Teema: Re: Warssavi linna vaksalis
Sarnane lugu on lauldud 1994. aastal Siberist Jurjevka külast pärit Erna Õigus'e poolt. Leidsin lisaks tema viisile ka sarnase venepärase laulu meloodia.
Ühes suuremas Varssavi jaamas
Ühes suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis
:,:ja vaksalis diivanil puhkab
nekrut nooruke sineli sies.:,:
Tema ette oli põlvili langend
neiu nooruke, ilus kui õis;
:,:kivistanuks oli vaade tal muutund,
silmad kurbtusepisaraid täis.:,:
Mina usun, mina usun, minu kallim,
et endiselt armastad mind.
:,:Kas mäletad aega, kui vand'sid,
et surmani armastad sa mind?:,:
Oh, kallim, ma kuulen sinu palvet,
mina endiselt armastan sind,
:,:aga ülemuse käsku pean täitma
ja pean igavesti unustama sind!:,:
Juba viimane kellaheal kostab,
rahvas rutust' läeb vaguni puol.
:,:Nekrut kallima vaksali jätab,
sõjaväljale algab ta tie.:,:
Rong ei jõua veel kaduda silmist,
tie veel murruna rahvast on täis.
:,:Noore neiukese eluta keha
kanderaami pial kantakse sial.:,:
Aga vagunis kurbtuse tunne
hakkas rõhuma südant ja mielt.
:,:Akna juure ta rahutult tõttas,
kallim iial ta mielest ei lää.:,:
Kuidas hommikul vagunisaatjad
leidsid nekruti diivani pialt.
:,:Suri mure ja kurbtuse kätte,
ei tema rinnust tulnd ühtegi healt.:,:
Kuidas suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis.
:,:Tema tütar oli truuduse pandiks
raudteeroobastel ohverdand end.:,: