..ma pole õieti kunagi viitsinud neid parodeeritud variante meelde jätta või kuhugi ümber tippida teistele lugemiseks, ent kui mõni on ette jäänud, siis vahest on päris humoorikaid pärle laulikute vahelt välja veerenud.. veeretaks mõne teilegi vahest siia ja loeks mõnd muud leidu kellegi teise varalaekast.. Ma mõtlen siis tõsiseid paroodiaid, mitte millegi teise laulu viisile tehtud muud laulu.
Aga miks ka mitte viimaseid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kesk voodilinu (ehk "kesk õitsvaid lilli")

Kesk voodilinu
ma leidsin sinu
kesk pehmeid patju
sind suudlesin

kesk laadaplatsi
ma leidsin liitri
kesk laadaplatsi
ta tühjaks jõin

keski turuplatsi
ma peksin matsi
kesk turuplatsi
mats peksis mind

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kass on linnukesest suurem (Mis on linnukesel muret)

Kass on linnukesest suurem
Kustas saab, Mihkel sööb
Kaarel nälga sureb
Isa loodab ema peale
istub sängi serva peale
tõstab rõõmsalt hääle

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Oh neetud, langesingi iseenda seatud lõksu.. neid poliitilisi, küll ümbertehtuid, on niipalju, et ei jaksa ümber toksida, mõned siiski olen digiteerinud..


Läksin mina, läksin mina läbi Viru värava,
Tallinna endise, nii ilusa ja särava

R: Oh, Eesti rahvas, seda sa ei tea,
kes on sinu järgmine riigipea!

Enne olid akendel saapad ja vildid,
nüüd pole muud kui Hitleri pildid

Päästjate piltidest talda ei panda,
sakslane meile nahka ei anna

Eesti rahvast toidavad lubadused, tshekid,
Saksamaale veerevad võid ja pekid

oli turul kraami, et silmad jäid krilli,
nüüd pole muud kui paberist lilli

Enne sai igast poest rosinaid, kompotti
nüüd ei saa lapsele enam ööpotti

Enne müüdi viina, kangus nelikümmend kraadi,
nüüd on see rohkem kaevuvee laadi.

Jõuluks saime meelituseks mõne grammi liha
kas see ei tee mitte eesti rahval viha!

Kaua sa ikka teenid isandat kahte,
parem lähen aegsasti teinepoole lahte!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Punavägi marssis läbi Leningradi tänava,
korraga eest leidis Eesti riigi värava

R: Kommunist, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib lõppeda pea

Kommunistid, komissaarid kaagutasid kooris,
meie mehed istusid Lasnamäel puuris.

Meie mehed ütlesid: "Kurat võtaks seda värki,
laseme ka nende pihta natukene märki!"

Päike hakkas Eesti kohal heledasti paistma,
punavägi longates Siberisse sõitma.

Kommunist, seda sa ei tea,
kuhu sina häbiga küll pistaks oma pea

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"meie isa palve"

Uus vool, kes sa asud Toompeal,
pühitsetud said sina Kremlis,
sinu jumal asub Moskvas,
tema tahtmised ja käsud tulevad telegraafi ja telefoni teel
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev,
kuna sealiha näitad meile ainult kaugelt
Ära saada meid mitte Siberisse,
vaid päästa meid ära Leninist ja Stalinist
Sest sinu päralt on riik ja riigi rahad
veel üürikest aega.
Sirp ja haamer!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Mets mühiseb" Kaks varianti..

Mets mühiseb ja küla lõikab puid
pätt Toompeal istub, tema jagab maid.
Pea Stalin lippab juudikarjaga
tal saks on kannul võidupärjaga

Kes enne eals päti nime all
nüüd istub soojas, jalad laua all
ta jagab käski ninameestele:
"Kõik rahvas küüditage kaugele!"

Kuid oota, "komm", ja vana Stalin ka,
pea saate tunda oma nahaga,
mis maksab eesti rahva küüditus
ja tema ausa vara hävitus!


___


Mets mühiseb ja pomm see raksub raal
ei Vares enam kraaksu ringi maal.
Vaid Tellmann kõigutab veel pudrupead:
"Ei selles supist tule miskit head!"

Ruus kõrtsis joob ja omal silmad vees,
ei aima ta, mis saatus ootab ees,
sest lähenemas võika viimne tund,
mil bolshevismist näha võib vaid und

Nii mööda pea ka juudirahva õnn,
mis võimu neil veel Kremlist loota on?
Mets mühama ja Eesti õitsma jääb,
kuid bolshevi, see Siberisse läeb!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Mutionu"

Elas Moskvas vana Stalin -
justament kui vene baarin,
paksu Kremli müüri all
eluruum tal sügaval

Kutsus kokku salakesi
reetureid ja kelme teisi -
lendas Vares-Barbarus
järel sörkis Neeme Ruus

Ruusil kena mantel seljas
Molotovil vooder väljas
Stalin nägi, vihastas,
Eesti riiki ihaldas

Vares pakkus riiki müüa
kaubad kohe kokku lüüa
pealekauba võid ja liha
Kremli meestel tekkis iha

Suured veisekarjad, sead
Kremli laual maitsvad head
siia veame ka lambad
Eesti pangu varna hambad"

Lendas siia kaarnakari
vabadusest jäi vaid vari
praaliti ja sahkerdati
rahvas narmaiks nüpeldati

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Hümn

Nüüd üles, keda Stalin rõhub,
Marx-Engels kütkes hoiavad!
Keeb mässul rind ja mõõk see lõhub
kõik puna-armee ahelad
Me kommunismi hävitame
Stalinit tappa me püüd
Priid kodumaad me ihaldame,
kus kõlab vaba rahva hüüd:

R: Uue võitluse alge
lahing otsustav toob
Lipp sini-must ja valge
vaba Eestimaa meil loob.

Ei anna Stalin rahu meile,
ja kompartei ei anna ka.
Me Kremli ära hävitame
ja selle alt siis venemaa
Et terrorvaimu hävitada
ja vaba elu saavuta',
oh, Eestimaa, sa ära karda -
usk jumalasse aitab ka.

Ei õigust Eestit valitseda
või olla juudirahva sool,
vaid eesti rahvast omas riigis
peab üleval ta töö ja hool
Kui peksab eesti rahva viha
kõik ahned tiblad laiali.
Siis loojub Stalinilgi päike
ei tõuse mitte iialgi!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Katjuša" üks variant:

Võtsin naise, et saaks kohvi piima,
lehma ma ei jõua pidada.
Olen vaene Venemaa kolhoosnik,
täisid täis ja täitsa kärnane!
(Olen vaene Venemaa kolhoosnik,
täisid täis ja ilma püksata!)

Eesti piir käib vastu Hiina müüri,
Venemaa peab vahelt kaduma!
Poola riik peab jälle uueks saama,
Danzig see peab saama meitele!
(Poola riik peab jälle uueks saama,
Petseri peab saama Eestile!)

Rootsi läheb Soome võimu alla,
Saksamaa saab antud Taanile.
:,:Stalin tuleb risti üles puua,
Hitler saata vangilaagrisse!:,:

Selline variant siis...

"lendas Vares-Barbarus
järel sörkis Neeme Ruus

Ruusil kena mantel seljas
Molotovil vooder väljas"

ehk

"lendas Vares-Barbarus
tema järel Neeme Ruus

Varesel olid suled seljas
Neeme Ruus oli täitsa paljas"

Minu ema oli seda Stalini ajal Hiiu koolis laulnud. Ehmatus oli suur, kui parim sõbranna ütles: "Neeme Ruus on minu onu". Vanaisa oli just viidud Siberi ja pere varjas end Tallinnas vanaema õdede juures.


:,:Jossif Stalin tuleb lüüa risti,
Hitler saata vangikambrisse!:,:
on peaaegu sama, kui Annika loos.

Marju minu meelest kutsus raadiost rahvast saatma talle selle laulu kohta, mida nad teavad.
UU!
Mida uut sa siis teada said?

Võtaks naise, et saaks kohvipiima
lehma ma ei jõua pidada,
olen vaene venemaa kolhoosnik
täisid täis ja ilma püksata

Eesti piir käib vastu Hiina müüri,
Venemaa peab vahelt kaduma,
Poola riik peab jälle uueks saama
Danzig, see saab antud Eestile

Rootsi läheb Soome võimu alla
Saksamaa saab antud Taanile
Stalin tuleb risti üles puua
Hitler saata vangilaagrisse

Lenin tahtis paradiisi luua,
priiust anda igaühele
et siis kõigil oleks süüa-juua
au ja kuulsus jääks siis temale

Stalin lootis saada kõva saaki,
tahtius ise keisriks saada ka,
riigist jäi siis järel hunnik praaki
õpetas siis rahvast nälgima

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Annika kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Katjuša" üks variant:
>


"Kõndis väljal Katjakene kallis" ühtib ka ühe teise lauluga kohati, millest on juba kribatud veidike siin: [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,208,2207#msg-2207[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Vares vaga linnukene"

Vares vaga linnukene,
lendas Moskva uulitsale,
kargas Kremli katusele
vabariigi matusele

Seal ta keksis, seal ta vaakus
Eestit Stalinile pakkus
Oma sugurahva naha
nokkis tiblade ees maha

Vares vaga, saba taga
saba all oli trükikoda
trükikoja uks oli lahti
sealt tuli välja palju prahti

Vares vaga linnukene
saamatu sa, sandikene -
Eesti küljest küüned võta,
riik ja rahvas rahul jäta!

Nüüd on rahvas raskes ohus,
tunneb, mis on tema kohus:
püstitab sul surmasüles
seere häbisamba üles

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Eesti piir käib vastu Hiina müüri,
Venemaa on vahelt kadunud.
Eestist vägev ilmariik on saanud,
Igal pool ta leiab toetajaid.

Eesti riik käib vastu Hiina müüri,
Venemaa on väike osariik.
Varsti juhib Päts me riigi tüüri,
Stalin ostib kus on varjupaik.

Eesti meeste teod on võimasalt suured,
Meie poisid vahvad tugevad.
Keppi, piitsa saavad tiblad, saksad,
Kõik nad Eestist välja kolgime.

Stalini me vuntsepidi poome,
Hitlerile ruumi Siberis.
Lennubaas meil Everesti tipus,
Moonaladu Etna kraateris.

Hollywoodis Eesti kraadeplikad,
Eesti pätis Viini Praeteris.
Rooma paavust tuleb kaema Eesti hiisi,
Tõstab Taara poole palves käed.

Lepingud ja aktid kortsutame,
Paktid ära ahju pillume.
Eestimaad kui mõrsjat armastame,
Aga kõiki teisi kolgime.

Kommentaariks.
Laulu tekst on komponeeritud väga erinevatest lauluvariantidest, milliseid on varem
avaldatud nii trükis kui ka kopeeritud tervikuna või fragemntidena käsikirjalistesse laulikutesse. Laulu on enamasti lauludud viisil „Suur ja lai on maa, mis on mu kodu“ /Lebedev-Kumatš jt, Kodumaale/ ning samuti üldtuntud „Katjakese“ / Õunapuudel puhkes punaõisi.../ viisil.

Järgneval laulul on sarnasust lauluga "Moskva mojaa", mis on ära toodud lk. 143 Chicagos ilmunud Helbe Mikkelsaare poolt koostatud laulikus "Lorilaulud".
Punane lipp.

Punast lippu me ei salli
kuldse sirbi, haamriga
sest hõiska lõbusast ja lolli
punasega ärritaks.

Ma tööd ei tee, ma tööd ei tee
vaid panen jalad seinale.
me tööd ei tee, me tööd ei tee.
vaid laulame ja tantsime.

Stalin Kremlis sügab vuntsi
käes tal terve Baltimaa.
Õpetab meil seda kunsti,
kuidas tuleb nälgida.

Kus jäi me pekk, kus jäi me pekk,
meil suus veel alles peki mekk.
Kus jäi me pekk, kus jäi me pekk,
meil praegu suus on s..a mekk.

Miks meil poed pandi kinni,
miks meil või läks kallimaks?
Miks meil tehakse nii pinni
miks meid maha lastakse?

Kui töö juures just ei tuku
ja ei maga norinal,
siis Stahhanovlaseks hüütaks
medaleid saad sorinal.

Ma aina joon, ma aina joon,
oma viimsed kopkad kõrtsi toon.
Ma aina joon, ma aina joon,
oma viimsed kopkad kõrtsi toon.

Loodan, et eelolev aitab teil päästa mõnda "Surveaegset rahvalaulu" igavesest unustusest. Neid oli tugevasti saneerituna ära toodud Otepää Teatajas 1941. aasta sügisel. Näiteks sakslaste või Hitleri asemele oli pandud "juudid".

Tere siis ka! Sõnaga - need saated Eesti raadios, mis ma siis vahepeal tegin, tõid patsahkami tekste ja yht-koma-teist on mul laulikutes ka, aga kesse neid jõuab siis arvutisse toksida. Eks ma kunagi jälle rikastan teie repertuaari. Olge terved!
Kui sõna selge, siis joru julge!
Marju

Marju Kõivupuu kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Järgneval laulul on sarnasust lauluga "Moskva
> mojaa", mis on ära toodud lk. 143 Chicagos ilmunud
> Helbe Mikkelsaare poolt koostatud laulikus
> "Lorilaulud".

Moskva mojaa

(vt. ka siia: [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1913,1914#msg-1914[/url] )

Stalin Kremlis keerab vuntsi
käes tal jälle Eestimaa,
õpetab meil musta kuntsi,
kuis peab nälga surema

rahvas veab püksirihma
ümber kõhu koomale
ootab äikest, ootab vihma,
loodab lääne õhtule

Oh bolshevik, oh bolshevik,
su iga Eestis pole pikk!
Oh Neeme Ruus, oh Neeme Ruus,
sa varsti ripud võllapuus

Tööde juures kes ei maga
ega norska norinal,
see stahhaanovlikult töötab,
ordeneid saab robinal

Nüüd on hea, kui enne olid
mõrvar, varas, röövija -
juunikuus kui pööre tuli,
sai sust rahvajuhtija.

Me tööd ei tee, me tööd ei tee,
vaid ainult viina viskame,
kui väsime, kui väsime,
siis lööme jalad seinale.

Kes on võtnud vaevaks uuri
järgi ilma ajaloost
see võib igaühel öelda:
Marx ja Engels juudi soost.

Eesti lippu nad ei salli
sini-musta-valgega
sest et veist ja purulolli
rahvuslipp võib häirida.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

viisil: "see oli ennemuistsel aal, kui heeringas.."

Peeter Võsu laulikust:

Sest laulab meie laulukoor
kui pensionär veel oli noor
kolhoosi astus, sõjas käis
ka siber tema jälgi täis

nii tubli, töökas oli ta
et alles jäi me Eestimaa
kui tuli Eesti Vabariik
ja meie tööle pandi kriips

nii rublapalgast saigi null
kes vastu vaidles, oli loll
ja Laar see hõiskas: Asi ants
ka Kallasel siis liikus vunts

ehk kunagi veel tuleb aeg
kui tasutakse meie vaev
et paluda ei tuleks meil
et abiraha maksaks vald

siis jälle lehti telliks, loeks
ja lastelegi oleks toeks
ei haigeks jääks ei rohtu sööks
vaid jõulupeol tantsu lööks

ei enam krussi läheks närv
ja elul oleks teine värv
kui oma pensioni rahaga
võiks ükskord ära elada

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

viel sie üks Mutionu, et

Elas metsas onu Lenin
korjas käbisid ja seeni
kutsus kokko sikud-sokud
näitas neile

Katjushast soomlased ka mitmeid paroodiaid teinud. Tudengid laulavad neid reaalselt ka veel tänapäev.

Siperian lakeus on laaja,
Siellä Igor lunta lapioi.Hei!
Igorilla kävi huono tuuri,
uusi tuuli uutta lunta toi, hei! (x2)

Minä olen köyhä kolhoosinainen,
Ei oo mulla yhtään ystävää.Hei!
Ei oo mulla lehmää eikä lammasta,
eikä suussa yhtään hammasta, hei! (x2)

Minä olen poika Petroskoista,
täällä ei oo töitä kelläkään.Hei!
Sirppi ja vasara ne taivahalla loistaa,
paska haisee ja balalaika soi, hei! (x2)

Versioone ja nüansse veel:
[url]http://wikikko.info/wiki/Saunalaulut#Vanha_Kolhoosinainen[/url]

Ehk: "läksin mina läbi külatänava.."

Sulgudes on käsikirja parandused


Põhja korpus

Põhjamaa korpus tuli venemaale kosja
aga sellest kosjast polnud midakid asja
Oh sina põhja korpus seda sa ei tea
kuidas sinu käsi käis räbalasti pea
Enamlased tegivad väga hullu nalja
viskasid Judenitsi venemaalt välja
oh sina Judenits seda sa es tea
kuidas sinu sussid käisid viuht üle pea
Valge kaart trükkis omal väga palju raha
aga seda raha tema isegi ei taha
oh sina valge kaart seda sa es tea
kudas sinu raha kurss kukkus nõnda pea
Eesti Vabariik sai Venemaalt kulda
sellega tasus tema vabariigi võlga
oh sina vabariig seda sina es tea
kudas sinu maksud said makstud nii pea
Tahtsivad talupojad nahka maha nülida
Ise aga vaatavad Saksamaale sülitada
oh teie kilpkonnad seda teie es tea
kudas talla alused said kummetud nii pea
Tahtsivad parunid Paltimaale jääda
siia oma taevaliku elu sisse seada
Parunid malevas seda ei tea
kudas teie nahk sai tükeltud nii pea
Rahamehed söövad kõik mune ja pekki
aga nüüd ei anta enam leiva sekki
Oh teie rahamehed seda te es tea
kudas teil sekkid võisid kaduda nii pea
Plekkitõbi venelasi koplise kolis
suurtemeeste surnu, aeda segamini aeti
Oh teie suured saksad seda teie es tea
kudas teie maksud võisid kaduda nii pea
Tallinna seinad (neiud) tegid neegritega nalja
aga sellest naljas tulid mustad neegrid välja
Oh teie neiud seda teie es tea
kudas teid neeger püüda võis pea
Mõni mees keetis omal kodus kanged viina
Sellepärast tundis tema vangimaja piina
Oh sina samakon seda sa es tea
kudas sinu hoomi (hans) võis lahkuda pea


Mis see hoomi või hans on, ei tea. Äkki handsa? Kas äkki Marguspoiss teab, mis selles laulus on mujal old?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Seda Vares-Barbarusega, ja Nüüd üles keda Stalin rõhub, lugesin esmakordselt Otepää 1942.a. kalendrist.

Seal oli veel üks selline laul punaarmeest postipoisi viisil-

Balti mere punalipu laevastik
kümme aerupaati ja üks vana brikk
kõver küna lipulaevaks vee peal seisab rahva naeruks
millel iga on ju aastasadu pikk.
Re- Vene tiblad kord sõitsivad maanteel,
Moskvast Tartu, Tartust Pärnu viis neil tee..
Taeva all on kõver lennukite rivi
mõni kukub alla nagu telliskivi
need on uhked punakotkad, mõnel taskus pudel vodkat ilma milleta ei paku elu mõnu.
Re-

edasi oli veel aga ei mäleta enam

Noh viimast lugu laulime me EÜEs tiba teisiti.
Ühtlasi vbandan roppuste eest, aga seegi ju folkloor või nii...:)
Niisiis!

Balti merel Punalipulaevastik
Sada sõudepaati ja üks süütebrikk
Ujub ilmarahva naeruks igal aiateivas aeruks
Vanust temal juba 100 aastat täis

Türa persse ja pussnuga silma
Mõni mees jääb nikust ilma nagunii
Sinna litsimajja enam ma ei lähe
Kus mu vanaisa tripperi kord sai

Taevas lendab kõrver lennukite rivi
Mõni alla kukub nagu telliskivi
Need ma vaprad punakotkad kellel taskus pudel vodkat
Ilma milleta nad lennata ei saa

Türa persse...

Maanteel sõidab autode kolonn
Mõni õhku nendest kargab nagu konn
Need me vaprad punakotkad kellel taskus pudel vodkat
Ilma milleta nadelada ei saa
Türa persse...


Sihuke lugu siis...võtke heaks või pange pahaks!

Mul ükd ilmalik küsimus kah: kas teab keeg kustkohast saaks Peeter Randma laulude sõnu ja viise? Hästi mängis ja ilusad lood ja hääl. Lisaks küigele mul mõned tekstid auklikud.
Ilusat päeva kõigile!

Vaat siis, seda varianti polegi kuulnud! Põhjakorpus oli Judenitši Loodearmee eelkäija, mille koosseisu kuulus nt. ka Eesti Leegion(sic!). Küll lühikest aega, sest mehed tulid ära vastloodud Eesti Vabariiki, võib-olla nende mmest tehtud lugu?

Et laul siis muidugi - "läksin mina, läksin mina läbi külatänava" viisil, nii igaks juhuks mainin.

Teine variant Põhja korpuse laulust (kirjaviis muutmata):

Põhjamaa korbus laks venemaale kosja
aga sellest kosjast polnud mingisugust asja
ah te kosjas käiad seda te ei tea
kudas teie kosjaskäik käks nurja nii pea

Eesti vabariik sai venemaalt kulda
selle eest tasus ta inglismaale võlga
oh sa vabariik seda sa ei tea
kudas võlad jõudsid maksa nii pea

Serbia pimeparm sai austriast prokki
kihvtitas vere ajas joosuse nokki
oh sa pimeparm seda sa ei tea
kudas sinu nokk pidi murdam nii pea

Kommunisti muna sai saksamaal loodu
välja haudumiseks sai ta venemaale toodu
muna oli valge puna sora sees
peitus üks väike hebria mees
Heebria mees kasvas järk järgult suurem
kulda ja hõbedat kogus ta mitu tündret
oh sa kommunist seda sa ei tea
kudas sinu ellu kallal kiputi pea

Venekolla tukkus valitsuse toolil
proua oli mõisas nikkumise proovil
oh sa venekolla seda sa ei tea
kudas sinu valitsus läks nurja nii pea

1926

E. Põld
Mitme mehe käsikirjalisest sõjaväelaulikust (Meeksi) (teised kirjutajad: Härbert Visnapuu, Osvald Kikas jm)

Siinkohal vist vajaksid mitmed sõnad Marguse kommentaari..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Jätkame siis sarnasel teemal:

Kalewlaste malewa

(viisil kui kungla rahvas..)

Kui kalewlased suisel aal
kord läksid säksu lööma,
siis kolmas rood sel wõiduteel
läks kullast hambaid tooma.

Läks aga säksu pookima
parunisi rookima...

Seal parunite pandesid
ja kokku aetud palju,
kes Eestim("eh" mahatõmmatud ja jätkatud)aale kippusid,
et ("kullas" mahatõmmatud ja jätkatud) waba rahwast mulju.

Rahwast maha tappa
wiha tujus tahtsiwad.

Me rinde täitis wõidupüüd
püüd wabat Eestit kaitsta,
et waewast wäsind rahwas nüüd
wõiks priiuspäewi kaitsta.

Wõiduhimu täis me rind
kodu, kaitsta tahan sind!

Ju esimestes löökides
meil säksad pistsid plehku.
Nad kõiges oma julguses
ei kannatand me õhku

Säksad jooksu pistsiwad
kalewlasi kartsiwad!

Siis me kolmas rood käis wõiduteed
ja Riia saime näha!
Ju paistsiwad meil Düüna weed,
sest säksad lõime maha!
Parunid said pookida,
Landeswehr sai rookida!

3=da roodu hümnus Martha.

(Marta Pallo [Palo] käsikirjalisest laulikust, Väimela-Navi 1919-1934)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

. KALEVLASTE MALEVA LAUL

1.Kui kalevlased suisel a´al kord läksid saksu lööma,
Siis 3. rood sel võiduteel läks kuldseid hambaid tooma.
:,: Läks aga saksu pookima, Landesvääri rookima :,:

2.Seal parunite-bandesid ju kokku aetud palju,
Kes eestimaale kippusid, et vaba rahvast mulju´.
:,: Rahvast maha tappa nad vihatujus tahtsivad :,:

3.Me rindu täitis võidupüüd, püüd vaba Eestit kaitsta,
Et vaevast väsind rahvas nüüd võiks priiuspäevi maitsta.
:,: Võiduhimu täis me rind. Kodu, kaitsta tahan sind! :,:

4.Ju esimestes löökides meil saksad pistsid plehku.
Nad kõiges oma julguses ei kannatand me õhku.
:,: Saksad jooksu pistsivad, Kalevlasi kartsivad! :,:

5.Siis 3. rood käis võiduteed – ja Riiga saime näha!
Ju paistsivad meil Düüna veed, sest saksad lõime maha!
:,: Parunid said pookida, Landesväär sai rookida! :,:

6.Nüüd tuttavad meil võiduteed ja raudne rood meil valju!
Ei karda meie vaenlasi: Me seisame kui kalju!
:,: Eestit meie kaitseme, Tema eest ka sureme! :,:

7.Meil Eesti kodu püha on, tall´ truuks meie jääme!
Kas olgu tibla, parun, von, kõik puruks meie lööme!
:,: Vaba Eesti elagu, Igavesti elagu! :,:

Kalevlaste Maleva 3. roodu laul, ”Kungla rahva” viisil

Metsameeste laul

Viisil "Korra Tallinnas elasin mina, siidi-sameti, rikkuse sees"

Metsa korpuses elasin mina
laias laanes ja lepikute sees.
Ei võind nimetada mina oma nime,
sest et olin jooksik kuulsas punaväes.

Puu alus oli minu kodu,
kus meie ööbik tihti laulu laksutas.
Tihti laulis mulle unelaulu,
tihti tervist mulle tõi kallimast.

Kannatlikult metsas ma ootsin,
millal saabuks jälle vabaduse tund.
Võimsa Saksa armu peale lootsin,
kes bolševikust päästaks mind.

Metsas kohtasin karistuse salka,
kes mind metsast kinni tahtis haarata.
Nüüd on aeg, kus maksan neile palka,
iga bolševiku maa pealt hävitan.

Nüüd on Saksa poisid saabunud meile,
kes meid päästis tulnukate käest.
Ütleme palju tervist teile,
et te päästsite meid hirmsast punaväest.

(A. Oisalu käsik. laulik 1945, Lelle)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Küüditamise laul.

Viisil: "ma lõbus õllepruulija"

Ma olen õllepruulija
Ja sõidan Gruusia
Kus Stalin lakkus pannilt verd,
nüüd ihkab vere merd.
Kuid vuntsid lüüaks viltu tal,
kui ollaks Moskva all...

(T.A. Oisalu kk. laulik 1941, Lelle)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja vana teema jätkuks üks "postipoiss":

Mõned kuud on mööda läinud sellest aast
kui veel venelasi polnud meie maal
Oli liha, oli pekki (maha tõmmatud: rahvas kandis siidisukki) vahest mõndagi sai mekki,
nüüd vaid möödund ajast mälestus on see.

R: Väike tiblake trampis kord maanteel,
Pihkvast Võrru, Võrust Tartu viis ta tee.
Kõikjal (maha tõmmatud: sibi) vänget haisu kaasa tõi kaugelt,
nagu venelastel kombeks ikka see.

Paljud räbalates, mõned paljapäi,
komissari härra tagant sõitu lõi.
Tulelukkudega püssid, katlas kehvad koerad-kassid.
Rivi lõpus naisi täis on moonavoor.

Taeva all on lennukite kõver rivi,
mõni alla (maha tõmmatud: lendab) tuleb nagu telliskivi.
Need on uljad punakotkad,
neil on taskus pudel vodkat,
ilma milleta (maha tõmmatud: ei) nad elus läbi saa.

Punalipu Baltimere laevastik,
kümme aerupaati ja üks vana brikk.
Lipulaevaks vana küna,
seisab vee peal rahva naeruks,
aastasadu on ta iga juba pikk.

(T.A. Oisalu kk. laulik 1941, Lelle)

All märkus: 14. juunil hakati Eestlasi küüditama. Olid hirmsad ajad. Küüditati meie parimaid jõude Venemaale nälgima ja surema.)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viisil "Bradjaaga", ehk "Seal Siberis Baikali taga":

Seal Kurtna mahajäetud metsas,
kus põlised orud ja mäed,
üks sõdur seal üksinda kõnnib
ja vannub seda piinlikku maad.

Tema kõnnib läbi männipuu-metsa,
kus kuulda on sõdurite laul,
üht kotikest kannab tema seljas,
kus koormaks on isamaa muld.

Jalavarjuks tal raskemad saapad
ja peas tal sõduri müts,
ihu katab tal lapitud sinel,
mis käimisest nõretab veest.

Kui Jõhvi oli tema jõudnud -
seal rongi leidis ta ees
ja rõõmuga laulu tema tõstis,
rong liigub aeglasel teel.

Nüüd oled mind nukraks ju teinud,
minu elu oled mürgitand sa,
oh igavene, igavene Kurtna,
ei iial taha näha ma sind.

M. Tirman ja K. Lippur kkl 1932 (Viljandi-Narva garnisoni ühislaulik)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Poistega oli imelik laulda laulu "Ära tule minu koiku servale" sest seda laulavad naised, seega tegime sellele uued sõnad, ehk meeste versiooni.

Originaal:

Ära tule minu koiku servale

:,:Ära tule minu koiku servale,
mina lükkan Sinu kõrvale.:,:

:,:Sina aga poiss pole seda väärt,
et kergitad minu teki äärt.:,:

:,:Kaselatvas laulis lind,
Sinu aga silmad pet’vad mind.:,:

:,:Mamma tütar olen ma,
poisid mind küll kätte ei saa.:,:


Meeste versioon:

Kui ma tulen Sinu koiku servale

:,:Kui ma tulen Sinu koiku servale, ( :,:Mina tulen Sinu koiku servale,
ära lükka mind siis kõrvale.:,: ära lükka mind Sa kõrvale.:,: )

:,:Tuhat rubla olen väärt,
lase kergitan Sinu tekiäärt.:,:

:,:Tammelatvas laulis lind,
miks Sina siis ei usu mind?:,:

:,: Papa poja olen ma,
miks Sind ma endale ei saa?:,:

Tere. Sel laulul oli salme veelgi aga kahjuks on need ununenud kuid 1 on veel meeles.
Maa peal marsib s6durite rivi
1 neist taevas musta t@ppi n@gi
need on meie punamehed
kellel kirstukaasi pole
ilma nendeta me elada ei saa

Meie vapper kahurvägi
taevas musta täppi nägi 2x
R:Ja-jaa, seesamune, seesamune, seesamune
sedasamust pole vaja
lase viina plangu najal
vaid suu sa lahti tee,sest algamas on töö!
Kahurvägi avas tule
lasi alla toonekure 2x
R: Ja-jaa
Viisnurk s...majja toodi
et saaks rohkem Vene moodi 2x
R:Ja-jaa
Aga s...maja pole vaja
hunnikud teen ümber maja 2x ....edasi ei mäleta....

Lauldi mingil Vene marsiviisil, kuuldud seitsmekümnendate alul.Viimane salm ilmselgesti üle võetud vanast 40-date kirikulauluparoodiast viisil "Las ma läen".

Stalin ütles - P....t , Roosi!
eesti talust teen kolhoosi
S...maja pole vaja
hunnikud teen ümber maja
see vast oleks paradiis!

Ka Vabadussõja teemadel. Laul ilmus ajakirjas "Vabadussõja lood 1937.a. (või oli see 1936?)


16. VABARIIGI PEALINNAS

Vabariigi pealinnas sirgus kaunis plikake,
Kui Euroopas vaenukinnas tõukas üles sõjale.
Sinisilmist pisar langes, selge nii kui hõbetilk,
Tuksuv süda tõotand vandes, armastust ta tume pilk.
Linda, miks sa aina nutad, trööstis ema õrnasti,
Silmad punaseks sa kütad, nii ei meeldi teistele.
“Ta on isamaa eest sõjas võib-olla ammulangend ju.”
“Ega sa siis tema lõjas või nii kaua oodata.”
Linda pühkis silmi veidi, aitas palgeid puudriga,
:,:Ajas selga moodsa kleidi ja lõi flirti tiblaga.:,:
Jõudsid ajad, rasked ajad, tiblad jalga lasivad,
Marssisivad sakste sajad, Linda värsked rosinad.
Virus visati siis kama ööd ja päevad üheskoos,
Ei seal aidand enam mamma, Linda oli täies hoos.
Liginesid pööred helled, mõlki löödi sakste näod,
Lauldes tulid soome velled. Orus kukkusivad käod.
Lindal siis vast oli edu: Põhja lilled õitsesid,
Isegi va daani redu imes Linda huulesid.
Kõik see oli alles algus, merel mastid paistsivad,
Lordi kaarelt tõusis valgus, Inglismannid haistsivad.
Välkusivad püksid laiad, Linda süda marus kees,
Mehed nii kui trossi vaiad, lõhnarikkad vilkad ees.
Tühjendati armupeeker viimse võimaluseni,
:,:Kuid seal ilmus äkki neeger, Linda haudus plaanisi.:,
Seal, kus muistne eesti hiie, moodsaid filme nägid sa,
Käristati armuriie Kingaliini kätega.
Koju jõudis Eesti malev, rahu ihkas punane,
Elus oli Linda Kalev, aga kus on Lindake?
Veenused kõik Veerennis, seal ka meie Linda on,
:,:Aga kodus kirjus keelis hõiskab laste baabülon.:,:

Kirjapilt muutmata.
Üks II polgu lauludest. Nagu enamus Vabadussõja lauludest oli ka see lugu ’’kover’’. Ümbertehtud tolleaegsest populaarsest laulust, mis ühiskonnakriitiliselt kirjeldas tollaste lõbudaamide olukorda Tallinnas. See teema:’’mina sõjas-naine tegeleb ei tea millega(kellega), on eesti sõjameeste seas olnud alati aktuaane. Veenused kõik Veerennis. Veerenni tänavas oli omaaegne lõbutüdrukute varjupaik.

Aga:

Kesk õitsvaid lilli
lehm otsis pulli
...


Kas tead edasi kah?

Siin siis see parodeeritav lugu:


WABARIIGI PEALINNAS


1. Wabariigi pealinnas, kuulsas Veerenni uulitsas
ehitatud kivist maja, okastraadid akna ees
Maja ümber laisal sammul kõnnib valvepolitsei
:,: Kurvalt tema üls vaatab, nagu tehtaks tall pai:,:

2. Uksest sisse mine vaata – näed seal palju imesid
neil on seal üks ühistuba, seinad täis on kannusid
Õde see toob kliistrikannu, käärid-tangid-lõikenoad
:,: Ütleb, tule siia, Manni, parandame iluvead!:,:

3. Mann see ajab silmad punni, ronib pukki seljali
:,:Ütleb, ei ma jooks samagonni, kui tuleks tervis tagasi!:,:

Vahemäng

4. Keegi härra paksu maoga, käib käed vesti tasku sees
Vaatab üles naerul näoga ja küsib kukalt sügades:
Kuulge, härra politseinik, miks need tipsid vangis on?
:,: Siin on mõni kena noorik, istub kinni nagu nunn! :,:

5. Politseinik suure suuga, püüab asja seleta -
Härrad, see on linna maja, lõbulaste varjupaik
Siin on Wabariigi lapsed, armastusest haavatud
:,: Kõik on alles kaunis noored, igast linnast kokku tulnd:,:

6. Arst ja velsker ringi käivad, prilliklaasid säravad
käes nad protokolli hoidvad ja hirmsaid piika pritsisid
Oleks mina kroonutohter, kõigil korgid ette lööks
:,: See oleks neile paras plaaster, ei nad end siis müügil tooks!:,.

Wiking kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Siin siis see parodeeritav lugu:
>
>
> WABARIIGI PEALINNAS
>
>

Jah, see on paroodia laulust "Väikses vaikses Rakvere linnas".. mul on Uue Saaluselt säärane üleskirjutus:

Kuulsas kuulsas pealinnas
Kuulsas veerenni )veeriini) uulitsas
ehitatud kivist maja
ja okastraat oli akna ees

ümber maja laisal sammul
kõnnib valve politsei
vihaselt ta üles vaatas
nagu teeks tal keegi pai

uksest sinna sisse astud
näed seal palju imesid
seal on nendel ühistuba
seinad täis kuldkannukseid

arst ja velsker ringi käivad
prilli klaasid säravad
käes nad hoidvad protokolle
ja kole suuri pritsisid

Õde see toob klistiiri kannu
käärid tangid lõike noad
hüüab tule siia manni
me parandame kõik su vead

Mann see ajas silmad punni
ronis (lõikuslauale) lõikelauale
mõtles, ei ma jooks samagonni
kui tuleks tervis tagasi

Uksest sinna sisse astus
isand paksu maoga
vaatas üles (narri) morni näoga
küsis kuklad sügades

Kuule härra politseinik
mis need tipsud vangis on
siin on mõni kena neiu
kes istub vangis nonn

politseinik suure suuga
võttis asja seleta
härra, see on linna maja
lõbu laste varjupaik

Siin nad varsti terveks saavad
lähvad vrondi (vrontis) tagasi
kui nad oma äri aavad
kuni saavad sankeri

Oleks ma küll kroonu tohter
kõigil korgid ette lööks
see oleks nendel paras plaaster
et nemad müügil end ei vii


Sellest 1924 a. asutatud varjupaigast (millest on teisigi laule, vt. eespool) kirjutab 1928 a. rahvaleht nr. 1 nii:

"Magasini tänava lõpus, kus lõpeb majaderida ja algavad linnaäärsed heinamaad, Tallinna kuulus "dshungel", pättide ja iga inimliku ilme kaotanud naiste suvine asupaik, seisab kahekordne, hall kivimaja, hulga korstnatega. See on Tallinna ja Harjumaa vangide hooldamise seltsi poolt asutatud ja üleval peetav vanglast vabanenute varjupaik. ... Kuid koht ja ümbrus ei ole varjupaigal kõige meeldivam. Talvel valitseb veel vaikus, kuid suvel sünnib siin asju, mida kesklinnas liikuv pealinnalane uneski ei näe. Suvel elavad " pätid" "dshunglis". Iga päev, eriti laupäeviti, kihab heinamaa seltskonna põhjakihi jätistest. Tee "dshunglisse" läheb varjupaigast mööda. Siin veetakse joobnud naisi juukseid pidi, pussitatakse, pekstakse. Juba Magasini tänava otsa juures võib suvel näha "pättide" asukohti lepaokstest või vanast presendiräbalast tehtud telgikese kujul. Nendes telkides, heinaküünides ja ka otse lagedal heinamaal leiavad aset "pättide" jõledad joomise- ja armastusstseenid."

Ilmselt kestis see infektsioonimöll siis 1924-29

[url]http://www.itk.ee/haiglast/ajalugu/magasini-uksuse-ajalugu[/url]

- 17.aug. 1914 avati mitme väiksema nakkushaiguste baraki asemel üks suurem barakk Revalskaja gorodskaja infektsionnői barak Magasini tänav 29. Baraki väljaehitamiseks eraldati krediiti Tallinna Linnavolikogu poolt 1917.aastal.
- 15.veebr. 1919 nimetati barakk Tallinna Linna Külgehakkavate Haiguste Haigemajaks.
- 1929-1930 aruandeaastal asutati Tallinna Tuberkuloosi Haigete Kodu Magasini tänaval asuvasse endisesse Vangide Hooldamise Seltsi Majja, kus avati ka röntgenikabinet.

Ka "Meie Matsis" on Veerenni maja üle nalja heidetud, praegu esimese hooga ei leidnud ainult.

Veerenni nimi ise sai alguse sest ajast, kui Ülemiste järvest vee renn Tallinna linna voolas, mis Tallinlasi veega jootis..

Kuidas aga selle veerenni ja magasini risti-rästi olemisega lood on, seda ei oska kommenteerida, minge ja kaege.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vaatasin kaardilt, et Naiste haigemaja oli praegune Uus-Tatari 25/ Vaarenni 13. Nakkushaigla aga Magasini-Naeri nurgal. Õhtulehe andmetel oli seal praeguselajal Naiste ilusalong ("Jüri Mõis ja Edgar Savisaar kohtusid Veerenni 13 majas, kus on muu hulgas naiste ilusalong.") ja tantsustuudio 99 (mitte 69!), viimasest oli Õhtulehes artikkel pealkirjaga: "Sööst finishisse ehk tuld reitele"

..kõik kordub!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

:))

Tänud rahvavalgustusliku materjali eest!



Muudetud 1 korda. Aeg: 02.02.15 14:32 kasutaja: Wiking poolt.

Hei!

pole küll nii vana aja lugu, aga siin tarku päid hulganisti koos. Kaks kunagi ammu kuuldud paroodiat kripeldavad, mille pilasõnad tookord meelde ei jäänud, aga tegelikult tahaks terviktekste näha-kuulda.

Esiteks "Sind ainult palun isa..." - meelde on jäänud see, et "trepilt veel ei kosta isa samme,/ sest isa sõidab üles liftiga" ja refrääni lõpp "too isale sa pudel parem linnast,/ sest haiget pead on valus vaadata!"

Teisest on veel vähem meeles - tegu tuntud telefilmist päris musketäride lauluga, mis pilaversioonis algab: "Para-para-pa õllesappa viib mind taas mu tee..."

Kõva kahtlus mul endal, et eks EÜE poole tuleks vaadata.

Veel üks paroodia nii umbes Vabadussõja aegadest või veidi hiljemast ajast. Viis peaks olema kõigile teada, originaaliks Soome laul "Ensimmäisel tyttöl olit silmat suuret..."
Läksin mina, läksin mina läbi Viru tänava,
läbi Viru tänava ja mööda kino särava.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu ônn vôib ôitseda pea!
Oli juba hilja ja tänav oli pime,
sellepärast, mis seal sündis, polnudki nii ime.
Oh, linnavalitsus, seda sa ei tea,
mis Viru pimedas juhtuda vôib pea!
Suitsumeestel müüakse siin igatsugu prahti,
neeger tirib neiut, ütleb: tuiju niki nahti!
Oh, sina neeger, seda sa ei tea,
et Virust leitud neiu pole tervisele hea!
Viru väerind “sôdureid” täis on nukast nukka,
siin on soomusautosid ja suuri suurestükka.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et kaelani kaevikusse kukkuda vôid pea!
Hôljub môni aeroplaan, tal kannul kohe saba,
eks môni suurtükk märki ikka taba.
Oh, sina suurtükk, seda sa ei tea,
kuidas märki lastes vôid külge saada vea!
Silmi teeb sul daamike ja kutsub oma juure,
lubab anda sulle nii de facto kui de jure.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
kuidas reparatsioonid kaela saad sa pea!
Kôutsid käivad ringi, et lahingut lüüa,
vôidumees, see üksinda saab Eeva-ôuna süüa.
Oh, sina kôuts, seda sa ei tea,
kuidas Eeva-ôunast üles paistetab sul pea!
Oled meeleheitel, et sind maha jättis Lonni,
otsi môni vanamoor, kes müüb sul samagonni.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et samagonni abil endast teed sa sea!
Kui oled kodutu vôi äraeksind poju,
halastaja neitsi kohe viib sind oma koju.
Oh, sina poiss, seda sa ei tea,
et neitsi nimi Liisu Litsik, varjunimi Lea!
Abielumees, kes ei kônni läbi Viru,
ei näegi, kuidas neeger teeb ta naisele säru.
Oh, sina mees, seda sa ei tea,
et su naine musta lapse koju toob pea!

Tsiteeri:

Viis peaks olema kõigile teada, originaaliks Soome laul "Ensimmäisel tyttöl olit silmat suuret..."

Uve, korra vist kuskil kirjutasin juba ka sellest samast laulust. Selle laulu algupära viis ei pruugi olla "Ensimmäisel tyttöl olit silmat suuret...", too soome laulusalm esineb päris paljudes Soome lauludes, umbes sama nagu meie: "värvitud lilledel lõhna ei ole.." vms.. ma olen kindel, et sellel viisil on päris konkreetne algupära, võimalik, et ka Soomes..
Teine asi oleks, kui Soome laul oleks avaldatud plaadis või Eestis noodis ning selgelt peale seda oleks saanud viis populaarseks. Soome salvestuste arhiivis aga ma seda (ehk "neid") laule ei leidnud. Kas Sul on mingi selgem viide, mis algupära laenule viitab? Sest avastus oleks ju hea..

Ma ise kahtlustan, et Eesti esimene selle viisiga laul algas sõnadega: "Rõõmustawad piigad ja hõiskawad hääled/ õnn sul lehwigu lehkawad tuuled.." Sest nende sõnadega "oh kui hea, ega sa ei tea.." leidub vähemalt mul kõigevaremalt 19 saj. lõpust.. Algupära ei ole aga veel otsinud ega leidnud.

laulust: [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,3227[/url]

Kino särava laulust meenub, et kusagil lauluklades oli mul variant kus kogu tegevustik oli vaid sellest, kuidas vastutulev "daamekene" kutsus (nagu ikka) tuppa, kus polnud tooli, tekki jne kuniks daamekene küsis lõpuks nähtud vaeva eest kassatšekki..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Läksin mina, läksin mina läbi Viru tänava,
läbi Viru tänava ja mööda kino särava.

Aga tuleb välja, et see paroodia on paroodia paroodiast, avaldatud "Meie Matsis" nr88 ja alguse algautoriks Hendrik Saar aka Kiwilombi Ints:

Maa poiste linna marsch

Läksin mina läksin mina läbi linnatänawa,
läbi linna tänawa ja mööda kino särawa.

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kiudas sinu õnn wõib õitseda pea!

Kino säraw walgus ära kustus ja läks looja,
wastu tuli neiuke ja kutsus tuppa sooja.

Läksin mina tuppa ja daam mull' pakkus tooli, tänasin ja ütlesin: Ei istumisest hooli.

Tuba oli kütmata, ei põrmu polnud sooja.
Daam mull' waatas silmi, ise ütles naerul: ..No ja!"

Sa siis küsis õrnasti: ,,Noh miks sa mind ei suudle?"
Ja sel silmapilgul ise kustutas ta tule.

Seal mind aga korraga hulk käsi kinni wõtsid,
tegid taskud tühjaks ja mind trepist alla lükksid.

Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas sinu õnn wõib kustuda pea.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sarnasust olemas minu arust.

Peetri khk., Kodasema

Rõõmusta neiu!
Tavaline ringmäng, milles trallitamise ajal polkat tantsitakse.

Rõõmusta, neiu!
Hõiska kui kuuled.
Õnn sull' õitsegu,
Lehvigu tuuled.
pag. 197
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
(korduvalt).
Kevadine päike ja lillede sära,
ööbik on laulmas ja kukkumas kägu.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
Noppides rõõmustab ta lillede lõhnast,
toreda täkuga tuleb tema sõites.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
Isale räägib tema põldude pikkust,
sinule truuduse, armastuse rikkust.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
Kaasake sind uude kodusse kannab,
ema sulle viimastkord õnnistust annab
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib õitseda pia.
õnnetus see lahutab
pag. 198
sinu üle oma tiivad,
sõbrad sinu kaasakese
kõrtsu viivad.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib närtsida pia
Sõnna oma teenitud
kopikad tema kannab,
õlle ja viina eest
välja kõik annab.
Oh sa'i tia, oh kui pia,
kuda sinu õnn võib närtsida pia
õhtu vaikus jõuab
oma rahuga...
Hurraa! need poissmed elagu
ja klaasid kokku kõlagu!
(korduvalt)

Parimat

Tsiteeri:

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sarnasust olemas minu arust.
>
> Peetri khk., Kodasema
>

Jah Urmo, see on seesama laul mida arvan, et on nende "kuidas sinu õnn võib õitseda" alge, mida olen juba vist mitut puhku maininud. Ühel heal päeval otsin ka algupära üles, ilmselt on see mõni trükis ilmunud laul.

vt. [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,3227[/url]

ja Sinu toodud laulu viide on: E, StK 40, 196/8 (30) < Peetri khk., Kodasema - Richard Viidebaum < Helene Lillepott (1927)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Urmo Kütismaa kirjutas:
> --------------------------------------------------
> -----
> > Sarnasust olemas minu arust.
> >
> > Peetri khk., Kodasema
> >
>
>
>
> Jah Urmo, see on seesama laul mida arvan, et on
> nende "kuidas sinu õnn võib õitseda" alge, mida
> olen juba vist mitut puhku maininud. Ühel heal
> päeval otsin ka algupära üles, ilmselt on see mõni
> trükis ilmunud laul.
>
> vt.
> [url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,3[/url]
> 227
>
> ja Sinu toodud laulu viide on: E, StK 40, 196/8
> (30) < Peetri khk., Kodasema - Richard Viidebaum <
> Helene Lillepott (1927)




Parimat

Punt toredaid vanadel viisidel lugusid Hardi Tiiduselt:









_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sellest on küll palju paroodiaid kodumaal, Tartu ujula, viinamonopoli jm. kohta, ent:

Paroodia laulust "Isamaa hiilgava pinnala paistab" (hoi laari laari la-la-la) Soome variant:

Eestissä, Eestissä perunat kasvaa
Eestissä myöskin ne jalostetaan
Niistä kun keitetään elämän rasvaa
surut ne kauaksi karkoitetaan
hoi laari laari la.. jne
noin sata gramma vaan
hoi laari laari la.. jne
Mielen saa korkealle kohoamaan

Meillä on ankarat lait sekä esteet
tuontia hiukan ne rajoitaa
tullin jos jäiskin muutama litraa
tuhannet sentään sen sivutaa
hoi laari laari la.. jne
kun tullin sivu vaan
hoi laari laari la.. jne
mootorilla komeasti kuljetaan

Mootorin edessä mörssärit, ruiskut
joilla he henkeään puolustaa
ei heitä peloita myrskyt, ei tuiskut
poliisit harvoin ne niinni saa
hoi laari laari la.. jne
tuo kallis veljesmaa
hoi laari laari la.. jne
kun halvalla nestettä valmistaa

Meilläkin korvessa ainetta kiehuu
vieressä keittäjät hymyilee
ulkona mailmalla ihmiset riehuu
keskenään turhia ryppyilee
hoi laari laari la.. jne
ei vielä Suomenmaa
hoi laari laari la.. jne
voi itselleen tarpeeksi valmistaa

Huonoa ainetta Suomessa saadan
kovin se kurkkua karvastaa
mutta kun Eestistä puhdasta tuodaan
mielen ja sielun se kirkastaa
hoi laari laari la.. jne
oi kieltolakimaa
hoi laari laari la.. jne
tääll vapaasti juoda ja laulaa saa

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kunstlik seemendus on moodis
kaovad abieluvoodid
mees kui sammuv ekskavaator
naine hauduv inkubaator

(Stalin kremlis keeras vuntsi, sest tal käes on Baltimaad.
õpetab meil seda kuntsi, kuidas tuleb nälgida.)

nüüd ligunen siin vihma käes ja mängin kraavihalli
ja vaatan üles kõrgele, kas näen seal raisakulli

nüüd varesest sai laulu lind kes rõõmsalt täitis pugu
ja laulis mets ja mehe suu ja eesti rahva sugu

[i]esivanem ei mäleta enam täpset järjekorda[/i]

(Olen vaene Venemaa kolhoosnik,
täisid täis ja ilma püksata!)

Hiljuti hakkas sotsiaalmeedias levima videolõik, kus on näha, kuidas üheksa inimest laulab "Katjušat". Laul pandi püsti Daugavpilsi liinibussis ning politsei üritab nüüd välja selgitada, kes selles aktsioonis kaasa lõid, vahendas LSM.

Politsei on tuvastanud kaks inimest ja palub nüüd teiste tuvastamisel avalikkuse abi. Üks laulja sai juba 300 eurot trahvi, teise laulja trahvisumma pole veel teada. Politsei teatas, et see laul sümboliseerib sõjalist agressiooni.

Kohalik politseijuht Ivars Kravcevičs rääkis, et avalikkust on juba mitu aastat hoiatatud, et selliseid laule ei tohiks laulda.

[url]https://www.err.ee/1609374368/lati-politsei-otsib-taga-katjusa-lauljaid[/url]

vanasti mul oli oma auto
milles võisin rahus liigelda
venelased mult ta ära võtsid
nüüd pean sõitma tõukerattaga

oh tuleks valge laev
siis kaoks kõik piin ja vaev
ja poleks enam punaste parteid
siis maksaks Eesti kroon
ja hobu jälle loom
ja Taara taas on avitamas meid

vanasti mul oli oma naine
keda võisin rahus ...da
venelased mult ta ära võtsid
nüüd pean kuuris ...ma

oh tuleks ...

vanasti mul oli oma maja
milles võisin rahus elada
venelased mult ta ära võtsid
nüüd pean ...

(rohkem laulik ei mäleta)

tänapäeva Eestis hinnatakse paroodiaid ja kavereid originaalloomingust alamaks muusikaks, aga näiteks Hiina klassikalist luulet esitatigi lauldes silbitoonidega sobivatel tuntud viisidel (pillide ning tantsu saatel).

seejuures popimad viisid olid kataloogi kogutud ja nende kaverdamine oli ruttiinne ning samas lugupeetud tegevus

[url]https://hiinagiid.blogspot.com/2025/03/tii2-kirjandus.html#cipai[/url]



Muudetud 1 korda. Aeg: 06.08.25 21:59 kasutaja: Timo poolt.