Teema: Ühel kuulsal juudi proual (juudimäng)
Ühel kuulsal juudi proual,
kes elas Londonis -
tal oli üks imeilus tütar,
kel kuldsed lokid juustes,
jalad valmis tantsule.
:,: Sam-vidi-rudi-vidi-rudi
pommerassasaa :,:
Jalad valmis tantsule.
"Oh mamma, armas mamma,
luba mind üks natuke,
luba mind üks natukene aega,
üks tund, kaks-kolm, või ka neli
roosiaedas kõndida."
"Oh tütar, armas tütar,
ei see või sündida,
siis saavad kõik ilmarahvas naerma,
kuis äripäeval mina oma tütart
lasen roosiaedas kõndida."
"Oh mamma, armas mamma,
luba ikka natuke,
luba mind üks natukene aega,
üks tund, kaks-kolm, või ka neli
roosiaedas kõndida."
Mamma tegi värava lahti,
tütar hüppas rõõmuga
sinna ilusasse roosiaeda,
kus ohvitser ja kirjutaja istsid -
sinna ohvitseri sülla läks ta.
"Oh armas ohvitserihärra,
luba mind üks natuke,
luba mind üks natukene aega,
üks tund, kaks-kolm, või ka neli
oma rinnal hingata."
"Oh armas juudipreili,
ei see või sündida,
siis saavad kõik ilmarahvas naerma,
kuis mina ühte juuti
lasen oma rinnal hingata!"
"Oh armas kirjutaja härra,
luba mind üks natuke,
luba mind üks natukene aega,
üks tund, kaks-kolm, või ka neli
oma süles istuda."
"Oh armas juudipreili,
siis see võib sündida,
kui lased ennas ümber risti
ja Anna-Magdaleenaks kutsu,
minu ingliks siis sa jääd!"
"Oh armas kirjutajahärra,
ei see või sündida,
ennem uputan mina ennast ära,
kui lasen ennast ümber risti,
sinu ingliks ma ei jää!"
Mamma tegi värava lahti,
tütar hüppas nutuga
sealt ilusast roosiaedast,
kus ohvitser ja kirjutaja istsid,
oma tuppa tagasi.
***
Uudisleht, nr. 152, 28 dets. 1932:
"Mehed mässavad, naised laulavad. Õrnemsugu, meie lauluwara Kandja. —127 salmi tütarlapse Kaebust.
Ajamerre vajunud halisemised."
/../ Mõnes laulus oli siiski suudetud tõusta raskemate probleemideni. Nii, näiteks, laulus: „Kord elas Poola linnas". See lugu algab üpris eepiliselt-rahulikult. Nimelt kõlab esimene salm sellest laulust nii: „Kord elas Poola linnas üks rikas juudi frou. Sel oli üks imeilus tütar, kel kuldsed lokis juuksed, jalad valmis tantsule!" Nii siis päris moodne plika! — Edasi selgub laulu käigust, et toda kergejalgset tütarlast hüüti Jüder, et ta oli ühe »,kirju, taja" (nähtavasti kunstnik — kirjanik) kallimaks, kellega kohtamisele ta kangesti kippus. Küll hoiatab tüdrukut ema, tule tades meele avalikku arvamist, et „Oh Jüder, armas tüder, ei see või sündida! Mis saavad siis teised rahvas rääik'ma, kui sina äripäeval, aeda lähed patseerima!" Ent tütar ei hooli rahva jutust .(nagu meiegi ajal!). Ta viib oma tahtmise läbi, kohtab oma kallimat pargis ja, temperamentne nagu ta on, poeb kohe selle kaissu. — Too on nähtavasti aga põhimõtetega noormees ja samuti rahvajuttu kartev, nagu Jüderi emagi, sest ta tõrjub tüdru kut sõnadega: „Oh Jüder, armas Jüder, ei see või sündida! Mis saavad siis teised rahvas rääk'ma, kui mina ühte juuti oma kaelas lasen hingata!" Ometi ei ole poisile kogu see lugu vastumeelt, sest ta teeb kompromiss-ette paneku, et lasku Jü der end kristlaseks ristida ning võtku omale mõni mõistlik nimi, nagu näiteks Magdaleena või nii. Kuid siin ärkab tüd ruku iseteadvus. Ta deklameerib kindlalt: „Oh armas kirjutaja, kui annan ennast Magdaleenaks hüüda — sinu ingliks ma ei saa!" Lellega laul lõpebki, ning meile jääb tumedaks, kuidas see lugu õieti lõp pes. Kas olid Jüderi tunded oma armsama ja oma usu vastu niivõrd tugevad, et see konflikt surmaga lõppes (kaks kõva kivi ei tee kunagi head jahu!), või mitte!
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _