ju tavapärane, et eesti laulus on leelo, valleraa ning juhhei (igal kõlajäljendusel oma lugu) asemel äkki "ai tsihh ai tsahh ai velled"!

Ühesõnaga, mitte et see kõiki rindesõpru rõõmustaks, tõenäoliselt on see refrään laenatud koos viisikäikudega ühest juudirahva laulust; eks võrrelge

Ai-tših, ai-tšah, ai-tšah, ai velled,
Hevenu shalom aleichem

st. mingi segane kõlapilt mis kõlab nagu ..... šha oo ai....hem

targem oli asendada šaad arusaadava ai-tšihh-ai-tšahhiga ning lõppu sarnase kõlapildiga sõna alehhem-velled.

Ja kui võrrelda viisi, siis peaaegu ei tekigi minuarust kahtlust:

laul: הבאנו שלום עליכם



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Later, in 1943, the same tune was found in an American songbook for Jewish soldiers...

This liturgical poem was written by the kabbalists of Safed in the late 16th or early 17th century.....tekstina siis leitav juba varauusaja sünagoogi liturgias, lauluna 1943.a. sõdurilaulikus.Siiski....The slow, well-known melody for the song was composed by the American composer and conductor Rabbi Israel Goldfarb on May 10, 1918 while sitting near the Alma Mater statue in front of Low Memorial Library at Columbia University, and first published later that year as "Sholom Alechem—שָׁלוֹם עֲלֵיכֶם" in Friday Evening Melodies by Israel and his brother Samuel.(Friday Evening Melodies—שיר ישראל לליל שבת, composed by Rabbi Israel Goldfarb and Samuel Eliezer Goldfarb, published by Bureau of Jewish Education, New York, 1981, pages 83–86.) Lauri tähelepanek igati asjalik....kujutan ette seda metsavenna-laulu nüüd minu omaaegse külabändi esituses (eks teda vahest sai peo lõpuosas lauldud ka)... siis tekib tunne, et selle shalom aleichem laulu slmi saanuks sinna soolona vahele keevitada edukalt...sel juudi laulul on veel mõnes variandis olemas hallel, ehk siis kiituse vaheosa...see võib aga olla kristlike gospelkooride lisatud, juudi esitajail ei ole kuulnud. Aga eks Lauri kolab nüüd mööda tsaariaegseid plaadipoode ja avastab selle loo kusagilt sajndivahetuselt vene lauluna. Üldse ei imestaks. Ainult seda, et kust need metsavennad selle meloodia noppisid? Side sünagoogiga neil oli ilmselt olematu, küll aga mõni heliplaat võis kedagi kummitada....

Kas need Barry- või Andrews Sisters ei laulnud seda?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

1929 a. 11. okt raadiokavas "Juudi rahvalaul: reede õhtu". aga tont muidugi teab, määrane täpselt.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aga põnev on veel üks teine arvamus ning mälestus siin:

[url]http://www.zemereshet.co.il/song.asp?id=3152[/url]

mis räägib, et juudilaul sai oma alguse hoopis sigaretireklaamist "Salam alaykum" Saksamaal:

"Wir rauchen Salem Aleikum" türklaste esituses..

aga noh.. vähemalt annab see teada, et 1939 aastal oli meloodia Saksamaal tuttav.

..ning üks teooria läheb veel nõnda, et see on Läti ballaad mille juudid laenasid endile.
[url]https://books.google.ee/books?id=waHjAAAAMAAJ&q=&dq=%22has+been+enriched+by+copious+borrowings%22&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwitmcCI8dbSAhXMhywKHfanA7UQ6AEIFzAA[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Barryd laulsid seda küll, Andrewsi kohta andmed puuduvad. aga see Läti balladi versioon on tõesti huvitav.... ja Saksa sigaretireklaam võis eesti poistele väga tuttav olla. Olen ise kuulnud, kuidas vanad mehed tsiteerisid või jorisesid "Juno" sigaretireklaami [url]https://youtu.be/EwJpXSbu4sk[/url]
See minu salvestus on küll sõjajärgsest ajast, ümmarguses pakendis Juno aga oli juba sõja ajal olemas.

According to some research done by the [*zemereshet* website][1], the song originated in a German cigarette company commercial ("Salam Alaikum" was its name), and performed by a Turkish band (they actually say "we smoke Salam Alaikum", and if you look at the commercial's slides, you're in for a weird experience).

Later, in 1943, the same tune was found in an American songbook for Jewish soldiers. There's some more information in the above link.


[1]: [url]http://www.zemereshet.co.il/song.asp?id=3152[/url]

Mulle isiklikult tundub, et kuna sigaretireklaami-lüürikas oli keele kõla teine, on rohkem tõenäoline, et salm adopteeriti shalomist. Barry Sisters oli jah see lauluduo, ent plaat selle looga avaldati alles 1962, nad muidugi ilmselt laulsid seda varem, juba 1920-30-ndail "The Bagelman Sisters" nime all, Andrews Sisters sillutas heebreakeelsele poplaulule rada oma "Bei Mir Bist Du Schön" hitiga, (kust said Bagelmanid vististi tõuke) edaspidi on neil ent muukeelne muusika, Bei mir.. samuti segakeelne.

Bei mir.. on ka meil tuttav:
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1303[/url]
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2431[/url]

Läti ballaadi ei suuda ma ent välja mõelda, ilmselt peab mõne lätlase käest küsima. Meil on küll aga veel üks laul, mis meenutab samuti käesoleva teema viisi, mis on aga laenatud arvatavasti venemaalt. Kuid miks ka mitte Lätist, kui sääl taoline laul on.
Laul: "Oh kased kased, miks nii salakaval on teie kohin tuuleõhu sees.." (nt. Astrid Böning-Nõlvaku esituses: [url]https://www.youtube.com/watch?v=vmCZFW8oItc[/url] )
Ilmselt suguluses Andrjushaga:
[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=28433[/url] (pange tähele, et Bellaccord Electro orkester mängib ning salvestuspaik on Riia)
[url]http://a-pesni.org/cabaret/ehandrucha.php[/url]

Aga need on kõik uitoletused, ka aastad logisevad kolme jalga.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sassi kammivad need lood tõesti arunatukese...kuulasin neid Sinu lugusid. Eks Läti sõjaeelset muusikat kindlasti mõjutas juudi muusika rohkem, samuti ka mustlasmuusika.Lätis oli suur plaaditööstus, Lätis elasid ka mitmed juudi muusikud, tangokunn Oskar Strok näiteks. Ja nüüd kumab mulle lisaks veel selline lugu...oh Joosep,Joosep, millal teeme pulmad....lähen magama ja näen, kuidas Untsakad metsavenna varustusega löövad juudi tantsu ja laulavad.... Hava Nagilat,,,

Lõbusamaks läheb.. Josephit laulis ju ka Andrews sisters. Veel põnevam rägastik - alles äsja kõnelesime siin Rosamunde laulust, paar lõiku on, ma ei tea küll millal lisatud (võibolla alles paarkümmend aastat tagasi uue folgilainega), on kasutatud vahevärsina/meloodiana tolsamal "kased kased" laulul, just too "oh Jurka, oh Jurka, sa viska lusik nurka.." meloodia



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja et asi veel lõbusam oleks, siis tuleb välja, et Andrjusha autor on Poola juut Zygmunt Bialostozki (1897-1942?)
[url]http://yiddishmusic.jewniverse.info/bialostozkizygmunt/[/url]
ja Josephi venemaale toojaks näikse 30-datel olevat sama seadja, mis Rosamunde laululgi, Александр Наумович Цфасман

Aga et Andrews Sisters salvestas oma "Yosl, Yosl" 38 aastal, võib ehk arvata, et see oli tõesti enne Andrjuhat.. seega ent mitte kindlasti metsavendade-laulu alge.

Nüüd võib mõelda, kuivõrd kiirelt käis "hittide" levik 1930-ndail, mil interneedusest ja välkpostist polnud haisugi. Roodiost ülekantud laulud võeti maha hetkega ning mängiti juba samal õhtul klubides-lokaalides et polnud asigi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Olaf Tammark "Totenkopfi" diviisist ütles mulle, et seda laulu kuulis ta Valga lähedal Tambre metsades aastal 1944 ja kohalikud metsavennad väitsid kindlalt, et see on nende tehtud. Mine sa tea:)!

Ohoo! Jälle sammuke teadmiste rohkuse suunas :)
Aga keegi on muidugi ta teinud, ega laulud ju taevast kuku!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

vt. ka:
[url]http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=58&t=41294[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Vene õiguslasi häirib metsavendad" laulu fraas «tapan vene tiblasid»"


[url]https://60pluss.postimees.ee/4422001/vene-oiguslasi-hairib-metsavendade-laulu-fraas-tapan-vene-tiblasid/[/url]

**

Vene meedia: Eesti sõdurid keelduvad laulmast rivilaulu venelaste tapmisest

[url]http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-meedia-eesti-sodurid-keelduvad-laulmast-rivilaulu-venelaste-tapmisest?id=81270609[/url]

**

Muud ajalugu:

[url]http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iv-noorte-laulupidu/[/url]

"Raamatus “Noorte laulu- ja tantspeod” meenutab akordionistide ansambli liige Anneli Rõigas, kuidas laul ei tahtnud lõppeda ka pärast “Olgu jääv meile päike” kõlamist. Ilma dirigentita lauldi erinevaid kavas olnud laule, aga ühes nurgas võeti üles ka keelatud metsavendade laul. Valgetes pluusides korravalvurid moodustasid laulukaare all aheliku. “Üks dirigentidest tõusis lõpuks pulti ja kui olime järjekordse laulu lõpetanud, hakkas meiega läbi mikrofoni sõbralikult rääkima. Dirigendi pöördumine oli väga inimlik. Ta ütles umbes nii, et ma saan aru, lapsed, miks te siin laulate, aga kui te tahate, et meil tuleks veel laulupidusid, siis lõpetame selle peo nüüd parem ära. Peagi hakkasidki esimesed lauljad lahkuma, neile järgnesid ülejäänud.” "

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://epl.delfi.ee/news/eesti/laul-mis-kolas-venemaal-paremini-kui-eestis?id=81306649[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võibolla õnnestus leida see müstiline Läti Ballaad... Küll ilma tsihhi ja tsahhita, aga rohkem Metsavendade moodi, kui Kased, Kased.

Zied zilas puķes meža malā
[url]https://www.youtube.com/watch?v=f-ZsgPA0AOw[/url]

Tundub, et omal ajal populaarne laul, mida hiljemgi on esitatud. On mainitud ka kui Küttide laul. Täiesti võimalik, leidsin ka lauluraamatu, mis päŗinevat aastast 1919, ja kus laulu sõnad sees on.

[url]http://garamantas.lv/ee/unit/435946/LFK-150-4035[/url]

Bellaccordi plaadi peal on uduselt autor ka, aga tuttav nimi ei tundu ja välja ei loe.

Tänud kaasamõtlemast!! Ükskord võibolla leiame tõe niikuinii. Peaks aga otsima vast vanemaid meloodiaregistreid sest pigem on too lätivariant niivõrd omaaegseid stereotüüpseid meloodilisi liikumisi täis, et on üsna väike tõenäosus, et ta mõne üldtuntud standardi lõi. Ei panustaks ka mel. tõusude-languste sarnasele mustrile. Ainult alguse tõus, seegi pigem "ocherovatelnõje glazki" ehk siis läti "Nakts tik tumša, meža malā" ehk eesti "kesksüdaöösel metsik ratsu" vms.

Seniks - saksa sigaretireklaam - tõenäoline, ent puudub tõestus (peale selle, et selline tubakas tõesti müügil oli). Türgi algupära reklaamile - samuti tõenäoline. Vahemikus 1910-1920 aastal K.F. Haberl'i tehtud "Salem aleikum : orientalisches Marsch-Intermezzo" - pole tõestust vaja, on trükitud. Läti algupära - võib olla kellegi luul mingi sarnase meloodiaga lauluga seoses (mainitud 1976 a). Kuna arvatavad algupära pole toodud, ei oska kommenteerida.*1
Juudiloo rahvaliku meloodia algupära kui sigaretireklaam välja arvata - nagu kõik sarnased hitid, tõenäoline on Odessa.

Läti variant "metsavendade laulust" - st. uuem sõdurite laul samast ajastust on ka olemas, olen kuulnud lätlasi seda laulmas, ent kuna lätikeelt ei mõika, siis ka meelde ei jäänud. Kes teab, andke teada!!

*1
"Hava nagila was a Turkish dance; Hevenu Shalom Aleichem, a sad Latvian ballad"
"Central Conference of American Rabbis., 1976" (pigem viidatakse hava nagila puhul pigem tantsule kui meloodiale? Kui nii, siis ka teine väide meie laulu puhul võib olla eksitav)

vt. ka: [url]https://www.aish.com/jw/s/Hava-Nagilah-The-Story-behind-the-Quintessential-Jewish-Song.html[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aitäh!

"Stereotüüpsed meloodilised liikumised" on väga tabav väljend, mis kirjeldab hästi suurt osa rahvalikke laule. Aga see stereotüüpide arengulugu on ometi päris huvitav...

Milline on Läti variant metsavendade laulust? Saad ehk viidata? Ise leidsin selle:
[url]http://vilki.lv/Vilkudiski/BrivibasKareivji/mezabralu-dziesma.html[/url]
Kas tõlkimine annaks midagi?

Tsiteeri:

"Stereotüüpsed meloodilised liikumised" on väga tabav väljend, mis kirjeldab hästi suurt osa rahvalikke laule. Aga see stereotüüpide arengulugu on ometi päris huvitav...

Stereotüübid üldjuhul ei arene, vaid muutuvad. Tekivad ja kaovad. St. tekib uus standard millegi uudse ajel, mis ühel hetkel saab tavaliseks normaalsuseks ning ühiskond, vajades vaheldust ja erinevust, leiab jälle mingi täiesti teistsuguse uudse moe, millest saab omakorda uus standard jne.. Võid mõelda paralleelide peale popmuusikas - need kes loovad uusi standardeid, on üldjuhul täiesti erinevad oma esitluslaadis. Ning omakorda, kes järgivad moodi, need ei loo uusi stereotüüpseid standardeid vaid ainult kinnitavad olemasolevat standardit.

St. oleks vähetõenäoline, et 5 aastat peale Oskar Stroki tähelendu oleks kellegi helilooja Strokinäolised tangod mõjutanud tolleaegset tantsumuusikat rohkem kui Strok ise.

Tsiteeri:

Milline on Läti variant metsavendade laulust? Saad ehk viidata? Ise leidsin selle:
[vilki.lv]
Kas tõlkimine annaks midagi?

..ma ei usu, et tõlkimine midagi annaks, tõenäoliselt ei tõlkinud lätlased otse "seal metsaserval väikses majas.." jne. Aga mine ka tea muidugi. Ei ole ka välistatud, et tegu oli uue tõlgendusega. Tollesama meestegrupp Vilki mõni liige võiks ehk teada küll - vaevalt et Lätis keegi rohkem on sõdurilauludega tegelenud kui nemad.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Midagi sarnast veel.

[url]https://youtu.be/4CI3lhyNKfo[/url]

Ei oska muud kaasa rääkida, kui et "hava" ei ole niivõrd türgi tants kui "meloodia" või "atmosfäär, tunnetus"
[url]https://en.wiktionary.org/wiki/hava#Etymology_6[/url]

[url]https://translate.google.com/#view=home&op=translate&sl=auto&tl=en&text=hava[/url]

näiteks "uzun hava" - pikk taktimõõduta laul

täna avastasin et mu 90 aastane esivanem ei tunne seda põhiviisi akordionil mängituna ära ja laulab "ai tsihh ai tsahh" hoopis teisel mažoorsel viisil

arvasin, et tegemist on ealiste iseärasustega, aga mitte täielikult

"mets mühiseb" tekitas oluliselt vähem eriarvamusi

kuna viimane kord kuulsin teda laulmas üle 30 a tagasi, siis ei oska mitte midagi arvata

Keerukad ajad
Viisil „Süda see ihaldab laineid“

Ajad on keerukad olnud
Eestist on üle nad käinud
Võõrad on tulnud ja läinud
Rahvusi mitmeid me näind

Aga meil neidude sugu
Vaheldust otsinud neis
Kõigist nad pidanud lugu
Armastus hetkeil – Ahoi!

Oli peruulane neeger
Uus ja huvitav tõug
Saksa soost südamejääger
Nendestki polnud siin põud

Tänava otsas ta vahtis
Neidudel sulatas jää
Saigi seda mis tahtis
Südame voodi ja käe

Aga möödusid ajad
Kadusid Willi ja Fritz
Aeg uusi mõisteid on toonud
Miilits kolhoosnik ja kits

Seltsimees akna all vahib
Temagi ihaldab naist
Ei ta siis küsi kas tohib
Hõikab vaid uhkelt – tavai

Nii on need ajad ja kombed
Elu see keerleb mis hull
Kadugu kainus ja voorus
Nautige elu – Ahoi!

(Metsavend Endel Uudekülli märkmikust)


Kas tunned maad, kus iga tola
Viisil „Kas tunned maad“

Kas tunned maad kus iga tola
Suurt juhi osa etendab
Kus iga poisike aab möla
Ja iga suli kiitust saab
See on see maa, mis võimuga
Eesti rahvalt võeti armuta
Sest laulgem nüüd ja ikka ka
See maa peab jälle vabalt õitsema

Siin praalib vene pätikari
Neil abiks eesti kaabakad
Siin lõugab vahva Kipi-Mari
Ja Tellmann pumpab tinakat
See on see maa kus palgata
Teed tööd ka ilma saamata
Sest laulgem nüüd ja ikka ka
See kord ei saa ju kaua püsida

Siin põllumees kui vana ori
Tal turjal valla söödikud
Ta oma põllult korjab teri
Et süüa oleks kehvikul
See on see maa kus vaeva näed
Kuid siiski viljast ilma jääd
Sest laulgem nüüd ja ikka ka

Ei uusmaasaajat Eesti kannata
Siin lokkab priskelt omavoli
Ja õitseb uhkelt ulakus
Siin loobitakse vana koli
Et poleks enam kulaklust
See on see maa kus N.K.W.D.
Viib eesti rahva Siberi
Sest laulgem nüüd ja ikka ka
Ei eesti rahvas kaua kannata

Siin Karotamm kui kuri uni
Käib ringi selle mõttega
Et oleks suurem rahvakuhi
Keda viia tapalavale
See on see maa kus Boris Kumm
Laseb rahvast matta kärts ja põmm
sest laulgem nüüd ja ikka ka
Sa vilets vaimuvaene Venemaa

(Metsavend Endel Uudekülli käsikirjalisest märkmikust. Märkmikule kirjutatud “See raamat on minu kirjutatud minu poolt mis olen rahvasuust kuulnud. On ära võetud läbiotsimisel. 17.08.48. E. Karuks” (Karuksi nimele olid tal valedokumendid).