Ei tea kas sel laulul on ka mõni põhi all? Keisri hull?
Kunagi oleme laulnud ka ja keegi saab nüüd lõpuks ka sõnad:

Rööwli töö

Wiljandi juures Wõisikus
Seal suures küla kaasikus
seal ilusamal talwe ööl
on olnud rööwel were tööl

Seal surnud noor mees lume peal
tal hirmsad were märgid peal
tal sõrmus taskus kullane
mis pidi saama pruudile

Weel hilja õhtu oli ta
seal surnud rinnal harmsama
ja üttelnud minu kallim tea
ma win sind altarille pea

Siis õrnalt kätt ta pigistas
ja sammud koju kiireldas
ei aimanudki reisia
et wiimne tee tal kõndida

Tall eest poolt tee wiis metsase
seal seisis rööwel oodates
oh kallis püha päewa öö
mill korda saadsid weretöö

Oh ahastust mis tunda sai
noor pruud kes peiust ilma jäi
tall kallid leina pisarad
weel peiu auda kastawad

Seal tõusis lille põõsake
kus warjul nuttab pruudike
tal õied walged punased
neil nimed murtud pisarad

Türil 1912 2 7 Aug. M

(Agnes ja August Maasik, käsikirjaline laulik)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viljandi kreisis Raasikol
seal suures külas Sudistel
sel ilusamal talveööl
on olnud röövel veretööl

vahesalm:
sii neiu härdast nutma jäi
et tema peiu surma sai
nüüd neiu nutupisard
nüüd peigme'e hauda kastavad

üks noormees leitud lume sees
tal hirmsad vere märgid peal
tal sõrmus taskus kullane
mis pidi saama pruudile

veel sellel õhtul surus ta
ta rinnal oma armsama
ei kallikene seda tea
ma viin ta altarile pea

siis õrnalt kätt ta pigistas
ta sammus käies kiireste
ei seda teadnud rändaja
et viimne tee tal kõndida

sii tii läks paksu metsasse
kui röövel ootas valvates
sel kallil pühapäeva üül
on röövel korda saatnud tüü

sel haual lillepõõsad ka
kus varjul nutab neiuke
kus õied valged, punased
neil nimeks murtud südamed

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Võisiku vallas, Odistel olla Krahvi August (ilmselt siis Krahvi talust) tapnud Liblika Tõnise, varitsedes teda metsas. Tapatöö põhjuseks oli Tõnise pruut Anna Metsapeka talust. Tõnise hauale istutas Anna murtudsüdamete põõsa.
August loomulikult Annat ei saanud. August suri vanapoisina.
Annal sündis hiljem väljaspool abielu tütar. Anna pärisnimi oli Anna Pihlak.
Anna oli vaesest perest, Metsapekal oli probleeme oma rendi maksmisega, mille kohta on kohtuarhiivis mitu nõuet Hans ja Jakob Pihlaku vastu aastatest 1909 ja 1908.

Kui kellelgi on motivatsiooni, võib uurida [url=http://www.ra.ee/dgs/explorer.php]saagast[/url] täppisandmeid, tapatöö kohta ei leidnud arhiividest esimese viie minutiga midagi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tean täpselt sama lugu samade sõnadega, ainult viimane sõna on:
tal õied walged punased
neil nimed murtud südamed

See on hästi levinud laul ka, kaugemad lauljad on vahetanud tavaiselt külanimesid kuna nad ei Sudistet ega Odistet ei teadnud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Võisiku vallas, Odistel olla Krahvi August
> (ilmselt siis Krahvi talust) tapnud Liblika
> Tõnise, varitsedes teda metsas. Tapatöö põhjuseks
> oli Tõnise pruut Anna Metsapeka talust. Tõnise
> hauale istutas Anna murtudsüdamete põõsa.
> August loomulikult Annat ei saanud. August suri
> vanapoisina.
> Annal sündis hiljem väljaspool abielu tütar. Anna
> pärisnimi oli Anna Pihlak.
> Anna oli vaesest perest, Metsapekal oli probleeme
> oma rendi maksmisega, mille kohta on kohtuarhiivis
> mitu nõuet Hans ja Jakob Pihlaku vastu aastatest
> 1909 ja 1908.
>
> Kui kellelgi on motivatsiooni, võib uurida saagast
> täppisandmeid, tapatöö kohta ei leidnud
> arhiividest esimese viie minutiga midagi.

Sai eile Viljandist Rakveresse sõites pooleldi naljaviluks Odistelt läbi sõidetud. Lalsi kalmistu juures tegin peatuse, jalutasin natuke ringi.
Jakob ja Anna Pihlak (ja mõni Pihlak veel)on sinna maetud küll. "Haudi" annab kusjuures sellenimelistele miskipärast kole hiljutised eluaastad.

Sattusin ühe vanema härraga ka jutusoonele ja küsisin laulu kohta. Papi teadis laulu küll ja kinnitas, et ehkki ta ise ei ole kohapeal käinud siis on inimesi, kes siiamaani täpset veretöö kohta teavad.

Et kui kellelgi on mahti ja huvi siis Odiste ja Lalsi küla inimeste käest saaks üht-teist veel teada.

Mis ajal see veretöö ise toimuda võis? Mul on see laul käsikirjalises klades 1909 üles kirjutatud.

Tänases "Päritud laulus" oli jutt:
[url]https://vikerraadio.err.ee/1230058/huvitaja-eesti-imelood/1170283[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _