Ja päeva lõpetuseks üks laul Vene - Türgi sõja päevilt. Viis meenutab Kihnu laulu MA MÄRTSIKUUS LÄEN MERELE.

Kuhu ta jäi siis see Kars ja Erzerum?

Lauri teab kah üht.

SEE KUULUS KARS JA ERSERUM


1.Kord tõusis tüli Türgi väest
Siis käsk meil tuli keisri käest
’’Kõik noored mehed Eestimaalt –
Teid kutsub keiser ära säält!’’

2.Vaat vägi sammus virgalt siis
Meid kindral üle Doonau viis
Ning kussa välkus vene raud
Sääl türkidele tehti haud.

Refr:’’ See kuulus Kars ja Erserum
Said ära võetud kui lõi trumm’’

3.Kui sultan sõnumi sai tõest
Et vene mehed üle jõe.
Siis Osman pashat läkitas
Kes vene väge takistas

4.Kui Sobolev siis tegi tööd
Seal Plevna ümber päeval – ööl.
Ei võin’d sääl otsust oodata,
vaid ruttas Karsi piirama

Refr:

5.Tottleben Plevna kätte sai
Ja türgid linnast välja ai.
Ka Balkan, mille latv näeb merd
Jõi väga rohkest eesti verd

6.Suur rahusõnum kuuldi säält
Konstantinoopoli välja päält.
Nüüd aga hõiskab vene riik,
tal kuulsust toonud püss ja piik!

7’’.Ja eesti meestel kiige peal
Toob kiitust neiukeste heal’’

Refr:’’ sest kuulus Kars ja Erserumm
Said ära võetu kui lõi trumm!’’

Päris tubli ruttaja se Sobolev oli.
[url]http://maps.google.fi/maps?f=d&source=s_d&saddr=Plevna%20Bulgaria&daddr=Kars%20Turkey[/url]

See on ju "Oh kroonu, sinu teenistus.." :) Paljudes trükilaulikutes (nt. Türgi sõja laulik) kindlal kujul ja paljudes peades ja laulusuudes kümnetel kujudel.. (mõnelpool olen laulnud küll "vene" asemel "meie", et oleks lihtsam..)

Oh kroonu sinu teenistus
on rahva rahu kinnitus

Sa kutsud kaitsjaks riigi seest
nii Vene-, kui ka Eesti meest

Sa paned neid seal teenima
ja mõneks ajaks kooli ka

Oh kroonu sa oled kutsuja
mu elu õnne rikkuja

Kui noored mehed sõtta läind
siis noored neiud nutma jäänd

Siis tõusis tüli Türgi väest,
ja käsk meil tuli keisri käest:

"Nüid tulge tublid Eestimaalt
ja käige Vene rahva ra'alt!"

Vaat vägi sammus virgalt siis,
meid kindral üle Doonau viis

Ning kus ka välkus Vene raud,
seal Türkidele tehti haud.

Kui sultan sõnumi sai tõe
et Vene mehed üle jõe,

siis Osman Pashat läkitas,
kes Vene väge takistas.

Neist vene keisri kassakist
see Plevna ümber piirati

Kakskümmend tuhat Türgi meest
sai vangi võetud vene väest.

Küll Skoblev siis tegi tööd
seal Plevna ümber päevad ööd;

ei võind seal otsust oodata,
vaid ruttas Karssi piirama.

See kuulus Karss ja Erserum
sai vangi võetud kui lõi trumm

Todleben Plevna kätte sai
ja Türgid linnast välja ai. -

Ka Balkan mille latv näeb merd,
jõi väga rohkest' Eesti verd. -

Suur rahusõnum kuuldi seal
Konstantinoopoli välja peal

Hurraa siis hüüdsid Vene väed,
et võitu saanud Türgi väest

Nüid aga hõiskab Vene riik,
tal kuulsust toonud püss ja piik.

Ja Eesti meestel kiige peal
toob kiitust neiukeste hääl.

Siis pühksid neiud silmad veest
et nende peiud pääsnud sõ'ast

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ja ühes sõjamehe käsikirja-laulikus oli õige lühike variant (siis näiteks, et sõjas võidi laulda niipalju, kui palju parasjagu oli ja tuli)

Oh kroonu sa oled kutsuja
mo elo õnne rikkuja

sa kutsud sõtta ära siit
kõik noori mehi Eestimaalt

Kui noored mehed sõtta läind
siis noored neiud nutma jäänd

siis tuli kiri keisri käest
piik üles tõusnud Türgi käest

Siis korjas keiser kokku väe
ja vei nad üle Doona jõe

Kui sultan seda kuulda sai
Et vene vägiüle jõe

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

No kas meil ja venel enam vahet polegi!?

Lisan siia ka märkused:

Ilmus esimest korda Mats Tõnissoni laulikus "Sõa Laulik. itmesugused asjalikud laulud, mis sõdades sündinud" 1890 a.

Oh kroonu!

(omal wiisil)

Oh kroonu, sinu teenistus
on rahwa rahu kinnitus,
Sa kutsud kaitsjaks riigi seest
nii wene-, kui ka Eesti-meest

Kord tõusis tüli Türgi wäest,
siis käsk meil tuli keisri käest:
"Nüid tulge tublid Eestimaalt
ja kõige wene rahwa ra'alt!"

waat wägi sammus wirgalt siis,
meid kindral üle Donau wiis
Ning kussa wälkus wene raud,
seal Türkidele tehti haud.

Kui Sultan sõnumi sai tõe,
et Wene mehed üle jõe,
siis Osman Pashat läkitas,
kes Wene wäge takistas.

Küll Skobelew siis tegi tööd
seal Plewna ümber päewad ööd;
ei wõind seal otsust oodata,
waid ruttas Karssi piirama.

Todleben Plewna kätte sai
ja Türgid linnast wälja ai. -
Ka Balkan, mille latw näeb merd,
jõi wäga rohkest' Eesti werd. -

Nüid aga õiskab Weneriik,
tal kuulsust toonud püss ja piik.
Ja Eesti meestel kiige peal
toob kiitust neiukeste heal.

***

Laulu kohta ning teksti autorluseküsimustest kirjutab Ingrid Rüütel 1977 kaheksandas numbris, artiklis "1877.—1878. a. Vene-Türgi sõda eesti laulutraditsioonis"

1929 nr 34 "Kaitse Kodu":

/../
Leidus ka laule, milles kroonuteenistust katsuti ülistada, nagu:
„Oh kroonu, sinu teenistus
on noorte meeste rõõmustus.
"Nekrutid aga teenistusse minnes laulsid seda laulu nii, et panid sõna „rõõmustus" asemele „kurvastus". Üldse ei löönud need laulud läbi, milles katsuti väetee- nistust valgustada heatahtlikult.
/../

***

Viis on lähedane kaukaasias tuntud viisiga mille seadis 19 saj. lõpul Ольга Христофоровна Агренева-Славянская, Александр Аммосов sõnadele.

[url]http://a-pesni.org/popular20/hasbulat.htm[/url]

1910 a. plaadistust saab kuulata siin:

Хазъ-булатъ
Грузинская песня.
Н.Г.Северский, арт. Русс. Оп-тты.

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=30947&l=russian[/url]

***


Urmas Kalla andmetel on kagus lauldud seda laulu ka refrääniga:

Ai tsiriviri Osman Pasha,
kuis maitseb poslamasla?
Ka(s?) Venemaal on hea elada.

viisil, mis minumeelest oli üsna "Bei Mir Bistu Shein" sarnane:
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1303[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Timo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Päris tubli ruttaja se Sobolev oli.
> [url]http://maps.google.fi/maps?f=d&source=s_d&saddr=Pl[/url]
> evna%20Bulgaria&daddr=Kars%20Turkey


Olen leidnud ka sellise värsipaari:

Ei Plevnast meile küllalt saa,
me lähme Karsi piirama.

Kus "me" tähendus võiks ehk olla ju nö. "omad" või "meie pool".

Ent üldiselt muidugi on vist aru saada, et laul on luuletatud sõjast eemal olles, see oli tol ajal tüüpiline, mõnikord isegi kirjutati trükilaulikutes või ajalehtedes luuletuse alla "sõjaväljalt saadetud", et oleks ehedam. Leheveerult lugedes võib tõesti tunduda, et Pleveni ja Karsi vahel eritipalju maad ei ole, üks ja sama sõda ju..
Kummaline on ka see, miks ehk ei võiks Mats Tõnissoni laulu artoriks arvata, et 1877 ja 1890 aasta vahele jääb ju tosin aastat ning sündmus ei olnud võibolla enam nii päevakohane et sõjalaulikusse sellekohta uus luuletus teha.

Varjandina võib ehk kaaluda seda, et laul sündis kuskil frondil, kust ka viisi endale külge sai, ning saadeti tõesti omalajal Mats Tõnissonile, kes laulu veidi kohendas ja parajal ajal, kui lauliku välja-andmine käsil, talle saadetud laulud vihikusse ära trükkis.

Mats Tõnissoni viimane trumm lõi aga päris kentsaka jama tõttu seoses sõnaga "Kurat" -

Tsiteeri:

"Tõnissoni kalendrite ümber tekkis alatihti sekeldusi ja pahatahtlikke solvamisi. Üheks selliseks oli 1912. a kalendris ilmunud seletus sõna „kurat" päritolu kohta.
„Kurat (curat) on ladinakeelne sõna ja oli sel ajal, kui katoliku papid meie maale tungisivad, kirikhärra õpilase ja asemiku ametinimeks.

Sellepärast see eesti vanasõnagi - annad kuradile luba kirikusse minna, kurat ronib kantslisse..."

Kirikutegelased pidasid Tõnissoni seletusi selles artiklis nende sihilikuks solvamiseks ja kaebasid ta kohtusse. Kohtuvaidlus kestis 3 aastat ja lõpuks mõisteti kalendritegija süüdi ning saadeti kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse. Tõnissoni elupäevad lõppesid sealsamas vanglas veidi aega enne vabanemist."

[url]http://eestielu.delfi.ee/parnumaa/kodulugu/kilde-mats-tonissoni-eluteest-1123031853-1023111915?id=65849110[/url]

Matsi surmast möödub tänavu novembris 100 a. võiks siis ju eesti laule meie veidrikust ja heasüdamlikust, isegi veidi ohmust vanakuradist sel puhul laulda ning meelde tuletada, et see kõikse kuradim kurat asub ikka inimese enda sees..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

No saa sinna miskit parata, et selle viimase kuradijutu peale Runneli (?) "Üks sõna" kohe meelde tuleb :P

Kuraator, hooldaja , järelvaataja...katoliku sõnavaras täiesti olemas olnud: Der Kurator (vom lateinischen curare ‚pflegen, sich sorgen um‘) oder Kustos (vom lateinischen custos ‚Wächter‘) . Praegu tähendus teisenenud. Pigem on see eestikeelne saba ja sarvedega töllam saanud omale nime ikka kura poole, kura käe järgi: halv ehk kurä, halv om saadan, hüä om Jummal.Veel arvatakse olevat eesti kuradit seoses muinasbulgaaria surma- ja lumejumaluse Krt´iga. Sõnad ja sümbolid teevad mõnikord imelikke rännakuid.

Etümoloogiasõnaraamat ütleb:

kurat : kuradi : kuradit 'religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kura ja/või kuri. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kurat (sõimusõna), eestirootsi korat (sõimusõna), läti mrd kurrata 'kurat' ja soome mrd kuratti (sõimusõna).

kura : kura : kura mrd 'vasak'
● liivi kurā 'vasak'
vadja kura, kurõa 'vasak'
soome mrd kura liitsõnas kurakäsi 'vasak käsi'
isuri kura 'vasak'
saami gurut 'vasak'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et saami vaste on soome keelest laenatud.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul.

pastor (n.)
late 14c. (mid-13c. as a surname), "shepherd," also "spiritual guide, shepherd of souls," from Old French pastor, pastur "herdsman, shepherd" (12c.), from Latin pastorem (nominative pastor) "shepherd," from pastus, past participle of pascere "to lead to pasture, set to grazing, cause to eat," from PIE root *pa- "to tend, keep, pasture, feed, guard, protect" (see food). The spiritual sense was in Church Latin (e.g. Gregory's "[b]Cura Pastoralis[/b]"). The verb in the Christian sense is from 1872.

curator (n.)
mid-14c., from Latin curator "overseer, manager, guardian," agent noun from curatus, past participle of curare (see cure (v.)). Originally of those put in charge of minors, lunatics, etc.; meaning "officer in charge of a museum, library, etc." is from 1660s.

kangesti meenutab seda: [url]http://en.wikipedia.org/wiki/The_Star-Spangled_Banner[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _