..juba mitmel puhul kuulsaks lauldud lugu, ilmund meile tont-teab-kust mitmete erinevate tõlgete, viiside ning seadetega. Krussis keeltest ja Untsakitest VLÜ'st jne ma praegu ei räägi, mingem jälle ajas tagasi.
Meieni jõudnud tüüptekst nr1 (vlü kuulsaks lauldud?) on säärane:
Mul seitse pruuti on,
neid kõiki armastan
ja iga päev neist üht
mina külastan.
Ikka Emma esmaspäev, (Ella/ Elsa)
Terese teisipäev, (Teresa)
Karoliine kolmapäev,
Anette neljapäev
ja reedel Roosike
ja laupäev Liisake (Liisike)
ja pühapäeval paks Pauliineke.
Kui ükskord suren ma,
mind võtvad leinata,
mu haual käivad nad
ja lilli panevad.
Ikka Emma esmaspäev... jne.
Kui ükskord suren ma,
läen taeva puhkama, (elama)
mul jälle pruudid ees, (mind pruudid ootvad ees)
ma jälle võidumees. (ma jälle sõiduvees)
Ikka Emma esmaspäev jne..
***
Rahvalauludes esinevaid lisasalme tüüpvariandile nr 1:
Ma olen naljamees,
ja elan rõõmu sees,
ei tunne kurvastust,
vaid soojalt armastust.
***
Ma olen naljamees,
mul rõõmus süda sees.
Mul seitse pruuti on,
neid kõiki armastan.
***
siis igapäev ma seal
see priikosti peal,
siis söödavad mind nad
pehme põrsa lihaga.
***
Kui ükskord ilmast läen
siis taevast alla näen,
mind pruudid matavad
ja hauda ehivad
Marmori ristiga,
kus peal on lugeda:
"Siin hingab armas peig
kes armastas siin meid."
***
Kui seda teaksid nad,
et neid kõiki armastan,
siis kahe käega (kümne küünega)
mu silmad kiskvad peast,
ikka... jne
***
Kui ükskord suren ma,
nad mind ju matavad
ja risti ostvad mult
marmooni kivikult. (?)
Nimed mõistagi varieeruvad üsna palju.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _