Laul pärineb siis hiljuti välja antud raamatust"Encapsuled voices"
Estonian Sound recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916-1918
Edited by Jaan Ross

Selle raamatuga kaasas ka plaat, kus siis originaalsalvestised eesti meestest sõjavangis. Üks maru hea viisiga lugu oli seal, üritasin ta kuulmise järgi maha kirjutada. Ise pole seda lugu varem trehvanud, vb keegi on kuulnud. Sõrendatult on sõnad, millest aru hästi ei saanud. Lauldud oli üks salm, ülejäänud deklameeritud (saksa kokkuhoid vist).:


Mina lapsepõlve sees, sain rõemu mängides
kus noorusaega veetsin ma
Mind hoidsid ja kaitsid mu vanemad
ei olnud mul soovida paremat!

Refr;;Mul oli juba siis
ka mõni paha viis
kui ülesse kasvasin trahteris!;;

Ei läinud korda nii, mul kodus elada
mind pidi kooli pandama
Et tarkust saaks õppida kirjadest
ja hoolsasti juhatust koolmeistritelt!

Refr:;;Oh oleks õppind ma
mis mulle soovid sa
Ei oleks mul ühtegi kaebada!;;

Kui koolist lahti sain, siis nende seltsi lõin,
kes tundsid palju rõemustust
maailma tühjadest asjadest
kes hukka saadavad iga meest

Refr:;;Kes kerge meelega
nüüd nõuab hoolega,
ei naljalt enam neist lahti saa!;;

Maailma rahvadki, see on ju nende viis
neilt nõudvad lahket armastust
kui on sul raha ja vara ja
siis paistab ta väljagi kõikide seast

Refr:;Ja oled kuulus mies
küll kõige rahva sies
ei tea mis mõtleb siga see (mõtles iga meel);;


Ja kõik mu rõemuhüüd, on otsa lõppend' nüüd
ja kurvastusest leinan ma
kõik au ja ilu on riisutud nüüd
ja kurjadest keeledest kiusatud tööl

Refr:;;Aga siiski on mul veel
üks julge kindel meel,
et rõemu saan tunda ma eluteel!;;

Huvitav, tegi oma dokumendis boldiks jakaldkirja need kohad, mis olid mulle segased, aga siin kõik ok?

See on ilmunud trükilaulikutes, mul on ka paaris käsikirjalises olemas. Mis rahva-variantides erineb trükilaulust, on põnev see, et lauldes on värsid kohendunud sujuvamateks ja lauldavatemaks. Meestega oleme teda laulnud ka vahel ning minu jaoks on kinnistunud selline trüki- ja rahvalaulu vahepealne versioon (ei hakka praegu Sinu litereerimist parandama, ent kui tahad, võin seda teha):

Mina lapsepõlve sees sain rõõmu mängides,
kus noorusaega viitsin ma.
Mind hoidsid ja kaitsid mu vanemad,
ei olnud mul soovida paremat.
:,: Mul oli juba siis ka mõni paha viis,
kui ülesse kasvasin trahteris. :,:

Ei läinud korda eal mul kodus elada,
vaid pidi kooli pandama.
Et tarkust seal õppida kirjadest
ja hoolsasti juhatud koolmeistri käest.
Oh oleks õppind ma, mis mulle soovis ta,
ei oleks mul ühtigi kaebada.

Kui koolist lahti sain, siis nende seltsi lõin,
kes tundvad palju rõõmustust
maailma tühjadest asjadest,
mis hukka küll saadavad iga meest.
Kes kerge meelega neid nõuab hoolega,
ei naljalt see enam neist lahti ei saa.

Maailma rahvas siis, see on ju nende viis,
sul näitvad lahket armastust.
Kui on sul raha ja vara heast,
siis paistad sa välja küll kõikide seast.
Ja oled kuulus mees siin kõige rahva ees,
ei tea, mis mõtlevad südames?

Mu noore ea sees, kui olin juba mees,
sain rohkest rõõmu maitseda,
ei seda ma iial võind arvata,
kui palju mul tuleb veel kannata.
Ma noore ea sees ju mitme silmavees,
kus kius ja kadedus valitses.

Ja kõik mu rõõmuhüüd on otsa lõppend nüüd
ja kurvastuses leinan ma.
Kõik au ja ilu must röövitud
ja kurjadest keeltest saan kiusatud.
Aga siiski on mul veel üks julge-kindel meel,
et rõõmu sain tunda ma eluteel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ilmunud trükis: "Laewameeste laulik" 1890, autor Martson David (lk 41, laul nr. 21)

vt. ka [url]http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=629[/url]

Hooleta kasvamine

Mu lapsepõlwe sees sain rõõmu mängides.
Kus juures aega wiitsin ma;
Mind hoidsid ja kaitsesid wanemad,
Ei olnud ka soowida paremat;
Ju aga oli siis mul mõni paha wiis,
Et ülesse kaswasin trahteris,

Nii kodu elada, ei läinud korda ka,
Waid pidi kooli pandama.
Et tarkust seal õppida kirjadest
Ja hoolsast' saaks juhatud koolmeistrist,
Kui oleks õppinud ma, mis mulle soowis ta,
Ei oleks mul ühtigi kaebada.

Kui koolist lahti sain, siis nende seltsi lõin,
Kes tundsid palju rõõmustust
Maailma tühjadest asjadest,
Mis hukka saadab iga meest;
Kes kerge meelega neid nõuab hoolega,
Ei naljalt see enam neist lahti ei saa.

Maailma rahwas siis, see on ju nende wiis,
Sull' näitwad lahket armastust,
Kui on sul raha ja wara heast',
Siis paistad sa wälja teiste seast
Ja oled kuulus mees siin kõige rahwa ees,
Ei tea mis mõtlewad südames?

Mu noore ea sees, kui olin juba mees,
Sain rohkest' rõõmu maitseda,
Ei seda ma ial wõind arwata
Kui palju mul tuleb weel kannata'.
Ma noore ea sees ju mitme silma wees,
Kus kius ja kadedus walitses.

Ja kõik mu rõõmu hüüd on õtsa lõppend nüüd
Ja kurwastuses leinan ma,
Koik auu ja rõõm on m'ust rööwitud
Ja kurjadest keeltest saan kiusatud.
Ja siisgi on mul weel üks julge kindel meel,
Et rõõmu saan maitseda eluteel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

OI, suurimad tänud, nüüd annab küll siit ju pildi kokku panna!

Siia võib veel lisada, et antud väljaande salvestusel on esitaja Jan P(o)ome (s. 1881, põllumees Pada külast [vbl. hoopis "Pomerants"]), salvestatud 2.11.1916 Mannheim'is. Janika Orase viide selles uurimuses, et esimene teade sellest laulust on käsikirjalises laulu-viisiraamatus aastatel 1896-1902, ei pea paika (vt. eespool).

Kõige toredam sääraste salvestuste puhul on leida mõnd ammulahkunud sugulast seal kõnelemas :)

vt. ka [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?15,3387[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jah, tuleb siis välja, et see mees oli sõduri kohta suhteliselt vana - 35 aastane vanur juba:)
Keeleliselt vist kusagilt Põhjarannikult.
Ahaa - Google Map- järgi ongi Pada Viru-nigula kandis.

Kas selline trükitud laulik, nagu "Neiude ja Peiude Lõbu=laulik" on tuttav?
1907 väljaantud Peeter Rauk'i poolt.
Selle koopia kingiti bändile juubeliks ja esmasel sirvimisel oli seal päris teravaid teoseid, mida pole ka eriti kohanud.

Kui Sa mõtled "Uus neiude ja peiude lõbu-laulik" 1907, siis on jah kenasti riiulis teiste vanakeste vahel. See laulik on sellepoolest tore, et sinna on ka Mihkel Rätsepa laulud ja mõned tolleaegsed kupleetekstid pandud mis üsna vähe üleskirjutust saanud. Minu mäletamist järgi ka Pinna "kellel raha on ja kellel pole"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jah, see UUS oli seal nii väikselt kirjas:)

Nonäed, eksisin. Eelmisest on mul ainult tõmmis. Ent seevastu on 1911 "Uus täiendatud neiude ja peiude laulik" Mõlemat on välja antud 5k eksemplari (ent see läheb nüüd päris teemast mööda..)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://www.ra.ee/ilmasoda/upload/day_170109/201701091133359062.pdf[/url]

[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?15,5523[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

The recording made on 1 November 1916 in the camp Mannheim of the text rendered by Jan Pome42, born on the north-eastern coast of Estonia, can be regarded as curious in several respects. When he was 14, Pome left the then province of Estonia to take up residence in a Russian-language environment outside the Baltic provinces, probably in the vicinity of St. Petersburg. This fact made Jacobsohn ask Pome to read the story of the prodigal son in Rus-sian instead of Estonian – as a linguist, Jacobsohn was interested in recording ome reading a Russian text with a non-Russian accent.
//
The same applies to the surname of Jaan Pome which, although it may seem strange and malformed at the first glance turns out to be a unique name encountered only inPada municipality of Viru-Nig-ula parish (Viru county). The same municipality is recorded as the birthplace of the informant Pome in the Berlin project documents.
//
Oh mina vaene vanake [O poor old me] – performed by Jan Pome54; a village song which has been used as a circle dance song. It is known only in Võru county (South Estonia), and was transcribed for the first time by a folklore collector in 1930. The song mocks a spinster who laments her sad fate, as no one wants to marry her. The longer version reveals that the reason for the lack of suitors is the woman’s sharp tongue and the mocking song that the men are singing about her.
Mina lapsepõlve sees [Me in my childhood] – performed by Jan Pome55; an instructive sentimental life story whose first transcription is found in the manuscript book of songs noted down during 1896–1902. The mel-ody, as performed by Jan Pome, includes motifs characteristic of Russian songs56. The protagonist grows up in a tavern, does not go school and ends up in bad company which only values money – yet in spite of sad-ness for his decline he looks hopefully to the future.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _