Ned variante on muidugi kümneid..

Läksin mina läksin mina
läbi küla tänawa
Neiu tegi lahti oma õue wärawa

Oh sa pois ega sa ei tea, kuidas
neiu saba käis wiuht üle pea

Päike läks paraste metsa taga looja
neiu ütles tule parem minu juure sooja

Läksin mina tupa toas polnud tooli
neiu ütles tule parem minu juure sooja

Läksin mina woodi woodis polnud teki
neiu ütles katsu minu peki

Katsusin katsusin mina tema peki
aga tal kuradil polnud miskid meki

Äia papa tuli tuppa tõmbas tikust tuld
tütre wärk see hiilgas nagu kuld

Äia mamma tuli tuppa tegi lahke näo
küsis kas wäimees poeg kätte said jao

oli sina äia mamma tuhat korda terwe
tütar andis täna ööse seitse korda järjest

Äia mamma kiitis oma sigu ja lambid
tütrel sellel polnud enam hambid

Äia papa kiitis oma raha ja rikust
mina aga mõõtsin oma munni pikust
Oh sa pois ega sa ei tea, kuidas
kuidas sinu õn saap õitsema pea

(Wõru 23.sep 1920 aastal, Koort)

Kustav Koort, käsikirjaline laulik

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2448,2451#msg-2451[/url]
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2448,2452#msg-2452[/url]
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2448,3082#msg-3082[/url]
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2448,3193#msg-3193[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Läksin mina, läksin mina läbi külatänava
Neiu pani parajasti kinni õueväravat.

Oh, sa poiss, seda sa ei tea,
Kuidas sinu õnn võib õitseda pea!

Teretasin teda ja siis alustasin juttu,
Küsisin: "Kas peremees ise ka on kottun?"

Neiukene vastas mulle, ise vaatas silma:
"Papi olla eile sõitnud mammiga linna."

Seda kuuldes palusin ma neiukeselt juua:
"Oleks kena kui ta mulle klaasi vett võiks tuua."

"Astuge siis tuppa," lausus mulle kena neiu,
"Küllap joogipoolist ikkagi meil leidub."

Astusime tuppa, kus jõin ohtralt kapakalja,
Pärast seda neiuke ei lasknud enam välja.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Rõõmustawad piigad ja hõiskawad hääled
õnn sul lehwigu lehkawad tuuled

Oh kui pea
ega sa ei tea
milal sinu õnn wõib õitseda hea

Elu sul kuldne ja kewadi nägu
ööbik sul laulab ja heliseb kägu

Nopia himustab lillesi õitest
toreda täkuga tuleb tema sõites

Igale räägib tema põldude pikkust
sinule armastuse truuduse rikkust

Nõnda sina jätad oma isa ema maja
kus sina olid oma lapse põlwe aja

Siis sinul antakse mitmedseltsi wara
weimewak rikas ja kõik mis sul waja

Abikaas uude kodu sind kannab
ema weel nuttes õnnistust annab

Wiletsused lautawad sinu üle tiiwad
sõbrad sinu kaelakese kõrtsi poole wiiwad

(Oh kui pea
sa ei tea
millal sinu õnn wõib närtsida pea)

Esmalt tema oiab end teiste eest warju
wiimaks tema wõtab ennast kõige enam purju

Lõpeks siis tuleb weel riidu ja tüli
see on kõik selle paha wiina wili

Siis elu sul kole ja sügise nägu
kurwastuses nutad sina mitu sada lugu

Kurwastus wõtab sinu silmade sära
abikaas kõrtsis ja teeb suurt kära

Ruttu siis närtsib sinu nooruse elu
armastus kadunud ja süda on wilu

Warakult langed sa külma hauda
kateks sul säetakse kokku kuus lauda

Matjad siis ajawad mulda hauda
kodus weel kantakse söögid lauda

Leinajad nutawad ümber haua kalda
sina oled läind siit ära surma walda

Nõnda sina unud siis kõikide meelest
kahjatsust kuulda pole kellegi keelest

Teile mina ütlen aga nägusamad neiud
waatke ette kui walite peiud

Juuli Marvik (Labrik) käsikirjaline laulik 1914

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja paar uuemat varianti mis sobiksid ka paroodiate veergu:

[url]http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1560&sess_admin=34dcb5d50fca84e0fe381a6acd273a7e[/url]

Astus kord üks mehepoeg läbi Toompea värava,
mitte üksi silmad aga prillidki lõid särama.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
et peaministri pirukas on kuradima hea.

Esmalt Mardi elukene igat kanti sujus,
lubadustes nagu kala pärivoolu ujus.
Oh sa poiss, sama tähtsat meest
ei leida võinud terve vabariigi seest.

Luiskamise kunsti ta ära õppis ruttu,
küll see tume rahvas usub targa mehe juttu.
Oh sa poiss, ei aimanudki ta
et rahval sellest lobast juba ringi käis pea.

Milleks on küll talumehel vaja vaeva näha,
piiri tagant jätkub meile leiba kui liha.
Oh sa poiss, meil turumajandus,
nüüd üleliigne põllutöö ja karjakasvatus.

Teistki korda õnnestus tal ronida veel pukki,
Edgarile nurga taga näitas ainult tukki.
Oh sa poiss, siis rahvas aru sai,
et poisiohtu mehel võimuhullus pähe lõi.

Rahvas ainult kiratses ja teine Eesti nälgis,
rahumeeli "meie Isa" oma lollust jälgis.
Oh sa poiss, ära pabista,
kui on tarvis müüme maha terve Eestimaa.

Lõpuks jäi me Mardikene omadega hätta,
koera võid ju kondiga ühe korra petta.
Oh sa poiss, nii kurva meelega
ta üle pidi andma "korras Eestimaa".

Uppuja ju ikka püüab ennast pinnal hoida,
nüüd kui teised roolis lubab lastetoetust leida.
Oh sa poiss, seda sa ei tea,
et Eesti rahvast lollitada enam ei saa.

Unenäost nii lummavast ta enam ei virgu,
Edgar hoiab kindlalt oma selja sirgu.
Oh sa poiss, lootma ikka peab,
et Eesti rahvas kord ka elada saab.

Raimond P

***

Monika Lewinski

Läksin mina läksin mina
läksin läbi Minski
tänava peal vastu tuli
Monika Lewinski

:,: oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea:,:

aga äkki kadund oli
Monika Lewinski
läks läbi seina nagu
üle linna Vinski

:,: oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea:,:

teispool seina teda juba
ootamas Dzerzinski
ütles sõbralikult -
Tere, Monika Lewinski

:,: oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea:,:

ühe kuulsa poloneesi
kirjutas Oginski
ennast imes ajalukku
Monika Lewinski

:,; oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea:,:

Lukashenkot mängib lääne
filmides Klaus Kinski
aga Jaan Kaplinskit
Monika Lewinski

:,: oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea:,:

Contra

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Poisikesena laulsime seda kaheksakümnendate Tallinnas umbes nii (miskipärast oli meil kasutusel "eidekene"):

Läkisn mina läksin mina läbi külatänava
eidekene upitas perset üle värava

oh sina poiss, seda sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea

Päike läks parasjagu metsa taga looja
eidekene ütles tule minu juurde sooja
läksin mina tuppa kuid toas polnud tooli
eidekene ütles tule minu juurde voodi
läksin mina voodi kuid voodis polnud tekki
eidekene ütles, katsu minu pekki
katsusin siis tissi ja katsusin siis tussi
eidekene ütles, et teeme parem nussi

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

See laul leidub Vabadussõjas olnud meeste ja ka mõni aasta hiljem aega teeninute lauluvihikutes. Originaaliks ikka seesama soome polka "Ensimmäisel tytöl olit silmat suuret, toisel olit paksut p....ni huulet..."
Hardi Tiidus väitis, et Kaitseliidus kasutati rivilauluna veel 1939.a, samuti ütles ta teadvat, kes oli sõnade autor, ainult momendil ei tule talle meelde, küsigu ma järgmisel kohtumisel uuesti.
Küsisingi üsna mitmel järgmisel korral, aga meelde tulemata see jäigi, kuni ka Hardi ise lahkus meenutuste maale.

Läksin mina, läksin mina läbi Viru tänava,
läbi Viru tänava ja mööda kino särava.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu ônn vôib ôitseda pea!
Oli juba hilja ja tänav oli pime,
sellepärast, mis seal sündis, polnudki nii ime.
Oh, linnavalitsus, seda sa ei tea,
mis Viru pimedas juhtuda vôib pea!
Suitsumeestel müüakse siin igatsugu prahti,
neeger tirib neiut, ütleb: tuiju niki nahti!
Oh, sina neeger, seda sa ei tea,
et Virust leitud neiu pole tervisele hea!
Viru väerind “sôdureid” täis on nukast nukka,
siin on soomusautosid ja suuri suurestükka.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et kaelani kaevikusse kukkuda vôid pea!
Hôljub môni aeroplaan, tal kannul kohe saba,
eks môni suurtükk märki ikka taba.
Oh, sina suurtükk, seda sa ei tea,
kuidas märki lastes vôid külge saada vea!
Silmi teeb sul daamike ja kutsub oma juure,
lubab anda sulle nii de facto kui de jure.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
kuidas reparatsioonid kaela saad sa pea!
Kôutsid käivad ringi, et lahingut lüüa,
vôidumees, see üksinda saab Eeva-ôuna süüa.
Oh, sina kôuts, seda sa ei tea,
kuidas Eeva-ôunast üles paistetab sul pea!
Oled meeleheitel, et sind maha jättis Lonni,
otsi môni vanamoor, kes müüb sul samagonni.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et samagonni abil endast teed sa sea!
Kui oled kodutu vôi äraeksind poju,
halastaja neitsi kohe viib sind oma koju.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et neitsi nimi Liisu Litsik, varjunimi Lea!
Abielumees, kes ei kônni läbi Viru,
ei näegi, kuidas neeger teeb ta naisele säru.
Oh, sina mees, seda sa ei tea,
et su naine kirju lapse koju toob pea!

Lisan siia tiba kaasaegsema salmi.
L@ksin mina l@bi linna
jalas kalavinskid
vastu tuli mulle Monica Lewinski.
Oh sa poiss, seda sa ei tea
kuidas tema seelik k@is s@uh yle pea

kuskilt selline variant meelde jäänud:

Eemalt mina kaesin - näe, Monika Lewinski
lähemale jõudsin - oli hoopis Jaan Kaplinski

Vana lorilaul Contra töötluses elab oma elu...

uve kirjutas:
-------------------------------------------------------
> See laul leidub Vabadussõjas olnud meeste ja ka
> mõni aasta hiljem aega teeninute lauluvihikutes.
> Originaaliks ikka seesama soome polka "Ensimmäisel
> tytöl olit silmat suuret, toisel olit paksut
> p....ni huulet..."
> Hardi Tiidus väitis, et Kaitseliidus kasutati
> rivilauluna veel 1939.a, samuti ütles ta teadvat,
> kes oli sõnade autor, ainult momendil ei tule
> talle meelde, küsigu ma järgmisel kohtumisel
> uuesti.
> Küsisingi üsna mitmel järgmisel korral, aga meelde
> tulemata see jäigi, kuni ka Hardi ise lahkus
> meenutuste maale.
>
> Läksin mina, läksin mina läbi Viru tänava,
> läbi Viru tänava ja mööda kino särava.
> Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
> kuidas sinu ônn vôib ôitseda pea!
> Oli juba hilja ja tänav oli pime,
> sellepärast, mis seal sündis, polnudki nii
> ime.
> Oh, linnavalitsus, seda sa ei tea,
> mis Viru pimedas juhtuda vôib pea!
> Suitsumeestel müüakse siin igatsugu prahti,
> neeger tirib neiut, ütleb: tuiju niki nahti!
> Oh, sina neeger, seda sa ei tea,
> et Virust leitud neiu pole tervisele hea!
> Viru väerind “sôdureid” täis on nukast
> nukka,
> siin on soomusautosid ja suuri suurestükka.
> Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
> et kaelani kaevikusse kukkuda vôid pea!
> Hôljub môni aeroplaan, tal kannul kohe saba,
> eks môni suurtükk märki ikka taba.
> Oh, sina suurtükk, seda sa ei tea,
> kuidas märki lastes vôid külge saada vea!
> Silmi teeb sul daamike ja kutsub oma
> juure,
> lubab anda sulle nii de facto kui de
> jure.
> Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
> kuidas reparatsioonid kaela saad sa pea!
> Kôutsid käivad ringi, et lahingut lüüa,
> vôidumees, see üksinda saab Eeva-ôuna süüa.
> Oh, sina kôuts, seda sa ei tea,
> kuidas Eeva-ôunast üles paistetab sul pea!
> Oled meeleheitel, et sind maha jättis Lonni,
> otsi môni vanamoor, kes müüb sul samagonni.
> Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
> et samagonni abil endast teed sa sea!
> Kui oled kodutu vôi äraeksind poju,
> halastaja neitsi kohe viib sind oma koju.
> Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
> et neitsi nimi Liisu Litsik, varjunimi Lea!
> Abielumees, kes ei kônni läbi Viru,
> ei näegi, kuidas neeger teeb ta naisele
> säru.
> Oh, sina mees, seda sa ei tea,
> et su naine kirju lapse koju toob pea!




No seda pole küll trehvanud, hea laul! :)



Muudetud 1 korda. Aeg: 28.01.15 15:41 kasutaja: Wiking poolt.

Tõstsin loo teise teemasse:) Aga postitust kustutada ei oska.



Muudetud 1 korda. Aeg: 28.01.15 15:57 kasutaja: Wiking poolt.

E, StK 40, 196/8 (30) < Peetri khk., Kodasema - Richard Viidebaum < Helene Lillepott (1927)


Rõõmusta neiu!

Rõõmusta, neiu!
Hõiska kui kuuled.
Õnn sull' õitsegu,
Lehvigu tuuled.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
(korduvalt).

Kevadine päike ja lillede sära,
ööbik on laulmas ja kukkumas kägu.
oh sa'i tia ...
Noppides rõõmustab ta lillede lõhnast,
toreda täkuga tuleb tema sõites.
oh sa'i tia ...
Isale räägib tema põldude pikkust,
sinule truuduse, armastuse rikkust.
oh sa'i tia ...
Kaasake sind uude kodusse kannab,
ema sulle viimastkord õnnistust annab
oh sa'i tia ...
õnnetus see lahutab

sinu üle oma tiivad,
sõbrad sinu kaasakese
kõrtsu viivad.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib närtsida pia
Sõnna oma teenitud
kopikad tema kannab,
õlle ja viina eest
välja kõik annab.
oh sa'i tia ...
õhtu vaikus jõuab
oma rahuga...
Hurraa! need poissmed elagu
ja klaasid kokku kõlagu!

Parimat

Oh sa poiss.

Kui sa mail vähe reisid ringi aga vaatad
siis sa kas eitad või jällegi sa jaatad.

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Neiud aga taga aavad viimse moe tsikki,
mehed aga maksku, nende arveid pikki.

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Tütarlapsed rahva arvust ei hooli mitte,
kangest näha tahavad nemad, (loetamatu) titte

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Kirjanikul muresid on kaelas mitu sada,
priskelt elab see kes oskab korstnast kirjutada.

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Kauplemine soiku jäänud seal (loetamatu) nõbu poodis.
Kauplemine lehmadega kõvasti on moodis.

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Mundri mehi sigib juurde kriisiajal tormis
varsti võib nii ütleda on "Eesti riik on vormis"

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Rahva juhid kaitsevad erakonna huvisid
seega nad murravad riigi vankri kruvisid

Ref: Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu värk võib õitseda pea.

Arnold Nuiamäe vihikust, lööklaulud I, Järva-Jaani.

Võib juhtuda,et suudan need loetamatud kuidagi pikemal uurimisel arusaadavaks endale teha, eks aeg näitab, peaks olema sarnasust lauludel.

Parimat

Tänud, Urmo. Kui raskusi arusaamisega, pildista maha ja saada siia.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Üritasin võimalikult selge pildi saada

Parimat

Teine siis loetamatu, üritasin küll nii ja naa, eks tahab luubiga vaatamist või läbi kirjutamist. Tundub nagu valis?

Parimat

Tere Urmo, pole häda midagi, need on täiesti loetavad ilma suurema vaevata. Kui Sa nüüd saaksid need fotod teha nii, et salmi algused ka pildile jäävad..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Esimene leht

Parimat

Leht nr 2

Parimat

Kui sa mail vähekeisi ringi aga vaatad (ülekritseldatud - ilmselt "meil")
siis sa kas eitad või jällegi sa jaatad.

rfn. Oh sa poiss, ega sa tea, kuidas sinu
värk võib õitseda pea.

Neiud aga taga aavad viimse moe sikki, (parandatud sõna, ilmselt “šikki”- esimene täht mahakriipsutatud, soditud)
mehed aga maksku, nende arveid pikki.

Tütarlapsed rahva arvust ei hooli mitte,
kangest näha tahvad nemad, kurenokkas titte

Kirjanikul muresi on kaelas mitu sada,
priskelt elab see kes oskab korstnas kirjutada. (korstnasse kirjutama - ilmselt vihje kirjanike stipendiumiraiskamisele)

Kauplemine soiku jäänd seal valis kauba poodis. ( “valis” on ä-täpid, ehk selle käekirja puhul kriips, jäänud märkimata a ja b vahel, sõnas “kauba”, üles märgitud u täht, kõikidel kriipsude ja täppidega tähetedel on siin käekirjas kriips, mitte loogeline joon või täpid)
Kauplemine lehmadega kõvasti on moodis.

Mundri mehi sigib juurde kriisiaja tormis
varsti võib nii ütleda en "Eesti riik on vormis" (ilmselt on “en” kirjaviga, peaks olema “et”)

Rahva juhid kaitsevad erakonna huvisid
seega nad murravad riigi vankri kruvisid

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänud.

Parimat

Tundub ka siia kanti lugu, Lauri kui mahti vaata, osa kirja loetamatu minu treenimata silma jaoks.

Parimat

toksi ikka sisse nõnda palju aru saad, eks ma siis parandan kui vajadust peaks olema.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Meie Papi.

Ega see meie papi nendest kuludest ei hooli
Pojagi saadab linna, sinna kõrgesse kooli.

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Et seal linnas kõik nii kallis ja siiski veel ?..
Saadab maalt järele veel moona ja raha

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Poeg aga kirjutab sa kulda väärt isa
Rahale ma jällegi järgnen aga lisa

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Kiiresti kirjutab siis tellekrahvi teel
Saapad on otsas, päevaks ...? veel

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Isa siis mõtleb, sa kuradi hullu
Saapad tõin ma poest, enneb kui ..? mullu

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Ostetud lagundid vastu ei löö
Saadan maalt järele, kõva koduse töö

Ref: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi ole sulle ikka kaunis hea.

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Meie Papi.


Kas on laulikupidaja? Nimi, kihelkond, aasta?
Kirjastiil tundub alates 40-50-datest või noorem, mentaliteet pigem 20-30-dad.

toimetatud tekst:

Ega see meie papi nendest kuludest ei hooli
Pojagi saadab linna, sinna kõrgesse kooli.

Refrn: Oh sa poiss, ega sina tea, eks su papi
ole sulle ikka kaunis hea.

Et seal linnas kõik nii kallis ja siiski veel paha
Saadab maalt järele veel moona ja raha

Refrn: Oh sa poiss....

Poeg aga kirjutab sa kulda väärt isa
Rahale ma jällegi, järgnen aga lisa

Refrn: Oh sa poiss.....

Kiiresti kirjutab siis tellekrahvi teel
Saapad on otsas, päevaks saab ehk veel

Refrn: Oh sa poiss.....

Isa siis mõtleb, sa kuradi hullu
Saapad tõin ma poest, enneb kui vast mullu

Refrn: Oh sa poiss.....

Ostetud logundid vastu ei löö
Saadan maalt järele, kõva koduse töö

Refrn: Oh sa poiss.....

Meie isa
_________
mitte taevase..

***

logund/ lagund/ logard, päring murdesõnaraamatust: ^(lo|la)+(gun|gan)+\w

[url]http://www.eki.ee/cgi-bin/vms.cgi?mrks=%5E%28lo%7Cla%29%2B%28gun%7Cgan%29%2B%5Cw&maxm=100&kk_yks=&nmin_yks=1&nmax_yks=116&mmin_yks=0&mmax_yks=116&kk_kaks=&nmin_kaks=0&nmax_kaks=116&mmin_kaks=0&mmax_kaks=116&kk_kolm=&nmin_kolm=0&nmax_kolm=116&mmin_kolm=0&mmax_kolm=116[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Arnold Nuiamäe vihikust, lööklaulud I, Järva-Jaani

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Arnold Nuiamäe vihikust, lööklaulud I, Järva-Jaani

Unustasin lisada info
Vihiku peal pole aga kui näen seda prouat kes andis siis uurin ehk oskab kosta

Parimat

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Urmo Kütismaa kirjutas:
> --------------------------------------------------
> -----
> > Meie Papi.
>
>
> Kas on laulikupidaja? Nimi, kihelkond, aasta?
> Kirjastiil tundub alates 40-50-datest või noorem,
> mentaliteet pigem 20-30-dad.




Vihiku sisse kanded lõppevad aasta 1930 kandis vanuse tõttu siis Härra A Nuiamäe ei olnud enam kirjutanud ja lugenud lauldes sealt vaid peast laulnud mis mälus.

Parimat

"Ensimmäisel tytöl olit silmat suuret, toisel olit paksut p....ni huulet..." ei ole sama laul.



[url]https://open.spotify.com/track/3WLm0cjWiKBalAKvuekbl7[/url]

"Ensimmäisel.." on tüüpiline külavahe "rekilaulu", see on üks motiividest mida erinevatesse lauludesse võis panna olenemata motiivist. Minu meelest "Isojen poikijen.." oli suur osa lauludest uusloomingulised rahvalikel motiividel, kas ka toosama, ei ole kindel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

viis ega rütm ei ole sama.

mis selle "seda sa ei tea" originaallaul võib olla

Tsiteeri:

mis selle "seda sa ei tea" originaallaul võib olla

Arvatavasti on see ikka ümbertehtud orkestriseadetest mõni rahvalik uuslooming. Vengerka Draguni vahemäng on sulaselgelt refräänimeloodia.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _