Teema: Re: Mäe otsas kaljulossis
J.L. on arvatud tavaliselt olema J.Leilov (Lelov?) (vt. ka I.Rüütel "Eesti uuemad laulumängud"), suuresti ilmselt tänu Karl August Hermanni raamatule: "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" 1898, kus ta kirjutab:
"J. Leilow Pärnust studeeris Tartus 1875 ja 1878 kodukoolijaks Wenemaale, kuid suri sellel reisil. Ta oli juba gymnasiumis Pärnus käies luuldeid loonud, mis "Pärnu Laulikus" ja teistes ilmusiwad. Aastal 1877 kirjutas ta raamatu "Türklaste hirmsad teod Bulgaarias." Raamat trükiti 1879 teist korda."
(Türklaste hirmsad teud Bulgaria maal Türgi-Serbia sõja ajal aastal 1876 / Ümber pannud J. Leilov)
"Pärnu laulikus" on nimelt päris mitmel laulul autorimärge J.L.
Niisiis, suri J. Leilow/ Leilov teel Venemaale 1878..
Põige "Ester" andmebaasi ning kontrolli vastavatest koorikogumikest tuleb välja, et J. Leilow on sama, kes Joh. Leilov ning Johann Leilow - kaks kuulsamat laulusõnastamist tal ongi: "Hommikul" (viis K.A.H. 1875, välja antud 1883 ja 1877) ja "Õhtu laul" (viis Grindel, välja antud K.A.H. poolt 1877).
***
Ilmselt Leilovi viimne ettekanne (kui on tegu sama Leilowiga):
Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 17, 26 aprill 1878
Kuulutus:
Eesti kirjameeste seltsi koosolek
9. Mail s. a. Tartus „Wanemuise" seltsi majas. Hakatus Pärast lõunat kellu 4. Kõned:
1) Inimese sugu edenemisest. Tülk, ülem kooliõpet.
3) Knida inimene ilmu ja maapinda wöib muuta. Leilov, stud phil.
3) - ? - Lipp, stud. theol.
4) Uueste trükitud piiblest ja mõnest muust raamatust Dr. M. Weske, lektor. Eestseisus.
***
1886 õhkab Ed Wöhrmann Postimehes:
Meie kallis kadunud lauluisa õttnis Dr, Friedrich Reinhold Kreutzwald suigutas oma kullase toaimu musta murule ja läks kõrgele Taara kodadesse elu õhtut puhkama ja oma päewa töödest õnnelikku rahti nõudma; —' aga tema kuldse kaimu kandli kõlisewad keeled sumisesiwad meile weelgi . . . ja saawad wast kaugele, kaugele tulewiku tumedasse warjule jäädawaks tänuks ja kiituseks igaweste elama Samuti ka mitmed teised, meie wähemad pärlite kogujad laululinnud, nagu õnnis Karl Robert Linnutaja (Jakobson), Dr. Fr R. Säbelmann, Fr. Russow ja wähem tuttawad grahw Manteuffel, von Wahl, Joh. Leilow ja weel mõned teised, kes päewade õhtul on puhkama läinud.
(Palwe Eesti laululoojatele.
Paljude Eesti „al õhkajate" nimel: Ed. L, Wöhrmann.
Eesti Postimees 1886 nr 19, 7 mai)
***
1933 aga juba sarjatakse Ridalat Leilowi ja muu kõntsa mainimise eest kirjandusajaloos:
arvustus: V. R i d a 1 a: Eesti kirjanduse ajalugu III. Noor-Eesti Kiijastus Tartu* 1929—1932. 335 lk. Hind 4 kr. 25 s.
/../
V. Ridala aga ei lähene oma ainematerjalile kindla kriteeriumiga. Tema serveerib kõik teosed, olgu need siis kirjanduslikud või ebakirjanduslikud resp. vähese kirjandusliku väärtusega. Viimaste hulka kuulub näiteks suur hulk Jakob Tamm'e ilaule, ballaade, P. Jakobson'! teosed jne. Peatükk „Muud luuletajad" (lk. 115—129) oleks võinud pea täielikult ära jääda. See on naljategemine eesti kirjanduslooga, kui seal analüüsitakse Mats Tõnisson'i, kellegi K. Kikajon', A. Petersell'i, J. Leilov'i ja J. Rosenberg'i luulet. Need on nimed, mida kuulevad paljud kirjanduslikudki inimesed esimest korda, rääkimata võhilkuist. Neile nimedele võiks lisada veel terve rea teisi, mis on igale tõsisele kirjandusloole ainult ballastiks.
***
..siiski edasi tekib ainult küsimus, kas Leilow oli ülepeakaela olemas? Või kui, siis kes ta säärane oli? Sest tõepoolest ei õnnestunud leida ühtki üldtuntud kogumikku või luulevihikut, kust K.A.H. ning teised oleksid saanud nad avastada.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _