Postitan siis eraldi teemasse, et oleks lihtne leida nood nõianeitsid, subootad ja kõik..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Subota:

meil mõned sefti teha võivad preilikestega
minul aga mõnusam on teiste naistega
naised on ju julgemad, igatpidi viisakamad
sellepärast naisi püüan ma

Refr: Aga naised nemad usuvad usuvad
mis sa neile iial ette vilistad valetad
oma mehi igatpidi veavad nemad ninapidi
sarvi teevad neile ilma armuta

mind naistekütiks sellepärast mitmed sõimavad
mitmed mehed pruugivad mu pärast rusikad
naised neile sarvi teevad
öösel kodust ära läevad
sellepärast naisi mina armastan

kes meie ajal soovib tutvust neiukestega
sellel olgu kannatust ja palju raha ka
naistega on teine asi neil on hea ja lahke käsi
sellepärast naisi piinan ma

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 1 korda. Aeg: 14.09.06 13:28 kasutaja: varulven poolt.

Subota, 2 versioon:

Teistel meestel käia meeldib tütarlastega
kuid mina ikka ringi tõmban teiste naistega
naistega ei ole häbi
naistega saab hästi läbi
sellepärast naisi mina armastan

naised need kõik usuvad usuvad
mis ma neile iial ette vilistan valetan
kõikjal nemad oma mehi veavad aga ninapidi
sellepärast naisi mina armastan

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nõianeitsi

Sääl kus laine tasakesi
kohab rannal rahuta
ja kuuvalgus igaveste
paistab öösel üle maa
Sääl kus roosipõõsa vilus
puhkab laisalt mustlane
nõianeitsi noor ja ilus
kingiks sain talt sõrmuse

Võta ütles suud mul andes
armas kallis peiuke
seda armupanti kandes
saad sa suure võimuse
Raha rikkust ta ei anna
au ei kuulsust, nime ka
üle lainte sind ei kanna
sõjas sind ei kaitse ta

Ei ta anna sulle võitu
kui sind ründab vaenlane
ega tee ka sulle sõitu
külmast põhjast lõunasse
Aga kui kord kurval tunnil
tunned et oled üksinda
siis sind kavaluse sunnil
suudleb neiu armuga


_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tuustepp (Kolga-Jaani khk.)

Lugedes romaani, leidis plika plaani,
tarvis reisu teha, et maailma näha.
Sinna reisin mina, kus on taevasina
sinisem kui Eestis, mehed käivad vestis.

Kus on pilverünkad, istud nagu künkal,
püüad päiksekiiri nagu kass meil hiiri.
Kuhu eales lähed, kõikjal mustad mehed,
silmad peas kui marjad, suured loomakarjad.

Kus on elevandid, kellel pikad londid,
ahvid, krokodillid, rebased ja siilid.
Ahvid, krokodillid, rebased ja siilid -
kõik on koduloomad, palju tulu toovad.


________________

Tuli välja et VLÜ on ka ühe säärase variandi leidnud või kokku pannud, postitan selle ka siia:

Lugedes romaani, üks neiu tegi plaani,
tarvis reisu teha, et saaks ilma näha.
Ilusam kui Eestis, mehed käivad vestis,
kõigil palju aega ümberringi kaeda.

Ahvid, krokodillid, rebased ja siilid -
kõik on koduloomad palju kasu toovad.
Mustad, valged mehed, igalpool kus lähed,
kõik on väga lahked ja viisakad.

Nägi vähe vaeva leidis siis ka laeva.
Sõitis selle pardal kuni teisel kaldal.
Seal tema tahtis maale astu, võeti lahkelt vastu,
soojal suveaal mustameeste maal.

Ilus palmisalu kõik olid paljajalu,
tantsisid ja sõivad, jälle trummi lõivad.
Neiukene üksinda mõtles: kõik teen kaasa ka.
Läks siis kohe tantsima musta mehega.

Kuidas käis siis käsi, oh, ära seda küsi!
Musta mehe asi ei lõbutsemast väsi.
Mis seal kõik siis juhtus, kõik ei olnud puhtus,
neiu kõike näinud oli, kodumaale tuli.

Siin tema tahtis mehel minna, selleks läks tema linna.
Leidis voorimehe paremaid oli vähe.
Aeg edasi nii sõudis, aeg tal kätte jõudis
neiu valmis oli - kurg tal külla tuli.

Küll siis löödi lokku, kõik naised jooksid kokku.
Hüüdsid nagu koor: 'Kus on ämmamoor?
Ämmamoor ei väsi, väriseb tal käsi,
otsa ees on higi - laps on must kui pigi.

Siis naistel ümberringi hing jääb rinnus kinni.
Tõstavad siis kisa: 'Kes on lapse isa?'
Voorimees punapeaga ei võtt seda heaga
hüüdis üle kisa: 'Kurat on ta isa!'

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 1 korda. Aeg: 16.01.07 09:51 kasutaja: varulven poolt.

Tuustepp (Muhu)

:,:Kas tahad tulla minuga
sa eluteele rändama.:,:
See tee oli kitsas kivine,
viis üle suurte põõsaste.

:,:Ütle neiu, ütle ja,
õnnelik siis olen ma.:,:
:,:Sina oled all kui aavakoor,
mina alles üsna noor.:,:


_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tuustepp (Ridala)

Kui teil lust on kuulda, siis mina tahan laulda.
Ühest eesti piigast, mamma tütrest rikkast.
Lugedes romaani, tegi piiga plaani,
Tahtis reisu teha, et saaks ilma näha.

Sinna sõidan mina, kus on taevasina
sinisem kui Eestis, mehed käivad vestis.
Seal, kus pilverünkad, istu nii kui künkal,
püüa päiksekiiri, nii kui kass meil hiiri.


_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Krakovjakk (Simuna)

Kord põrsas istus pähklipuus,
käed vestitaskus, sigar suus.
Tema oli aru pidanud,
kes on need augud puurinud.

(Haljala)

:,:Mis te poisse põlgate
ja naisemehi naerate?:,:
:,: Poistest saate kavaleri,
naisemeestest äiataadi.:,:

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _



Muudetud 1 korda. Aeg: 16.01.07 09:49 kasutaja: varulven poolt.

Kihnumua


See Kihnumaa, see väike maa,
ma siiski rahul sellega.
Seal maal ei kasva miski muud,
kui kadakad ja männipuud.
(kui sarus peaga tüdrukud.)


See Kihnumaa, see väike maa,
ma siiski rahul sellega.
Kui tahad mul naiseks hakata,
pead Kihnumaale tulema.


_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Padespann

Anna andeks, anna andeks, et armastan sind,
et sinule üksinda tuksub mu rind.
Kui tahad mind põlata, põlga siis mind,
ma lähen ja leian ja armastan sind.

Et lahkud sa minust see raske on mul,
ei vannet ma murra, mis andnud ma sul.
Mul armas sa oled ja armsaks jääd sa,
ei teised siin ilmas mind trööstida saa.

Võib-olla, et elus veel muutub su meel
ja tuled mu juurde sa õhtusel teel.
Oh, kallim kuis õnnest siis kerkis mu rind,
kuis surmani see eest siis tänaksin sind.

Padespann (Haljala)

Mamma ütles oma noorema tütrele:
"Ära tõsta oma jalgu nii kõrgele.
Kui tõstad oma jalad sa kõrgele,
külapoisid sul tulevad kallale!"

Padespann (Kursi)

Anna andeks, anna andeks, et armastan sind,
ja sinule, sinule tuksub minu rind.
Kui tuled, siis tule, siis armastan sind
ja sinule, sinule tukub minu rind.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

näed siis.. tänud vihje eest, panen siia Tuulelõõtsutajate sõnadevariandi ka. Kui keegi Endrikut näeb, siis küsige, kust ta need sai.. või kust saadi..

Subbota (Naised rumalad)

Paljud poisid käivad ringi tütarlastega,
kuid mulle meeldivam on teiste meeste naistega.
Naised on ju julgemad ja igatpidi paremad,
sellepärast naisi mina armastan.
Mind mitmed mehed naistekütiks sõimavad
ja mõned pruugivad mu pärast oma rusikaid,
kuid naised neile sohki teevad, õhtul kodunt ära käivad
sellepärast naisi mina armastan.

R: Naised rumalad usuvad, loodavad,
mis sa neile iial ette vilistad, valetad,
oma mehi igati nad ninapidi veavad,
sellepärast naisi ainult ihkan ma.

Kõik tänapäeval serva löövad preilikestega,
kuid neil kannatust peab olema ja palju raha ka.
Naistega on teine asi neil on hea ja helde käsi,
sellepärast naisi mina armastan.
Kõik maiustused mulle hästi suhu lendavad,
mida naised oma meestest kõrval hoiavad,
või ja munad, suhkrukoogid, magusad ja kanged joogid,
sellepärast naisi mina armastan.

Naised joodavad mind magusa likööriga
ja suugi puhtaks pühivad nad padja püüriga.
See on läind nüüd päris moodi - nina täis ja kohe voodi,
sellepärast naisi mina armastan.
Üks asi, mis on paljudele täitsa tundmata,
et naistega võib serva lüüa ilma hinnata.
Aga neidudele varsti otsima peab ruttu arsti,
sellepärast naisi mina armastan.

Kui mõnel preilil vahest juhtub ilma teadmata,
et nüüd kogemata kombel üks väike Fedja ka,
siis on tarvis teda toita, kohtu eest end varjul hoida,
sellepärast naisi mina armastan.
Kuid kui kuidagi siis naist vast tunnistan,
siis ma teda viibimata omaks õnnistan,
iialgi ei teda jäta, ainult vahest veidi petan,
sellepärast naisi mina armastan.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selline lõbus tuustep veel Pulsti arhiividest:

Papa mamma hõissa
Tütrel paelu poissa
Poisid suure hulgaga
Igaüks oma pulgaga
Kellel polnud pulka
See võttis malka
Pulgaga ja malgaga
Poisid suure hulgaga
Ega minu naine põle kakaduu
Niikui räägib rahvasuu

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas see käib sarnatsel viisil nagu:
"
esimene tants oli aissa
lase aga pitsid paista
teine tants on tango
lase põlved longu ...
"
See teine sinu määratud tuustep
[url]
[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,1667[/url]
[/url]
on hoopis aeglasem lugu.



Muudetud 1 korda. Aeg: 22.01.07 11:51 kasutaja: Timo poolt.

tuustep ikka tuustep, aeglane või kiire.. :) võta milline tuustepiviis tahes..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Selle "Nõianeitsiga" on selline lugu, et üks Puškini luuletus "Talisman" on täpselt sama sisuga ja saab selle viisi peal laulda ka. Mina lugesin teda luuletusena kunagi vene keele luulekonkursil ja siis avastasin, et sama lugu põhimõtteliselt.

On. Aga palun:

Ōāė, ãäå ėîđå âå÷íî īëåųåō
Íā īķņōûííûå ņęāëû,
Ãäå ëķíā ōåīëåå áëåųåō
 ņëāäęčé ÷āņ âå÷åđíåé ėãëû,
Ãäå, â ãāđåėāõ íāņëāæäā˙ņü,
Äíč īđîâîäčō ėķņķëüėāí,
Ōāė âîëøåáíčöā, ëāņęā˙ņü,
Ėíå âđķ÷čëā ōāëčņėāí.

Č, ëāņęā˙ņü, ãîâîđčëā:
"Ņîõđāíč ėîé ōāëčņėāí:
 íåė ōāčíņōâåííā˙ ņčëā!
Îí ōåáå ëūáîâüū äāí.
Îō íåäķãā, îō ėîãčëû,
 áķđū, â ãđîįíûé ķđāãāí,
Ãîëîâû ōâîåé, ėîé ėčëûé,
Íå ņīāņåō ėîé ōāëčņėāí.

Č áîãāōņōâāėč Âîņōîęā
Îí ōåá˙ íå îäāđčō,
Č īîęëîííčęîâ īđîđîęā
Îí ōåáå íå īîęîđčō;
Č ōåá˙ íā ëîíî äđķãā,
Îō īå÷āëüíûõ ÷ķæäûõ ņōđāí,
 ęđāé đîäíîé íā ņåâåđ ņ ūãā
Íå ķė÷čō ėîé ōāëčņėāí...

Íî ęîãäā ęîâāđíû î÷č
Î÷āđķūō âäđķã ōåá˙,
Čëü ķņōā âî ėđāęå íî÷č
Īîöåëķūō íå ëūá˙ -
Ėčëûé äđķã! îō īđåņōķīëåíü˙,
Îō ņåđäå÷íûõ íîâûõ đāí,
Îō čįėåíû, îō įāáâåíü˙
Ņîõđāíčō ėîé ōāëčņėāí!"

Там, где море вечно плещет
На пустынные скалы,
Где луна теплее блещет
В сладкий час вечерней мглы,
Где, в гаремах наслаждаясь,
Дни проводит мусульман,
Там волшебница, ласкаясь,
Мне вручила талисман.

И, ласкаясь, говорила:
"Сохрани мой талисман:
В нем таинственная сила!
Он тебе любовью дан.
От недуга, от могилы,
В бурю, в грозный ураган,
Головы твоей, мой милый,
Не спасет мой талисман.

И богатствами Востока
Он тебя не одарит,
И поклонников пророка
Он тебе не покорит;
И тебя на лоно друга,
От печальных чуждых стран,
В край родной на север с юга
Не умчит мой талисман...

Но когда коварны очи
Очаруют вдруг тебя,
Иль уста во мраке ночи
Поцелуют не любя -
Милый друг! от преступленья,
От сердечных новых ран,
От измены, от забвенья
Сохранит мой талисман!"

kuule, Lauri, ma tean kyll, et sa seda ilusat inglisjakilugu laulda oskad (Aini synnipäeva ajal kuulsin), aga kas sa ka selle sõnad yles kirjutada oskad? siin oleks tema õige koht.

Näed siis.. olgu Sinu soov sääduseks.


Inglisjakk

jah kui

Vana-Aadu juba sätib sukad õiget jutti
ja Kibuvere õuel ammu laulis kukk
ja pillimehe mängust ei saa keegi enam sotti
siis algab vana tantsulugu inglisjakk

ai vade-ridi-rudi-radi ralla-laa
ja vade-ridi-rudi-radi pommrassaa
ja pillimehe mängust keegi sotti ei saa
siis algab vana tantsulugu inglisjakk

jah kui

Naabri Muri oli Aadut hammustand
siis Aadu oli valu pärast haugatand
Ja kassid sellest päevast enam kalja ei saa
ja lammas lasi laia naeru: "ah ah aaa"

jah kui

Kaie oma kavaleeri keerutas
siis kavaleer see Kaiel vastu perutas
Ja lammas sellest päevast enam kalja ei saa
ja kassid lasid laia naeru: "ah ah aaa"


jah kui

Tõnuvere tuli juba üleeile meile
Vanajaani Jüril kaenlas kaljakapp
Ja Juuru mehed juba ammu läinud muile maile
siis algab vana tantsulugu inglisjakk

ai vade-ridi-rudi-radi ralla-laa
ja vade-ridi-rudi-radi pommrassaa
ja pillimehe mängust keegi sotti ei saa
siis algab vana tantsulugu inglisjakk

jah kui

Naabri Muri oli Aadut hammustand
siis Aadu oli valu pärast haugatand
Ja kassid sellest päevast enam kalja ei saa
ja lammas lasi laia naeru: "ah ah aaa"

jah kui

Kaie oma kavaleeri keerutas
siis kavaleer see Kaiel vasta perutas
Ja lammas sellest päevast enam kalja ei saa
ja kassid lasid laia naeru: "ah ah aaa"

jah

tere tere tere tere neiukene
tere tere tule tule peiukene
tere tule kuule lase valtsilugu
sekka mõni vanamoodi inglisjakk

ai vade-ridi-rudi-radi ralla-laa
ja vade-ridi-rudi-radi pommrassaa
ja pillimehe mängust keegi sotti ei saa
siis algab vana tantsulugu inglisjakk

jah kui

Naabri Mari oli Aadut hammustand
siis Aadu oli valu pärast karjatand
Ja kassid sellest päevast enam kalja ei saa
ja lammas lasi laia naeru: "ah ah aaa"

jah kui

Kaie oma kavaleeri keerutas
siis kavaleer see Kaiel vasta perutas
Ja lammas sellest päevast enam kalja ei saa
ja kassid lasid laia naeru: "ah ah aaa"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kumb seal siis hammustas. Naabri Muri või Mari? Kord üks, kord teine?

Mõlemad, ja kõvasti

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Subootast niipalju:

[url]http://www.youtube.com/watch?v=odRpiRBKYK8[/url]
[url]http://www.youtube.com/watch?v=xOAXIrsynw8[/url]

/../Papirosn (Cigarettes), from his play with the same title, is probably his most enduring song. Most likely an adapta-tion of a European folk melody to his own melodramatic lyrics, it is still sung today. /../:
[url]http://www.milkenarchive.org/artists/artists.taf?artistid=58[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Suboota

Kord istusin ma akna all ja vaatsin tänaval'
sääl silmasin üht neiukest ma linna uulitsal
see neiu kaunis oli,
tal silmist välkus tuli
ja tuttavaks mul saada kohe tekkis plaan

Kui läksin tema juurde siis mu süda puperdas,
küll oleksin ma õnnelik kui naiseks ma ta saaks
ma teda ingliks hüüdsin
ja kätel kanda püüdsin
ja armujuttu ta'ga kohe ajasin

R: 2X
Siis me tegime :,:pulmad:,:
mesinädalad ei olnud :,:külmad:,:

ta minu kõrval magas
ja kaisutusi jagas
ja küll mina olin alles õnnelik

Nüüd möödas mesinädalad ja naine karjub mul:
"Kas Sina, lontrus, aru saad, et korda'i lähe mul!?"
Ja missugusse töösse
ta läheb iga öösse
ja jalgu ainult suudelda ta lubab mul

Pean ostma uue kübara, uus pesugarnituur
lakk-kingad kõrge kontsaga ja käe peal kulduur
- lähed temalt musu võtma,
valmis vastu kõrvu andma
muud ei suuda midagi ma ütelda:

R: 2X
Oh mu armas :,:Jumal:,:
kuidas võisin olla ma nii :,:rumal:,:
mis sest, et mul on naine,
ta kõrval magab teine
ja muud ei suuda midagi ma ütelda

:,:Kui teile hakkab meeldima ta nägu ja ta rind,
ma kohe teile jutustan, kui petlik on see pind;
ta nägu katab puuder
ja rinda vativooder
ja vaata, minu sõbrad, mis teil ütlen ma -:,:

R: 2X
Oh te noored kava:,:leerid:,:,
võtke kuulda minu juht:,:nöörid:,: -
te ärge naisi kosige
ja nendelt musu norige
vaid parem lapsemasin välja mõtelge!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Üks korralikum Subota ka veel siia otsa (mitte, et midagi uut oleks, lihtsalt lauldavam ja arusaadavam)

Meil mõned mehed teevad serva preilikestega
minul aga mõnusam on teiste naistega.
Sest naised on ju julgemad
ja igatpidi paremad,
sellepärast naisi mina armastan.

Mind mõned mehed naistekütiks taga sõimavad
mõned mehed pruugivad mu pärast rusikaid,
Aga naised neile sarvi teevad,
kui nad kodust ära läevad
sellepärast naisi mina armastan.

R: :,:Sest naised need kõik usuvad, usuvad
mis sa neile iial ette vilistad, valetad,
oma mehi igatpidi
veavad nemad ninapidi
Sarvi neile teevad ilma armuta:,:

Kes meie ajal serva teevad preilikestega,
Nendel olgu kannatust ja palju raha ka.
Naistega on teine asi
neil on hea ja lahke käsi,
sellepärast naisi mina armastan.

Mul maiustused väga tihti suhu lendavad,
mida naised oma meestest eemal hoiavad,
munad, või ja suhkur-koogid,
magusad ja kanged joogid,
sellepärast naisi mina armastan.

Naised need kõik joodavad mind hea likööriga
pühivad mul suu puhtaks padjapööriga.
vaata, see on läinud moodi -
nina täis ja kohe voodi,
sellepärast naisi mina armastan.

Üks asi, mis on paljudele täitsa teadmata,
et naistega võib sefti teha ilma hirmuta.
Aga neidudel ju varsti -
armasta või otsi arsti,
sellepärast naisi mina armastan.

Kui mõnel preilil aga vahest täitsa teadmata,
on juhtunud ehk kogemata kombel titega -
teda on ju tarvis toita,
kodu eest ka tihti peita
sellepärast naisi mina armastan.

Kui aga kogemata kombel naist veel õnnistab,
siis mees ta kohe viibimata omaks tunnistab
Iialgi ei jäta nälga
isa ega lase jalga
sellepärast naisi mina armastan.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://www.youtube.com/watch?v=WK8O-QN96vQ&feature=related[/url]

Kaks sammu sisse ja kaks sammu välja,
keeruta nüüd kallimaga, ära tee nalja...

Üks mõnus reilender võrguavarustesse ilmunud. Kahjuks ei suuda kuskilt sõnu leida ning viidatud salvestiselt ei saa neid samuti kuigi edukalt üles tähendada – liiga palju on neid kohti, kus ei saa lauldavast aru.
Juhtub äkki kellelgi selle loo sõnu niisugusel kujul olema, et nende siia kättesaadavaks tegemine liigset vaeva ei nõua?

Ringihulkuja kirjutas:
-------------------------------------------------------
> [url]http://www.youtube.com/watch?v=WK8O-QN96vQ&feature[/url]
> =related
>
> Kaks sammu sisse ja kaks sammu välja,
> keeruta nüüd kallimaga, ära tee nalja...
>
> Üks mõnus reilender võrguavarustesse ilmunud.
> Kahjuks ei suuda kuskilt sõnu leida ning viidatud
> salvestiselt ei saa neid samuti kuigi edukalt üles
> tähendada – liiga palju on neid kohti, kus ei saa
> lauldavast aru.
> Juhtub äkki kellelgi selle loo sõnu niisugusel
> kujul olema, et nende siia kättesaadavaks tegemine
> liigset vaeva ei nõua?

[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,2904[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Suured tänud.

Padespanni Anna Haava sõnadel:

Anna andeks

Anna andeks, anna andeks,
Et armastan sind,
Et ainult sinule tuksumas rind.
Ei iialgi loota küll tohi vist ma,
Et sina mind, armas, võiks armastada ka
Anna andeks, anna andeks,
Et armastan sind

Anna andeks, anna andeks,
Et armastan sind,
Et ainult sinule tuksumas rind.
Kui tahad mind vihata - vihka siis mind!
Ma lähen ja leinan ja armastan sind,
Anna andeks, anna andeks,
Et armastan sind

Anna Haava

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kah justkui Suboota?

Ma naise silmis kurjad mõtted välja lugesin
ja surmahirmus ruttu voodi alla pugesin,
sest naised on ju korda saatnud väga palju tegusid
ja meeste näod on tihti täis ka küünte vagusid.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Räägitakse naiste aru olla lühike,
noo miks me mehed tihtipeale pesu nühime,
miks madal on me kotkalend, miks ohjad käest meil libisend,
miks vaikseks oled jäänud justkui vanaparve vend.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Mu naaber ükskord südaööl nii valjult karjatas,
et terve meie linnajao ta üles äratas,
tal naine rippus kõri küljes justkui põhja mere hüljes,
tänapäeva meditsiin tõi ellu tagasi.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Suures sõjas lahinguid lõi naistepataljon,
veel tänaseni suitseb maa ja sääl on surnud tsoon
ja nagu räägib rahvasuu, ei kasva sääl ei põõsas-puu,
neid hirmsaid aegu meenutavad pehkind poiste luud.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Need on need kaunitarid keda kord sai võetud,
kellepärast isa-ema meil sai maha jäetud,
nüüd sa mees veel tunned elu füüsilist ja vaimset valu,
põrgupiina, ahastust ja kurvastust.

Two-step

Ükskord ütles Minna
mamma luba linna
sääl võib hästi õppi
tarkust pähe toppi

papa maksa raha
ära mõtle paha
kui sa hästi maksad
võime olla saksad

papa ütles olgu
võtan raha võlgu
ära ole pime
siis saad preili nime

talvel koolis oled
suvel koju tuled
siis su külge mehed
kleebivad kui lehed

Minna tõttas poodi
sääl ta mitmet moodi
ehteasju ostis
nina püsti tõstis

mamma rääkis juba
Minnal linnas tuba
laual praad, liköörid
sohval kavaleerid

lõpuks kuuldus nuttu
Minnalt kurba juttu
papa saada raha
nüüd on lugu paha

sest need linna härrad
on ju suured koerad
võivad juua napsi
muretseda lapsi

kodu tulles pappa
andis Minnal tappa
mis ta sellest hoolis
et käis tütar koolis

nüü on Minna vakka
ketrab-kuab sukka
ei ta enam taha
linna poisse näha

Peeter Lang kk laulik 1940

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Subootast:

[url]http://mendele.commons.yale.edu/wp/1994/08/[/url]

Papirosn
Date: Friday, August 26th, 1994
From: Bob Rothstein
In: Volume 04.094

In 4.093 Bob Poe asked about the melody of Herman Yablokoff's "Papirosn."
In May, 1987 I sent the following information to Yosl and Khane Mlotek,
who used some of it in their column "Perl fun der yidisher poezye" in the
-Forverts- of August 28, 1987. (BTW, for anyone interested in Yiddish
song, it's worth subs- cribing to the -Forverts- for that column alone.)
In their column of May 31, 1985 they had quoted a reader who recalled
hearing -chastushki- (Russian four-line ditties) sung to the melody of
"Papirosn" in Minsk in 1915.

[From my letter to the Mloteks of May 28, 1987]: "Herman Yablokoff
writes in his -Arum der velt mit dem yidishn teatr- that he wrote the
song in Kovno in 1922, but did not perform it until some ten years later
in New York, when his radio broadcasts helped make the song an
international hit. Although both the words and music of 'Papirosn' are
always attributed to Yablokoff, he does not in fact say specifically in
his memoirs that he wrote the music, and there is some further evidence
to support your reader's memory of having heard the tune before its
supposed composition by Yablokoff in 1922.

"In his book -Bulgarski gradski pesni- (-Bulgarian Urban Songs-,
Sofia, 1968), the noted Bulgarian folklorist Professor Nikolai Kaufman
includes a song called 'Az sum Gosho khubavetsa' ('I am Gosho, the
Handsome One').... [T]he melody of the Bulgarian song is nearly identical
to that of 'Papirosn.' Although Professor Kaufman recorded the song from
an informant in 1965, he indicates that it goes back to about 1918. In
the introduction to his book Professor Kaufman cites the song as an
example of songs song to Romanian urban melodies and popularized in
Bulgaria by the circus -kupletist- [singer of (usually satirical) cabaret
songs] Dzhib, whose real name was Iakob Goldshtain.

"In response to a letter from me asking him about the Bulgarian
song, Prof. Kaufman writes that his informants mention 1922 or 1925 as
the time when Dzhib popularized 'Az sum Gosho khubavetsa.' They all
agree, however, that by 1932 (when Yablokoff started singing 'Papirosn'
on the radio in New York) the song had been displaced in Bulgaria by new
songs. (Prof. Kaufman adds that the melody is still used as a folkdance
tune in northern Bulgaria, where it is considered to be a Bulgarian folk-
song.)

"He further writes: 'Dzhib created many songs that were met with
interest by the folk (-narod-) and were sung by them after the first
hearing. He wrote "Az sum Gosho khubavetsa" together with his friend,
the -kupletist- Cherven Liliak. The melody, like all his other melodies,
came from Romania, his birthplace. He came to Bulgaria around 1919....
Dzhib sang all his songs to Romanian, or rather Romanian-Jewish melodies.
Jewish -kupletisty- in Romania at the end of the last century created
merry songs, which they sang in cabarets, restaurants, circuses, etc.
Dzhib in effect brought this practice to Bulgaria.... Yablokoff's song
"Papirosn" probably had the same origin as Dzhib's songs---his own text
set to a familiar Romanian-Jewish melody.'"

Bob Rothstein

***

[url]http://yiddishmusic.jewniverse.info/yablokoffherman/index.html[/url]
[url]http://www.virtualjudaica.com/AuctionItemImages/000000024429_0001.jpg[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Viis "Madame Angot" laulude sarjast. ( [url]https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_operas_and_operettas_by_Lecocq[/url] ?)

Kolme paari (op. "Rummu Jüri?)

Mul tuli tee peal röövel vastu, ta tuli vastu, ta tuli vastu
Ja edasi ei luband astu, ei luband ainsat sammugi.

Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma

Kuid röövel präänikuid ei taha, ta nõuab raha, ta nõuab raha.
Kuid raha mul ei ole anda, ei ole ainsat pennigi.

Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.

Ja nüüd ma laman lumehanges, jah lumehanges, jah lumehanges
Kuid korraga siis meenub mulle, et Kuningunde ootab mind.

Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.

Ja Kuningkunde juurde tõttan, ta juurde tõttan, ta juurde tõttan
Sest igavesti talle kuulun, sest igavesti ta mu arm.


***

Kolme paari

Linda Laht, Saaremaa,
Lümanda vald, Taritu k.

Tahan teile jutustada,
jutustada, jutustada,
Kuidas neiud läksid luikma,
läksid luikma, jah.

Nad tõtsid, tõtsid mööda metsa,
ja mööda metsa,
ja mööda metsa
Ja kütile nad tulid vasta,
nad tulid vasta kütile.

Tasa puhus tuuleke,
tuuleke, tuuleke,
Juttu algas kütike,
kütike, jah.

Neiud, neiud seisma jääge,
jah seisma jääge,
jah seisma jääge
ja armastusest mulle laulge,
jah mulle laulge õrnasti.

Aga neiud vastasid,
vastasid, vastasid,
sellest pole laulusid,
laulusid jah.

Siis kohe kosjakaupa teeme,
jah kohe teeme,
jah kohe teeme,
ja klaasid köik me kokku lööme,
jah kokku lööme terviseks.

Möödaläinud aastake, aastake, aastake.
Metsas ei käi kütike, kütike jah.

Tal naine kodus väga kallis,
nii väga kallis, nii vägs kalllis,
ja lapsuke neil kiigub hällis,
jah kiigub hällis õhtutel

***

Neid ja Peig

K.A. Hermanni tõlge.

Tahan teile ütelda, ütelda, ütelda

kuis läks neiu kõndima, kõndima ja
a,
Oh :,: kui armas, ilus, :,:
kui kõndis neiu puude vilus,

kui puude vilus kõndis ta.


Tuli vastu peiuke, peiuke, peiuke,

ütles: "Ilus neiuke, neiuke, neiuke, jaa!

Kas sa tuled mulle, :,: kas tuled mulle?
:,:
Ma olen ustav ikka sulle,
jah sulle 
ustav olen ma!"

Neiu häste häbenes, häbenes, häbenes.

Aga süda hüppas sees, hüppas sees jaa!

Ning siis ütles: "Tulen, jah, tulen, tulen! Jah tulen, tulen.

Ja sinu päralt ikka olen,

su päralt olen iganes!"


Ja siis peiu neiule, neiule, neiule

musu andis armsasti, armsasti, jaa!

Pärast saivad pulmad, jah pulmad,
 pulmad, jah pulmad, pulmad.

Küll olivad need rõõmsad pulmad,
jah 
rõõmsad pulmad kahele.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja jätkuinfoks Pas d'Espagne armastajatele (mida kõike välismaal teada ei saa), et too kuulus tantsuviis ei ole teps mitte Hispaania päritolu vaid loodud venelase Александр Александрович Царман-i poolt ning kanti esimest korda ette koos tema loodud tantsuga 1. jaanuaril 1901.. plaadistati 1902

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tuustep, venelaste andmetel mustlasmeloodia:

[url]http://video.mail.ru/mail/altsvl/601/1048.html[/url]

siin varem foorumis ära toodud 1929 aasta plaadil ka, alates 1:09 -

[url]http://www.youtube.com/watch?v=SEk_MPS8hjc[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Eesti Vabariigi 95-ndaks aastapäevaks üks kolme paari variant Vabadussõja päevilt:)

MEIE SOOMUSPATALJON
1.Tahan teile jutusta, jutusta, jutusta,
kuidas Soomuspataljon, pataljon, jah!
Punaseid on löönud, ja puruks löönud, ja puruks löönud,
Ja otsustavaid hoope annud, ja hoope annud julgesti,
julgesti.

2.Oli kena kevade, kevade, kevade,
Jõudsime kõik Mõniste, Mõniste, jah –
Võideldes sealt Rõuge, ja varsti Rõuge, ja varsti Rõuge,
Kõik punased said hirmsa tõuke, ja hirmsa tõuke meie käest,
meie käest.

3.Kolme punapolguga, polguga, polguga
Tuli meil seal kakelda, kakelda, jah.
Meid oli kõigest viis roodu, ja viis roodu, ja viis roodu,
Kuid punakaart sai mehemoodu, ja mehemoodu peksa seal, peksa seal.

4.Naukschen-Ruhja vägitöö, vägitöö, vägitöö
Meelest kunagi ei läe, ei ta läe, jah:
Seal me vahvad poisid, ja vahvad poisid,
Said teised tublid võiduloorbrid, ja võiduloorbrid endale,
endale.

5.Sakslastega polnud meil, polnud meil
Õnne sõdida Riia teil, Riia teil, jah,
Ehk küll süda ihkas, ja süda ihkas, ja süda ihkas
Ja igamees neid kurjast vihkas, ja kurjast vihkas ammugi, ammugi.

6.Jõudis sume suveke, suveke, suveke –
Sõitsime kõik Pihkvasse, Pihkvasse, jah,
Ja sealt edasi ühtesoodu, ja ühtesoodu, ja ühtesoodu
Me punastele tagant hoogu, ja tagant hoogu andsime,
andsime


7.Punastel ei olnud mahti, polnud mahti, polnud mahti
Vaadata, kas tee eest lahti, tee eest lahti, jah, -
Muudkui lase varvast, ja lase varvast, ja lase varvast,
Käi läbi jõest ja soost ja rabast, ja soost ja rabast, ahahhaa, ahahhaa!

8.Sügisel siis tubliste, tubliste, tubliste
Pihkval` kolli tegime, tegime, jah.
Kõik see hästi mõjus, ja hästi mõjus, ja hästi mõjus
Ja tibla varsti rahu palus, ja rahu palus, haledalt,
haledalt.

9.Nüüd kui sõjasarve hääl, sarve hääl, sarve hääl
Kutsuma saab “pidu” pääl`, “pidu” pääl`, jah,
Siis kohe kõik kui üks mees väljas, me kohe väljas, me kohe väljas
Ja vaenlastele kuul, mis haljas, ja kuul, mis haljas, kingime, kingime

Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni laul.



Muudetud 1 korda. Aeg: 21.02.13 20:54 kasutaja: Wiking poolt.

1902 a. padespaanilindistust saab kuulata siit: [url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=113&l=russian#nav[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Padespannist veel niipalju, et 1. jaanuaril 1901 ettekandmise väide pärineb vist vene balletientsüklopeediast. Ma ei tea, miks just seda kuupäeva on seal esile tõstetud. Aleksandr Tsarmani "Pas d'Espagne'i" noot ilmus 1899 ja mõne vene allika järgi on padespann loodud 1898. Eesti kirjasõnas esineb vähemalt alates 1901. aastast: "Neis kursustes õpetan: „Pas d’Espagne“" (Postimees 31. III 1901). Kui keegi seda eesti kirjasõnas varasemast ajast teab, palun lahkesti teatada. :)

Leidsin ka ühe tuusteppi variandi, mida Lauri eespool on postitanud.
Toksisin ta nii arvutisse nagu käsikirjaline versioon oli. Siin ilmselt tarvis mingeid ridu alguses ümber tõsta või juurde panna, sest muidu ei lähe viisiga hästi kokku. Kui keegi veel seesugust versiooni näinud, võib aidata parendada.
---------------------------------------------

Kui teil soov on kuulda, siis teil tahan laulda
Ühest eesti piigast, mamma tütrest rikkast
Lugedes romaani, piiga leidis plaani
Tarvis reisu teha, et saaks ilma näha

Sinna sõidan mina, kus on taevasina
Sinisem kui Eestis, mehed käivad vestis
Sääl, kus elevandid, kellel pikad londid

Ahvid krokodillid, rebased ja siilid
Kõik on koduloomad, palju kasu toovad
Andvad palju piima, millest tehtaks viina
Sinna tarvis veel, kohe sõita teel

Istun pilverünkal, nagu kaljukünkal
Püüan päiksekiiri nagu kas meie hiiri

Sääl kus iial lähed, näha mustad mehed
Silmad peas kui marjad, suured loomakarjad
Kaukaasiasse tegi reisi ta ju nägi
Millest mõelnud oli, see kõik ette tuli

Ühel õhtul kenal, tuju tuli temal
Minna mägedesse, sinipilvedesse
Kaua piiga oli, kõndinud kui tal tuli
Vastu mees nii ilus uhkelt habet silus

„Vabandage härra, eksinud ma ära
Vast ehk teil on tuju, mind nüüd saata koju?“
Mees siis mütsi tõstis, armsalt juttu vestis:
„Au on saata daamet, teejuht on mu amet!“

Nii nad kahekesi, lähvad tasakesi
Aga armujumal, pole see ka rumal
Veidi aega kestis, magust juttu vestis
Musta mehe kaenlas, piiga armupaelas

Seal ta õndsust nägi, oi-ja-oh siis tegi
Nagu möllas meri, leinetas ta veri
Kui ta jälle toibus, kireleek tas vaibus
Siis oh taevavägi, mis ta äkki nägi

Paljaks röövind teda, ihaldanud keda
Pilke naer veel aga, kostab kalju taga
Nüüd me vaene piiga, kellel tehtud liiga
Kaotas reisituju, pöördus jälle koju

Seal tal polnud mahti, kaua ringi vahti
Varsti sai ta mehel, ühel voorimehel
Kelle juuks nii oli, punane kui tuli
Varsti nagu vaja, piiga sai ka poja

See vast naer siis oli, mis seejärel tuli
Uskuge see tõsi, poeg oli must kui süsi
Aga punapeaga, voorimees lõi käega:
„Jätke järel kisa, kurat on ta isa!“

:,: Kui teil soov on kuulda,
siis teil tahan laulda
ühest Eesti piigast,
mamma tütrest rikkast. :,:

Lugedes romaani,
leidis piiga plaani -
reisu tarvis teha,
et saaks ilma näha.

Sinna sõidan mina,
kus on taevasina
sinisem kui Eestis,
mehed käivad vestis.

Sinipilve rünkal
istun ma kui künkal,
püüan päiksekiiri,
niikui kass meil hiiri.

Seal kus talvel hilja
puilt võid noppi vilja.
Seal kus iial lähed
näha mustad mehed.

Silmad peas kui marjad,
suured loomakarjad,
palju andvad piima,
millest tehaks viina.

Seal kus elevandid,
kel on pikad londid.
Ahvid-krokodillid,
rebased ja siilid.

On kõik koduloomad,
palju kasu toovad.
Sinna tervisveele
kohe sõidan teele.

Kaukaasiasse tegi
reisu ta ja nägi,
millest mõtlend oli,
see kõik ette tuli.

Ühel õhtul kenal
tuju tuli temal,
minna mägedesse,
sinipilvedesse.

Kaua piiga oli
käinud, kui tal tuli
vastu mees, nii ilus -
uhkelt habet silus.

Silmad peas kui välgud,
kiiri täis kui pilgud.
Uhked riided seljas,
vööl tal oda haljas.

Kepp tal painduv-kerge,
keha tugev, sirge
nii kui järveosi,
Ise must kui süsi.

Piiga süda põleb,
pisar silma tuleb,
et nüüd näeb ta seda,
Ihaldand ta keda.

"Vabandage, härra,
eksinud ma ära.
Ehk on teil vast tuju
mind nüüd saata koju?"

Mees siis mütsi tõstis,
armsalt vastu kostis:
"Au mul saata daame,
teejuht - see mu amet."

Nii nad tasakeisi
lähvad kahekeisi,
aga armujumal
polnud seal siis rumal -

Veidi aega kestis,
magust juttu vestis.
Musta mehe kaelas
piiga armupaelas.

Oh, ta õndsust nägi:
"Oh! ja oi!" seal tegi.
Nii kui mõnumeri
lainetas ta veri.

Kui ta jälle toibus,
kireleek tal vaibus.
Oh sa taeva vägi,
mis ta seal siis nägi:

Paljaks röövind teda,
armastand ta keda,
pilkenaere aga
kostab kalju taga.

Et tal tehtud liiga,
siis me vaene piiga -
Kadus reisituju,
pööris jälle koju.

Ei seal olnud mahti
kaua ümber vahti -
läks siis varsti mehel
ühel voorimehel.

Kellel juuksne oli
punane kui tuli.
Varsti, nii kui vaja,
piiga saigi poja.

"Uskuge, see tõsi,
poiss nii must kui süsi!"
Naise vastus oli,
mis see järel tuli

Aga punapeaga
voorimees lõi käega:
"Jätke järel kisa,
kurat on ta isa."

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

> Silmad peas kui marjad,
> suured loomakarjad,
> palju andvad piima,
> millest tehaks viina.
>

[url]http://www.blackcow.co.uk/[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Leidsin, et 20 saj. alguse noodivihikus on reklaam Mandoliini nootidele, kus on ühtlasi saada ka: "Subota. (Sõjapõgenejanna). Tants.

Ja venekeeles: "Суббота. (Беженка ). Танецъ"

Kirjastaja: F. Smirnov'i muusika riistade pealadu
***

[url]https://search.rsl.ru/ru/record/01001884284[/url]

Беженка (Суббота ) : Восточная песня: Для ф.-п. - б.г. - 3 с.
MZ Д 143/412

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja kirjutabki siin:

Одесские песни издавались не только в Одессе, но и в столичных городах. Московское издание ĢС.Я. Ямборģ, получившее в 1911 году Grand-Prix в Риме, выпустило ноты песни ĢОдесситкаģ, Ģисполняемые всюду с большим успехомģ и еврейской народной песни ĢСубботаģ (Молдаванка ) для скрипки или мандолины.

[url]http://a-pesni.org/dvor/odessa/notodessa.php[/url]

..et võibolla on siis nüüd ka teada, kust see meloodia meile tuli..

[url]http://www.sem40.ru/culture/music/9034/[/url]

Но есть песни, которые своенравное время не только пощадило, но возвело в ранг памятника, потому что трагичное, как и большое, видится на расстоянии. И доныне бередит кровоточащую память долетевшая из страшного далека песня "Друзья, купите папиросы,/ Ком зи мир, солдаты и матросы,/ Подходите, пожалейте,/ Сироту меня согрейте,/ Посмотрите - ноги мои босы..." И мелодия ее уже настолько срослась с написанными много позже горестными словами, что трудно представить, как залихватски звучала она когда-то наравне со знаменитой "Семь сорок", вместе с которой еще в 10-х годах была записана на одной грампластинке варшавской фирмы "Сирена - Рекорд", державшей свое представительство и в Одессе. На пластинке она именовалась "Милаша-молдаванка", но это этническое понятие никак не связано здесь с легендарным районом Одессы, и без того богатым песенным фольклором, дифференцируемым даже по отдельным улицам.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja salvestused on siin!!

Милаша-молдаванка (Суббота )
Аранж.А.Б.В.
Орк. "Об-ва Поляфон"
aasta teadmata

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=5223&l=russian[/url]

Teine salvestus 1923 a:

Заказ №1174
Милаша молдаванка
орк .гарм. Рахолло
Боровиков и Новожилов

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=22699&l=russian[/url]

Заказ № 60896
Милаша-Молдаванка,
(Суббота ).
1910

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=17952&l=russian[/url]


Иса и Суббота
Румынскiй орк. Василiя Покой
24389

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=1430&l=russian[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sain täna lehitseda ühte laulu vihikut

Mulle tundub siin sarnasusi.

Pealkiri

Loe ..kui ei usu


Kord istusin ma õues, just oma akna all
Kui nägin kena neiukest, ma kõndimas tänaval.
See neiu kena oli , ta silmis põles tuli
Minul juttu vestes tekkis kohe plaan.


Kui neiu juurde läksin ma mõtlesin oleks minu naine ta
Ma teda ingliks hüüaks, ja kaisutada püüaks.
Ja talle kohe kosja juttu ajaks.

Me tegimegi varsti pulmad.
Mesi nädalald ei olnud külmad.
Ta minu juures magas ja kaisutusi jagas.
Edasi teil sõbrad tahan jutusta.

Ma ostsin talle kübara, ja pesukarnituur.
Kinga kõrge konsaga ja käepeal kuld uur.
Ta minult raha näppas ja pummeldama tõttas.
Ei enne hommikut ma teda näha saand

Kui möödas mesi nädalad, siis naine karjub mul.
Lontrus, kas sa ei tea, et nii korda ei lähe sul.
Missugusesse töösse, sa mind sunnid öösel.
Vaid jalgu võid veel mul suudelda.

Halasta, oh jumal, jumal.
Miks mina olin nõnda rumal.
Et, see oli minu naine ,ta juures magab teine.
Edasi, teil sõbrad tahan jutusta.

Kui sulle meeldib neiuke, ju tema kõrge rind
Siis tea, et neidudel on ainult petlik pind.
Ta nägu katab puuder, ja rinda vatist vooder.
Edasi teile sõbrad, tahan jutustada.

Kuulge sõbra kavaleerid
võtke te kõik kätte juhtnöörid
Ärge te naisi kosige ega ilma aegu nosige.
Parem lapse masin välja mõtelge.

Laulu vihikust - Arnold Nuiamäe.
Järva - Jaani

Kirjutasin täpselt maha.

Parimat

Udo Uibo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Padespannist veel niipalju, et 1. jaanuaril 1901
> ettekandmise väide pärineb vist vene
> balletientsüklopeediast. Ma ei tea, miks just seda
> kuupäeva on seal esile tõstetud. Aleksandr
> Tsarmani "Pas d'Espagne'i" noot ilmus 1899 ja mõne
> vene allika järgi on padespann loodud 1898. Eesti
> kirjasõnas esineb vähemalt alates 1901. aastast:
> "Neis kursustes õpetan: „Pas d’Espagne“"
> (Postimees 31. III 1901). Kui keegi seda eesti
> kirjasõnas varasemast ajast teab, palun lahkesti
> teatada. :)

Üks teade viib meid ajas veel natuke tagasi - padespaaniviisil lauldud laul "Natukene loll", mis ilmub lühendatud kujul 1907 a. "Uues neiude ja peiude laulikus" kantakse ette Is Feldmanni (Anton is. Feldmann) poolt Peterburis Eesti Karskusseltsi Ustawus peol 1896 novembris.

[url]http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=24828&search=natukene+loll&q=natukene+loll[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=5&cad=rja&uact=8&ved=0CEAQFjAE&url=http%3A%2F%2Fwww.yiddishdance.com%2FPasdEspagneTransl.pdf&ei=QyivU5bQHKu8ygOC8oCgCg&usg=AFQjCNFoZe5K_-u_51yrJiMjcIrFLkoUAg&sig2=sfIkJS7Sy4bGg9M3WfPP9w&bvm=bv.69837884,d.bGQ[/url]

[b]Pa d’Espan’ (Pas d’Espagne)[/b]
From: [i]A.D. Tixomirov, Samouchitel’ modnyx bal’nyx i xarakternyx tancev[/i] [Self-Tutor of fashionable ballroom and character dances] by A.D. Tixomirov, Artist of the Imperial Theatres. Moscow: S. Kashincev, Bookseller, [u]1901[/u], p. 61. Translation by Mike Aylward, edited and recast in conventional American dance terminology by Dick Crum.
These days the Pas d’Espagne is the most graceful and interesting of all ballroom dances. As its name indicates, the Pas d’Espagne is a Spanish dance.
It is composed of figures of the [b]Cachucha[/b] and the [b]Bolero[/b], adapted for performance in the ballroom, and may be danced by any number of couples.
In view of its Spanish origins, this dance requires a special manner of performance; free hand is on hip and the trunk is slightly inclined toward the opposite direction to that in which the dance is moving.

Padespaanist, mis ma panin tähele, et ühedki Eesti padespaanisõnad ei klapi Tsarmani meloodiaga, alati jääb kaks silpi üle.
Võib muidugi arvata, et "duhavoi" bassi kaks täite-"tuutu" võib neid kahte puudujäävat silpi asendada aga ma arvan, et pigem mitte..
Ka Anna Haava "anna andeks" algvärss (ilmunud esmakordselt 1888), millest on saanud Aleksander Arderi kuulsakslauldud Padespaani rahvalik tuumtekst omab neid kahte lisasilpi.
Seega on võimalus, et Tsarman töötles ja seadis ka mõnda juba tuntud viisi.
Siin on veel üks 1938 a. salvestatud teistsugune padespaan: [url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=13948[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Viis "Madame Angot" laulude sarjast. (
> [url]http://en.wikipedia.org/wiki/La_fille_de_Madame_An[/url]
> got ?)
>
> Kolme paari (op. "Rummu Jüri?)
>
> Mul tuli tee peal röövel vastu, ta tuli vastu, ta
> tuli vastu
> Ja edasi ei luband astu, ei luband ainsat
> sammugi.
>
> Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
> Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
> Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
> Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
>
> Kuid röövel präänikuid ei taha, ta nõuab raha, ta
> nõuab raha.
> Kuid raha mul ei ole anda, ei ole ainsat pennigi.
>
> Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas
> mõõga
> Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
> Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas
> mõõga
> Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
>
> Ja nüüd ma laman lumehanges, jah lumehanges, jah
> lumehanges
> Kuid korraga siis meenub mulle, et Kuningunde
> ootab mind.
>
> Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
> Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
> Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
> Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
>
> Ja Kuningkunde juurde tõttan, ta juurde tõttan, ta
> juurde tõttan
> Sest igavesti talle kuulun, sest igavesti ta mu
> arm.
> '

Mitu korda on päritud selle laulu algupära ent ma ei ole osanud vastata.

See praegu tuntud "kolme paari" tantsu sõnad on ilmselt pärit naljatükist lauludega "Eduard ja Kuningunde" (v. Eduart /Eeduard/ Eeduart).

Kas on kellelgi olnud võimalust asja lähemalt uurida ning kes on algteksti autor?
Tõnis Braks? (http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=193074)
Jaan Kuusekäbi (kelle pseudonüüm? Braks?) (http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=74737)
Heino Mikiver? (http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=104092)

Panustan esimesele kahele, kes vist on sama isik, kuna "isik" ütleb, et Braksi pseudonüüm oli ka "S." Üliõpilaslehes on märkus, et näidend on "väljavõte S.-i päevikust".

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tore leid!

Selle laulu tõin vist mina "orbiidile". Oli see Valga meesansambli "Lauluveljed" hümniks, tegutses 70-80-ndatel. Isa laulis mul seal, aga ta ei mäleta, kuidas see laul neile ilmus. Enamus ansamblist on manalas juba, aga naisjuhendaja on veel elus, peaks uurima, ehk saab miskiseid vihjeid?
Mäletan seda lugu sama kaua, kui ennast:)

Kikkapuu -

Erilisi pikki sõnu tal ei ole, ent tantsu, nimetuse ja tantsumeloodia suhe on natuke segane.

Udo Uiboga oleme seda teemat kirjupidi veidi setitanud ent täit selgust ei ole.

Kõik oleks lihtne, kui Cicapo/cicapoo/kikkapuu/kikapoo jne. alget, Max Oscheit'i, "Picador-Marschi" kuulata ning eeldada, et Picadori nimest võib miskitpidi ühel hetkel Kikapo saada (halb nimehääldus/ võõrapärase nimekuju kodusemaks teisendamine vms)

Picador-Marsch: [url]http://www.gaswerkmusik.at/tontraeger.htm[/url]
[url]http://www.gaswerkmusik.at/mp3/picador.mp3[/url]

Aga siis tuli Venemaa ballisaalidesse eelmise sajandi algul tants nimega "Ki-ka-po", mis ei ole sugugi Oscheit'i meloodiaga (kirjutatud 1904 Harry Von Tilzer'i poolt, orig. pealkiri "My Pretty Little Kickapoo"):

[img]http://u.jimdo.com/www66/o/s9f862273395f1cc6/img/ie818dff173650d53/1395301207/std/кекуок-ки-ка-пу-американский-танец.jpg[/img]

[url]http://www.starinnye-noty.ru/рэгтайм-кекуок-фокстрот/ки-ка-пу-гарри-фон-тильцер[/url];

Kuulata saab siin:

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=23029&l=russian[/url]

Meie Matsis 1915 on mainitud samuti Ki-ka-pu, Woinow'i järjejutus.

Paar aastat enne esimest maailmasõda oli muuhulgas moetantsudeks "kikkapuu" (Teater. Muusika. Kino ; 11 1983-11 lk 82 "Alfred Mering meenutab. Katkendeid käsikirjalisest mälestusraamatust")

Udo leidis, et Саша Черный (1880-1932) on ühes oma luuletuses "Чижик, Чижик, где ты был?" maininud toda tantsu:

"А потом мы на шкапу
С ней плясали "Ки-ка-пу"...
Ножки этак, так и сяк,
А животики - вот так. "

Ka Majakovski kirjutab poeemis "Облако в штанах":

"Вездесущий, ты будешь в каждом шкапу,
и вина такие расставим по́ столу,
чтоб захотелось пройтись в ки-ка-пу
хмурому Петру Апостолу."



Ki-ka-po, läbi ameerika juhatab meid aga hoopis indiaanlaste juurde - [url]http://en.wikipedia.org/wiki/Kickapoo_people[/url]

Mine siis võta nüüd kinni







..ja kui tahta veel segadust edasi külvata, siis ainukesed laulud, kus lauldakse kikkapuust, on tavaliselt tuustepimeloodiaga. Olen kuulnud ka kikkapuuna pealkirjastatud lõõtsalugu, mille meloodia on hoopis "titevanker" meloodiaga (kui teate.. "toodi'ga toodi, mis seal toodi, pisikene titt ja titevoodi, taa-le-ra-le-laa")

Ja, teate, Titevankri meloodia on ikka väga kahtlaselt sarnane Harry Von Tilzer'i loole!!

ja nagu võluväel on ka üks titevankrilugu youtuubis:

[url]https://www.youtube.com/watch?v=3JRGEVVPB_w[/url]

ning lõpuks.. olen arhiivilindilt kuulnud ka lauldud kikkapuud, mis on midagi titevankri ning Tilzeri vahepealset aga kindlasti mitte Oscheit.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Täna üks mu lõõtsaõpilane tuli Külalaulik näpus ja näitas Minna (two step)lugu, vaatsin, see ka siin kirjas. Mul ühest vanast laulikust üks salm, ehk siis viimane juures:



Nii see elu liigub...


Ja kui kätki kiigub

kus on väike Ninni
Siis tal ütleb Minni:

„Lapse, ole tasa,

ära tee nüüd kisa!
Suureks kasvad, linnas, On ju kisa hinnas...“

Tõsi! Margus, aitäh! Mäletan, et ühes laulikus oli too salm esindatud ja ma otsisin end halliks kui Minna laulu toimetasin - teadsin, kus lehenurgas ja too salm oli ning milline oli tindi värv ent tee või tina - salm kadunud mis kadunud, arva või et unes nägin!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kolmas tants on kikapuu, ära sina murra sääreluud....

Aga see lugu romaani lugenud piigast ,kes mustade maale reisis ja seal tite sai...olen kuulnud teda mingi kummalise viisi peal, selline tsaariaegne venepärane meloodia, kas mitte ühest lezginkast välja tuletatud? Sama viisi peal oli ka üks esimese ilmasõja aegne väga ropp külavahelaul, ei hakka seda siin ära trükkima. selle laulu üks viisakaim salm rääkis midagi seitsmest sibivankrist, mis kõik "sankrit" täis laoti. Vaat ei nuputa välja selle viisi õiget nime...

Kurjähh küll! See lugu, mida kõigest hingest püüdsin meenutada ja küll mägilaste maalt ja Vene avarustest otsisin, paistab ilmselt Poola lugu olevat ja klezmeri (?) juurtega. Polkalugu Władysław Daniłowski`le omistatud (poola helilooja 1902-2000), hiljem USAs elanud, "polkakuningas" - tema lugu: "Who stole the keeshka?" Huvitavaks teeb aga asja see, et lugu ei saa teoorias olla eriti vana? Kuidas siis esimese ilmasõja aegset lorilaulu sellel viisil sai laulda? Küllap oli esitaja originaalviisi ära unustanud. Või siis kasutas poolakas oma loo kirjutamisel mingit klezmerit või hassiidide meloodiat, mis juba enne oli rahvaliku tantsuloona oma elu elama hakanud?

Tsiteeri:

Aga see lugu romaani lugenud piigast ,kes mustade maale reisis ja seal tite sai...olen kuulnud teda mingi kummalise viisi peal, selline tsaariaegne venepärane meloodia

Kas Sa ei mõtle mitte ikka todasama ja pea ainsat two-stepi põhimeloodiat? (Youtubest leitav "tuustep") Mulle praegu ei tule ette, kas ma olen selle juurte kohta miadgi mõistlikku leidnud, kirjandusmuuseumis on kindlasti kirjas. Ma ise kaldun arvama, et see meloodia on meile rännanud juutidelt läbi venemaa. Võimalik et seda meloodiat on meil ka kuhugi teatritükki lavale topitud ning sealt kuulsaks saanud. Eesti teksti Kaukaasiast olla teinud "Kiwilombi Ints" ehk Hendrik Saar. Tema laulu-ja-luuleüllitistes ma ei ole aga kahjuks originaali leidnud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Või siis kasutas poolakas oma loo kirjutamisel mingit klezmerit või hassiidide meloodiat, mis juba enne oli rahvaliku tantsuloona oma elu elama hakanud?

Wiki ütleb, et see on "traditsiooniline polkameloodia" mille on seadnund eelmainit' poolakas.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

No seesama tuustepp näh. Ja poolaka keeshka (teatud liiki Kesk-Euroopa vorst)(Slovene: kašnica; Belarusian кішка, kishka; Polish: kiszka / kaszanka; Romanian chişcă Silesian krupńok; Yiddish kishke; Hebrew קישקע; Russian кишка; Ukrainian кишка)...käib täpselt sama viisijupi peal.
Someone stole the kishka
Someone stole the kishka
Who stole the kishka,
From the butcher's shop?
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Someone call the cops!

Fat and round and firmly packed
It was hanging on the rack
Someone stole the kishka
When I turned my back
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Someone bring it back!

Someone stole the kishka
Someone stole the kishka
Who stole the kishka,
From the butcher shop?
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Who stole the kishka?
Someone call the cops!

Yusef found the kishka
Yusef found the kishka
Yusef found the kishka
And he hung it on the rack.
He found the kishka
He found the kishka
He found the kishka
Yusef brought it back
Heeeeeyyyyyyyy
Hey!
Huh-huh-huh-huh

Ingliskeelne tekst dateeritud 1950. Aina segasemaks läheb.

Segaseks ei lähe siin midagi, vaatasin märkmetest nö. "üle":

Laul on pärit venemaalt (mis ei tähenda, et viis ei võiks olla nt. mustlasmeloodia), autoriks on Саша Макаров.

1914 a. lindistust saab kuulata siin:

Какъ цвѣтокъ душистый,
ром. Саши Макарова
ЮРIЙ МОРФЕССИ, съ акк. гитаръ
Саши Макарова и Вани де-Лазари
222326

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=5361&l=russian[/url]

tekst:

[url]http://a-pesni.org/romans/kakcvetok.htm[/url]

***

Vahepeale aga kuulata hoopis seda laulu:

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=13214&l=russian[/url]
[url]http://a-pesni.org/cabaret/marianovsky/kavkaz.php[/url]

***

Praegu on aga see mustlasromanss tuntud venemaal ja ka Ukrainas tantsuna "Karapiet":



Two-stepi variandis siin:

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=31969&l=russian[/url]

***

Ja siis veel piiluda juurde siit:

[url]http://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,3701[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Segadusse hakkab selgus saabuma, nüüd on mulle vähemalt klaar see, et 1914 aastal plaadile lauldud loost võis olla I MS lõpuks juba terve hulk eestikeelseid teisendeid ja lori- ning ropplaule. Alates seitsme sibivankri loost, lihtsameelse piiga Aafrika-reisini ja Jukuni, kes emakeele tunnis....muuusta pastapliiatsit näppis. Tuustepp aga olevat Rootsi jõudnud 1910, mõned allikad ütlevad ta olema cajun-muusikast pärit, ühesõnaga XIX sajandisse on ta igal juhul dateeritud ja polka sugulaseks kuulutatud.

See Kavkaz'i lugu meenutab mulle üht tšetšeenide lugu:

Дам кинжалъ и конья
и винтовку свою
а за это за всё
ты отдай мне жену :)

[url]https://www.youtube.com/watch?v=I4i9bZvr380[/url]
[url]https://www.youtube.com/watch?v=L9CPw6i3Pjs[/url]

Hazbulat on hoopis: "oh kroonu sinu teenistus" ehk uuem "ma märtsikuus läen merele" Või on Sul mõni muu viis..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lahe! Ei teadnudki, et see lugu duuris on vene ( kasakate) rahvalaul). Arvasin, et see mägede poegade lugu ja mõistagi minoorne.

Subootast meie maal tuntud tantsuna veel niipalju, et juba 1919. aasta "Postimehes" on kuulutus:

TANTSUKUNSTI-KOOL -- SUURELTURUL 9
Ülesandmisi kooliaasta esimestele üleüldistele ja era-
TANTSU-KURSUSTELE
algajatele ja oskajatele võtan wastu 20 septembrini iga päew kella 12—1 ja kella 3—4, Suurelturul nr. 9. Õpetan pidu-, rahwuse-, plastilisi- ja pantomiimilisi-tantsusi ja plastikat. Pidu uudised: Boston-Twostep, Matljot, Ing Twostep, ???-Walzer, Subbota jne. Eratunnid iga päev. Kart Helmer.

Karl Helmeriga läks edasi kehvasti.

1933a. Postimees:
Tartu teated.
Tantsuõpetajat süüdistatakse weksliwõltsimises.
Kas K. Helmer on waimuhaige?
Tartu wanemapõlwe tantsuõpetajaid Karl Helmer wiibib juba mõnda aega wanglas. Kuuldawasti on tõstetud tema wastu süüdistus weksliwõltsimises, kusjuures wõltsitud on muuseas ka ülikooli rektor prof. Joh. Kõpu allkiri. K. Helmeri juures ilmnes waimuhaige tundemärke, mispärast teda mõnda aega peeti kinni waimuhaigetekliinikus. Hiljem asetati K. Helmer uuesti wangla, sest arstid jõudnud arwamisete, et ta ei ole waimuhaige. Käesolewa kuu lõpul toimetatakse K. Helmeri juures kohtu-arstlikku ülewaatust, kus peab lõplikult selguma, kas K. Helmer on oma tegude eest täiel määral wastutaw.

ja 1934 aasta märtsikuus kirjutaski "Kaja" niimoodi:

Tartu tantsuõpetaja wangiroodu.
Reedel mõisteti Tartu-Wõru rahukogu Poolt 3 aastaks wangiroodu omaaegne tantsuõpetaja Karl Helmer, kes oli weksliwõltsimise toime pannud, järeletehes muuseas ka end. rektor Koppeli allkirja. Kohtus K. Helmer sõnagi ei kõnelenud, näidates nagu oleks ta nõdramõistusline, waid mängis pliiatsitega. Arsti poolt aga tunnistati Helmer wastutuswõimeliseks.

Sellest poiste ja pulgalaulust tean sellist teisendit:
poisid suure hulgaga
igaüks oma pulgaga
kellel polnud pulka
see võis minna nurka
see võis minna nurka
vananaiste hulka....

ja Kihnumua asemel Saaremua...
et Saaremua on väikene mua
ja nõnda see saarlane laulab ka
seal mehed aga kündvad naised ees
ja p-- takka m---d sees...(kuuldud Saaremaal Tehumardi kandis umbes 70 date keskel...

Tinna:

Kõige ilusam tants on tinna,
seda tantsitakse nõnna:
samm ette, samm taha
ja kükakile maha.

Üks kass läks üle silla,
tema saba tegi tilla-lilla,
ta kükitas, lasi tulla,
ja kraapis peale mulla.

Üks luukere tõmbas kella
ja peremees tuli välja
ta küsis: "Mis vaja?
Ega siin pole vaestemaja!"

Ses ilusas Tartu linnas,
mul kadus ära kinnas,
see kinnas oli hinnas,
kes kurat tema sisse vinnas

Minu väikene hiina plika,
sind armastan ma ikka
***
***

Minu esimene pruut oli Ida,
seda tühja ma ei kiida
aga teine pruut oli Lonni,
ta uppus solgitünni.

Kõige ilusam mees on miilits,
kes nurga taga hiilib,
ta trahviraha korjab
ja ikka kroonut orjab.

Poiss viskas varblast kiviga
ja varblane lendas minema.
ta lendas katuseharjale
ja teise varblase turjale.

**

Esimesi nelja värssi olen juba lapsepõlves kuulnud, kassisalm vast on kõige kuulsam, mis ühildub ka tantsunime kõlaga, teisi olen kuulnud lauldavat peaasjalikult Põldsepp-poisi vahendusel.
Miilitsa-salmi meenutab Anto Raukas artiklis "Anto Raukas võrdleb ülikooli eile ja täna" (Linnaleht : [Tartu] ; 44 (429) 2007-10-23)

Kassisalm on aga sulaselgelt inspireeritud tuntud laulusalmist, mis on rahva sekka läinud Schmaltzi luuletusest "Patraja":

Ma vaatsin aknast välja,
kõik taevas oli lilla
ja setu valge ruunaga
läks üle kivisilla

(originaalis:
Kui aknast wälja waatsin ma
kõik taevas oli lilla
üks setu walge ruunaga
kord sõitis üle silla)

(vt.:
"Schmalz, Hermann Julius "Nalja laulik"
"Muusikaleht" nr.4 1995, "Võhandu ööbik", Udo Kolk ja
[url]http://www.folklore.ee/tagused/nr10/schmalz.htm[/url]
Schmaltzi laulu lauldud lisasalmidega ka viisil: "Meie mats" - jah kui see laul meil korda läeb.. )

Tinnale on refräänideks vahelelauldud:

Tule välja, saad lüüa
ja tanguputru süüa.

***

Kuigi etümoloogiasõnastik ütleb veelgi, et "tinna" sõna algupära on teadmata, lahendub see küsimus järgnevates ridades. Muusika algupära on Vincent Scotto meloodiaga "La Petite Tonkinoise"
[url]https://fr.wikipedia.org/wiki/La_Petite_Tonkinoise[/url]

Vene keelde tõlgiti laulupealkiri "Kitajanka" ning ilmub meil juba noodina 20 saj. algul, mille reklaam on Smirnovi muusikariistade pealao bukletil.

Venemaal, Peterburgis ilmub 1906-1911 a. vahel noot ning tantsukirjeldus "Uued salongitantsud"

[url]http://www.starinnye-noty.ru/%D1%82%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8B/%D0%BC%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D1%8C%D0%BA%D0%B0%D1%8F-%D0%BA%D0%B8%D1%82%D0%B0%D1%8F%D0%BD%D0%BA%D0%B0-%D1%81%D0%BA%D0%BE%D1%82%D1%82%D0%BE-%D1%8F%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BB%D0%B5%D0%B2/[/url]

[img]http://u.jimdo.com/www400/o/s9f862273395f1cc6/img/ibc723b6c0c6074f5/1426488776/std/image.jpg[/img]

1906 plaadistatakse venekeelne laul Varssavis koos algse nimega "Petite Tonkinoise"

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=383&l=russian[/url]

Erilise populaarsuse saavutas laul-tants aga arvatavasti pärast filmi "The Great Ziegfeld" näitamist eesti kinodes 1936-37

[url]http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361203.2.18[/url]#

Lätis ilmub ka plaat lisaviisiga "Titina" (Léo Daniderff) 1937, mis kandus meil ka teistele lauludele (meil positega lapsepõlves lauldi sel viisil "su silmad on nii suured kui kilukarbi kaaned"):

[url]http://www.russian-records.com/details.php?image_id=19684&l=russian[/url]
[url]http://dom.lndb.lv/data/obj/55683.html[/url]
[url]https://diglib.lib.utk.edu/utsmc/main.php?bid=1649[/url]
[url]https://www.youtube.com/watch?v=iAmEZIDB32s[/url]

Miska Tinna tantsunimi sai tekkida pärast filmi esilinastust 1936, või Talis Matiss'i lauluplaadistust 1937, varem ei saanud Kitajankat ning Tinna nime omavahel ühendada.

Titinat ("The nonsense song", laulab (originaalis vist teine laulja) oma filmis "The Modern Times" (1936) Charlie Chaplin. Kas filmis "The Great Ziegfeld" laulis Anna Held "La Petite Tonkinoise" laulu ka Tintina lisaviisiga, ei tea, ent on lihtne kontrollida.

[url]http://letras.mus.br/charles-chaplin/1574509/[/url]

[url]https://www.youtube.com/watch?v=OUxg162QbDw[/url]

***

vt ka:
[url]http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=4&f2=2&m=23702&id=23719[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Filmis "The Great Ziegfeld" laulab Anna Held "La Petite Tonkinoise" laulu 45-dal ja 56-dal minutil ja ilma Titinata, nii et Tinna tantsunimi tuli meile ilmselt peale 37-dat aastat Lätist Talis Matiss'i plaadistuse või noodiga. Ning kokku pandi need Lätis ilmselt tänu kahe võimsa filmi ning nende muusika ühte ajajärku langemisega.

Anna lauldud lisa-lüürika ei seostu meil lauldud sõnadega kuidagi, nii et tinna salmideks saadi inspiratsiooni juba varem Kitajankast.

Anna Held:

It's delightful to be married.
To be, to be, to be, to be, to be married.
There is nothing half so jolly as
A jolly married life.
And I love to play with baby,
With my pretty little, darling little baby.
You are papa, I am mama,
What a jolly family!

(http://www.musicals101.com/ziegheld2.htm)

It's delightful to be married
to be be be be be be be be be be married
with a house, a man, a family
you should be happy as a bumblebee
but it's better to be jolly
to be be be be be be be be be be jolly
when you laugh and play the livelong day
oh, that's the life for me

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja kui kedagi huvitab, siis Tonkina ei ole päris üheselt Hiina: [url]https://en.wikipedia.org/wiki/Tonkin[/url]
Timo parandab mind, kui ma kohamääratlusega täpne ei olnud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

Udo Uibo kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Padespannist veel niipalju..

[url]http://mirrorland.rpg.ru/10/pas-d-espagne-padespan-padespan-pa-d-espan.html[/url]

Siin lehel on ära toodud tantsu enda muutused ning kes ja mis ajal need tekitas.. Tantsuhuvilised võiksid ehk märkida, mis aasta tantsu meil tantsitakse!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Nuh nii palju kui ma veerisin, pole päris see mitte ükski. Aga eks see padespaanipuu ka mitmeharuliseks on kasvanud.
Kusjuures ses mõttes on padespaan tore tants, et saab vaada, kuidas algne ballisaalis viirgudena tantsitud kadrill on ajapikku ruumipuudusest ringile kolinud

Otsi, mis sa otsid igasugu andmebaasidest, aga tantsuloo "sepp, sepp hüdsekott..." sõnu ei leia mitte. Eila õhtal Kaika koolimajas kuulsin Lauri esituses päris pikka varianti, ise ütles, et need sõnad ongi ainult tema pea sees, paistab nii olevat jah. Äkki paned need siia ka kirja

Tolle populaarse tantsuloo sõnu on mitmesuguseid, "pealkirjasid" teist samapalju, kõik sarnase viisiga ja veidi erinevalt tantsitavad.
kagu-eesti "sepp" sõnad pärinevad aga selgelt oma otsaga regilaulutraditsioonist, nt:

H II 1, 586/7 (764) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)
tüübinimed kontrollimata
Kuldnaine + Viru sepp
Lüroeepilised laulud
Meid oli kolmi vennakseida,
Kui kolmi ua ivada,
Kaks oli kaura seemekesta;
Üks läks heinasta jõgeje,
Tõine pardista pajuje,
Kolmas sepasta Viruje.
Mis läks heinasta jõgeje,
See sööneb jõe kalada,
Jõe ausi augisida
Jõe laia latikuida
pag. 587
Mis läks sepasta Viruje
See teeb rahva rattaaida
Kihelkonda kerveeida;
Jätse kisud kerve sisse,
Raod1 rataste vahele.
Mina seppa sõimamaie:
[b]Süsidsed on sepa lapsed,
Sepa naine lõõtsanahka.[/b]
Seppa süttis ja vihastas
Pistis pihid põesaaie,
Aamerid ane pajuje,
Akkas ümber arvamaie;
Võttis pihid põesaasta,
Aamerid ane pajusta,
Tagus kuldasta emanda,
Õbedase neitsikese;
Läks siis kullaga magama,
Õbedaga voodieie.
Ei see kuldane kõnelnud,
Õbedane ei teinud äelta.
1 Pragu

E 56928/9 (10) < Tori khk., Suigu vm. - Voldemar Erm < Riina Annusver, 78 a. (1926)
Lüroeepilised laulud
tüübinimed kontrollimata
Ehted katki
Meie kylas noored mehed,
Noored mehed, pisksed poisid,
Tegid kiige kyla alla,
Kyla alla karjasmaale.
Pealt oli kiike kitsukene,
Alt oli kiike harvukene,
Läksin kiike katsumaie,
Kas see kiike kannab minda?
Ei see kiike kannud minda;
Kukkusin maha kiige pealta,
Risti läksid reisisilmad,
Katki läksid raha kannad.
Läksin nuttes koju poole.
Eit tuli vasta väravassa,
Taat tuli vasta tänavassa.
Mis sina nutad tytar noori?
Mede kylas noored mehed.
pag. 56929
Noored mehed, pisksed poisid,
Tegid kiige kyla alla,
Kyla alla karjasmaale.
Pealt oli kiike kitsukene,
Alt oli kiike harvukene.
Kuksin maha kiige pealta.
Risti läksid reisi silmad,
Katki läksid raha kannad.
Ole vait, Ole vait tytarlapsi
Lähme homme linna poodi,
Ostame säält uied rahad.
Viime vanad sepa kätte.
Sepp ei võtnud parandada.
Haksin seppa sõimamaie:
[b]Sepp oli ise söekotti,
Sepa naine lõõtsa nahka,
Sepa tytar tuki otsa,
Sepa poiss oli söekotti.[/b]

E 28894/5 (8) < Halliste khk. - H. Reissar (1896)

Anne sepp

Näidu noori linnukene
Sääjam roodu panem parti
Paneme pardin mineme
Ostame Osjust hobene
Toome tõlda Tõravelta
Rannust ostam rangisida
Loojalt looka me lunastem
Maarilt otsim ohjesida.
Sõidim Soome silla pääle
Sinna tõlda ära lagus
Rannu rangi katik lännu
pag. 28895
Looja looka õigunessa
Maari ohja argunesse
Lätsi seppä pallelema
Sepäkene sellikene
Sepa poja poole selli
Tule tõlda parandeme
Tõlla rattid rauteme
Tõlla veeri vitsuteme.
Sepa naine naaratella:
Kas tuled sepa pojale?
Ei tule sepa pojale
[b]Sepa poiga süte kotti
Sepa naine lõõtsa nahka
Sepp esi alaski pakku[/b]
Seni om sepal selget leiba
Seni kui lõksve lõõdsa lõua
Välguve vasarte varre
Annav tulda aamre silma.

***

"sepa" tantsuloo sõnad on nagu motiivid teistest lauludest, sarnaselt tsastuskadele ei pruugi omavahel seotud olla, ent läbiv teema on sepa ja tema lähisugulaste tögamine. Tänapäeval peetakse seda seto tantsuks ent setokeelseid variante peaaegu et ei olegi, kõik lähevad sinna Vastseliina ja Rõuge poole. Peab muidugi üle kontrollima, tulisan praegu mälust.

selliseid salme olen kuulnud ja näinud sepatantsus kasutavat:

:,: Sepp, sepp hüdsekott,
sepä naane lõõdsanahk. :,:
:,: Sepäl silmä jõllile,
naasel jala' tillile. :,:

Käänä ümbre, anna suud
ära sina mõtle midä muud.

Külä sepp oll tungalterä
sepä naane nahkapüksi.

Sepp oll esi nartsudest,
sepänaane hilpudest.

Sepä poig oll suur-vassar
Sepä tütär käsi-vassar.

Sepäl olli musta latse,
korstnapühkijal kirivä.

Sepä latse rumala,
es mõista lõõdsa tõmmada.

Sepä latse vasara
kannu ümbre ragova.

Otsan oli põdrajaht,
kurvalt kõndis mõtsavaht.

kaadsapaiku pangitäüs
püksinöpse nöörätäüs

küla kaldu küllüle
ja sepanaane sällülde

Sepp läts kõrdsi upile
naane takka kukile (käpile).

Sepäpoisi, kõrdsimehe -
kõik omma võrdse ammetmehe.

Sepp teie rasvast viinariista,
suure tünnü meski jaos.

Sepp läts kõrdsi, jõi ära purju,
läts ära kodo magama.

veelkord - värsid on motiivid, sageli pärit teistest lauludest, järjestus ning sõnastus ei ole nii tähtsad, ka keel on toimetamata ning mitte ühest paigast, kui laulda, võiks laulda ühtlases keeles.

***

Värsid varieeruvad ka vastavalt pealkirjale, kui tants oli "põdrajaht", siis sõnad läksid nt:

otsas olli põdrajaht,
kurvalt kõndis metsavaht,
püss oli seljas, nuga oli väljas,
naine oli kodus n...nälgas.

Ka "põdrajaht" on muidugi terve teine laul oma alguse, keskpaiga ja lõpuga ning tervet põdrajahti sepalaulu panna ei oleks võibolla stiilipuhas.

Kui tantsu nimetati "kikas ütles kanale", siis olid jällegi teised sõnad:

Kikas ütel kanalõ,
kos mi läämi magama.
lumi oll sükäv jala lühkse,
es saa küla küüni minna. jne..

"Papiljonipolka" jällegi "vatvat sedaviisi, vatvat sedaviisi".. refrääniga jne

nö. "sepa" või papiljoni tantsuviisitüüpide sõnadest on tuntud ka mõnelpool "ema-isa ainukene vara", mille üks refräänidest "ai trulla-lulla-pom" teis kindlasti äratundmise "sepast" tekitab.

Adsonil on ka luuletus;

SEPÄ-MIILI

Sepp, sepp, hüdsekott,
sepänaine lõõtsanahk
Rahvalaulust

Maja väiku nigu pott,
seestpuult pümme, väläst ahk.
Vana sepp — hüdsekott,
sepänaine lõõtsanahk.
Maja väiku nigu pott,
sisse-vällä saat vast ehk
edepidi nigu rott
tagapidi nigu vähk.
Majalogun rabehen,
madalan, piaaiga maan
eläp tütär-kabehen
tillukese akne taan.
Sammelkatus, keskelt lomm,
vaotap varsti hoone koost.
Tütre nimi Miili om,
sepärahva ainus troost.
Kost seo vana musta-paar
tütre niida puhta sai?
Nägu nigu upin klaar,
valge nigu säksa sai.
Maasik põsk nink nisu pats,
silmä’ pään kats tsilka vett —
peris keisri ristilats,
kenämbät ei ole nätt.
Miili mõtsa kolga taan
tõistest kenämb mitme võrd,
eläp peris nõe paan —
kes tä säält küll lövväp kõrd?

(1930) Pärlijõgi, 1931

***

läänepool võrumaad olevatest sepa sõnadest aitas mul aastaid tagasi toimetada Sarve Õie setopärasemat varianti, kuna teda millegipärast nüüd seto tantsuks peetakse, sõnad said toimetatud ka, ent siis millegipärast loobusime ning tekst jäi mõnd paremat aega ootama.

***

Sepa laulu laulmist Petserimaal kiigel mainib Elmar Päss; Kevadik, XIV aastakäik 1937 nr. 2:
/../
"Petserimaa lihavõtte kiigel lauldi: Sepp, sepp, söekott, sepanaine lõõtsanahk, sepal on need suured silmad, sepanaisel laiad lõuad!"

***

Ja eks need sepad ole ühed kõvad mehed, veel kõvemad on neist aga nende naised, tuleb välja, nii kirjutavad ajalehed:

Kaja, nr. 101, 2 mai 1929 tr. 1 "Laulatus sepikojas"

/../Laulatus toimiti sepikojas, alasi ääres, millele pandi wanaaegne piibel. Seppa polnud pruutpaari saabumisel kodus, seepärast toimis laulatuse sepa naine, kes wõib meest erilise rutu puhul asendada ja samasuguse õigusega laulatada kui Canterbury peapiiskopki/../

***

Uus Eesti, nr. 136, 18 mai 1938 "Hindulanna sai kuusikud"

/../
Proua Dionne'i wiisikud ei ole nüüd enam ainsad wiisikud maailmas. Burmas on ühe sepa naine May-Ny sünnitanud kuus last kolm poega ja kolm tütart kuid üks poistest suri warsti pärast sündimist. Abiks et olnud naisel aga ainsatki arsti, waid ainult kohalik isehakanud ämmaemand oma primitiiwsete wahendite sa meetoditega/../

***

Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 24, 1 veebruar 1922 "Tataari vabariigist"

Tshistoopeli kantonis Tahtali külas raius sepa naine ühe naisterahwa puruks, lõikas selle 49 tükiks ja pani liha tündrisse. Osa pääst oli ta juba söögiks ära tarwitanud. Nagu pärast selgus olla ta juba enne seda tütarlapse sa kaks last puruks raiunud.

***

Järva Teataja (1926-1944), nr. 86, 26 juuli 1940 "Vaimuhaige pani enda põlema"

Neljapäeval said Tartus RO liikmed andmeid, et Roosi tän. 17 elunev vaimuhaige Joh. Sepp peab oma naist toas kinni. RO liikmed läksid kohale asja selgitama, kus selgus, et teade vastab tõele. Võeti kaasa 2 politseikordnikku ja suunduti uuesti Sepa juure, kes aga ei lasknud neid sisse. Vahepeal sai Sepa naine õuepoolsest aknast välja hüpata ja sama akna kaudu läksid korterisse ka RO liikmed ja kordnikud. Sees selgus, et Sepp oli põrandale maha ja endale riietele petrooleumi valanud ja põlema süüdanud.

**

Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 43, 22 oktoober 1938

Selgub, et läinud aastal andsid 70 ema oma piimast 5124 liitrit väikeste laste toitmiseks. Suurima kvantumi loovutas keegi Helsingi sepa naine, kes 12 kuu jooksul andis keskusele 900 liitrit emapiima.


jne jne.. :)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

H IV 8, 862 (14) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896)

tüübinimed kontrollimata

Sepp
Töölaulud

Milles sepäl musta latsõ?
Sepäl olli musta latsõ. - Kaske,
Milles sepäl musta latsõ? - Kaske
Selle sepäl musta latsõ:
Sepp oli esi hüdse=kott
Sepä naane lõõdsanahk
Sepä poig oli suur=vassar
Sepä tütär käsi=vassar.

EÜS I 784 (31) < Hargla khk., Saru v. - Johann Aavik < Hugo Kalkun, u. 25 a. (1904)
tüübinimed kontrollimata

Sepp
Töölaulud

Milles sepäl musta latse? aililu
milles sepäl musta latse aililu
Selle sepäl musta latse aililu
selle sepäl musta latse aililu
Vana sepp om hüdse kott aililu
Sepa naine lõõtsa nahk
noodialune tekst

***

Adsoni luuletusest:
/../
Hoogsarütmilise ĢSepä Miiliģ sünnile on kaasa aidanud mälestused tollest ajast, kui Adson mängis tädipoegade orkestris. Hoopis vanasti olid moes ringmängud, mille juurde kindlasti kuulusid ringmängulaulud. Kui moodi läksid võõra päritoluga peotantsud, sepitseti nendegi saateks mõne- realisi tantsulaulukesi. Papiljonipolkaga sobitatud Sepp, sepp hüdsekott / sepä naane lõõdsanahk oli juba XX sajandi algul Võru murdealal üsna laialt levinud. Mõnevõrra erinev on olnud teine värsipaarik, tavalisim variant: Sepal silmä' jollile J naasel jala' tillile 16, Urvastes on korrekt- sem teisend: Ai tiritamm, ai tiritamm, kurra kätt ma keeruta. Kirjandus- muuseumi rahvaluule osakonna rikkalikes kogudes leidub ka varasem regivärsiline variant:

Milles sepal musta latse? Ai-li-lu! Selle sepal musta latse, ai-li-lu! Vana sepp om hüdsekott, ai-li-lu! Sepä naine lõõdsanahk, ai-li-lu! ģ

Vanale rahvapärasele motiivile tuginedes on Adson Sepa tütrest Miilist luuletanud päris pika laulu. Selle lõbusa rütmi on tinginud papilionipolka viis:
/../

(Hella Keem, "Artur Adsoni elust ja loomingust" "Keel ja Kirjandus" 2.1989)

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

H III 17, 953 (11) < Ambla khk., Lehtse v. - Jakob Tannenthal < Mari Lepnik, 60 a. (1894)
Sarved sepale
Sikukene Mikukene,
Anna need sarved minule!
Ma viin sarved sepa kätte,
Sepp teeb mulle tutulutu. -
Ma saan uued umiskingad,
Ja peale panen punased paelad,
Sisse seun siidilindid
Ja rasvast suured solgitumad.

EÜS VII 2404 (270) < Ambla khk., Lehtse v., Lehtse m. < Pilistvere khk. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < Mart Kiku, 56 a. (1910)
tüübinimed kontrollimata
Viru sepp
Lüroeepilised laulud
Viru sepp.
Mul oli veike vennakene
See tegi vallal valjaaida
Kihelkonnal kerveeida
Nurme neidudel nugesida
Vald ei kiitnud valjaaida
Kihelkond ei kerveeida
Nurme neiud ei nugeda


H III 12, 480 (2) < Koeru khk., Vaali - H. A. Schulz (1891)
tüübinimed kontrollimata
Sepp
Töölaulud
Pää tuli pädakal voatamaie
Kuu tuli kuusel kuulamaie
Kis taob targa tuassaagi
Taevasepa talussaagi
Kuulsa sepa koeassaagi,
Kis ta jaasil toond alasi.
(See salm on ühe ilma loomise jutu seest, kus vanapagan taevast tahtnud ära lõhkuda, ja sepp Ilmarine taevast on tagund....)

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------

Tsiteeri:

------
> H III 17, 953 (11) < Ambla khk., Lehtse v. - Jakob
> Tannenthal < Mari Lepnik, 60 a. (1894)
> Sarved sepale
> Sikukene Mikukene,

Urmo, mida Sa tahad nende kolme kontekstivälise arhiiviteksti kopeerimisega siia öelda?

Kirjuta midagi juurde, muidu võibki jääda Su mõtteid lugema ja aru ikka ei saa..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ainult seda, et neid laule on arhiivis erinevates kihelkondades (lisasin natuke Järvamaad) ,mis viisiga ja kas tantsulood kõik seda nüüd just, ei tea veel.
Ei olnud plaanis nüüd risustada seda teemat, eks sõna ma oleks võinud jah juurde lisada.

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:

Tsiteeri:

-------------------------------------------------------
> Ainult seda, et neid laule on arhiivis erinevates
> kihelkondades (lisasin natuke Järvamaad) ,mis
> viisiga ja kas tantsulood kõik seda nüüd just, ei
> tea veel.
> Ei olnud plaanis nüüd risustada seda teemat, eks
> sõna ma oleks võinud jah juurde lisada.

Urmo, Järvamaal on igasuguseid laule, kindlasti ka igasugustest seppadest. Teinekord oleks võibolla mõnd Su head mõtet kuulata, millised värsid neist Sinu kopeeritud lauludest on läinud laulu, mida Sa silmas pidasid. Kõneall oleva sepa laulu neid värsse minuteada läinud ei ole. Või on? Rasvamotiiv peaaegu nagu ehk ju oleks..
Või siis on papiljonipolka viisil neid lauldud?
Lisa ikka mõni mõte mis Sul neid asju postitades oli, siis on teistel ka huvitavam, ehk endalgi!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lauri ma ei ole kindel, pole nii tugevad teadmised, kuid nagu seosed oleks, et ehk oli kasutusel tantsuloona/ papiljoni polka?.


H III 17, 953 (11) < Ambla khk., Lehtse v. - Jakob Tannenthal < Mari Lepnik, 60 a. (1894)
Sarved sepale


Sikukene Mikukene,
Anna need sarved minule!

[u]Ma viin sarved sepa kätte,
Sepp teeb mulle tutulutu. -
Ma saan uued umiskingad,[/u]
Ja peale panen punased paelad,
Sisse seun siidilindid
Ja rasvast suured solgitumad.

EÜS IX 89/91 (86) < Krimm < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Säliküla - R. Kõhelik (1912)
Sarvepuhuja + Võta naine töö juurest + Laisk naine
Õe laul vennale.
Hellakene, vennakene
Kui tahad naista moodilista
Mine siku palveele
Sikukene, mikukene
Müi need sarved mulle

[u]Ma viin sarved sepa kätte
Sep teeb mulle tutu lutu
Saeb mulle sarvest tutu[/u]

Siis mine linnast naista tooma
Peterburist teista poolta
Moskva linnast moodalista
Alevis sina aja sarve
Turu peal sina tõmba trummi
Et need müürid mütsatavad
Alus lauad laksutavad
pag. 90
Pealis lauad laksutavad
Ära sina vahi valgeeida
Ara sina püja priiskeeida
Võta musta ja rumala
See sul rühmib tööd aga teha
Sädemel ta seadab sängid
Kuu valgel kurnab piima
Lühterel ta lüpsab lehma
Kui sina vahid valgeida
Kui sina püiad priskeeida
puudub puusata peusse
jalutu jäeb sinu jaoksa
Ilus tahab süja heringaida
Kallis tahab süja kalada
Priske tahab süia püili leiba.
Kust võtad ilusale heirigida
Merd põle sul õue alla
Kust võtad priskele püili leiba
Veskit põle sinul välja peala
pag. 91
Tooge tutjus tantsimaie
Vana luuda luuskamaie
Ker'jalge kepsimaie.
Ahjuarki astumaie
Valge tudjus tuigub inna
Valge luuda luusib pikka
Keri jalga kepsib pikka
Teiste kari kaugeele
Teiste sõnnid sõtkuvad sööti
Meie sõnnid sõtkuvad saue.

Parimat

Urmo Kütismaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lauri ma ei ole kindel, pole nii tugevad
> teadmised, kuid nagu seosed oleks, et ehk oli
> kasutusel tantsuloona/ papiljoni polka?.
>

Urmo, vaata nüüd uuesti neid "sepp sepp hüdsekott" sõnu ning siis vaata neid enda kopeeritud sõnu. Võrdle ka papiljonipolka sõnadega. Ega siin polegi palju teadmisi vaja - võrdle.
Regilauluviis, mille Sa oled pealkirjastanud manuses papiljonipolkaks - võrdle nüüd nt. Youtubest sepa viisiga, panen manusesse ka Leegajuse mängitud papiljonipolka. Tõsi, papiljonipolkal on olnud ka teisi viise. Samuti, nagu kagu-eesti hüdsekoti-laulu on lauldud teise viisiga.
Mida saad veel teha, analüüsi mõttes või lauldes nende regilaulude tekstirütmi, milled Sa siia kopeerisid - püüa neid sobitada sepatantsu või papiljonipolka viisile.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[url]http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/ee-04-28.html[/url]

[url]http://kivike.kirmus.ee/index.php?pid=ERA-12184-52525-94014&oid=0&t=1&module=400&op=3[/url]

[url]https://www.youtube.com/watch?v=a_va_JFFjYM[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Parimat

Subootale täienduseks, et suure tõenäosusega on lugu tulnud Odessast, kus lindistati ka 1910 üks esimesi Milasha-Moldavanka plaate meile tuttava suboota-viisiga, on mälestused, et seal oli olnud juutidel "Freylekhs" (tants) nimega "Subota na Moldavanke" ehk siis vast "sabat moldavankas". Nii et armas moldaaviatüdruk või vihje viimase nimele oli lihtsalt ehk väärtõlge või mugavdus uue muusikapala pealkirjas (https://en.wikipedia.org/wiki/Moldavanka). Millegipärast jäi pealkirjadesse järele mõnelpool "Subota".. vihjates ilmselt tuntumale viisile. Aga Sõjapõgenejanna? On teada, et lätlaste Subota on just too põgenejanna "bezenka", kust ta aga tuleb? Odessast juba pagendatud juutidega?

Беженка (Суббота ) : Восточная песня: Для ф.-п.
[url]https://search.rsl.ru/ru/record/01001884284[/url]

[url]https://www.proza.ru/2011/02/25/1362[/url]

"На одном дыхании прочитал ĢПеснь о моей Муркеģ Фимы Жиганца. Спасибо автору за кропотливую и, главное, нужную работу. В рассказе о песне "Купите папиросы" автор упомянул мелодию фрейлехса ĢМилаша-молдаванкаģ. В 60х годах мне рассказывали старые одесские музыканты, что когда то был фрейлехс "Суббота на Молдаванке" и мотив был очень похожий на мотив "Купите папиросы", вернее тот же. Но с появлением этой песни, не сговариваясь все прекратили играть эту веселую, танцевальную мелодию.

Было еще много других фрейлехсов, а к этому стали относиться с трепетом.

Вспоминаю еще один рассказ имеющий отношение к этой песне.

Эта песня была написана на языке идиш. Многие не понимали о чем поется в этой песне. В годы войны, в Ташкенте не базаре играл и пел безногий инвалид по имени Лейзер (Лазарь ). И вот очевидцы утверждают, что именно он написал русский текст этой песни. Конечно этих стариков давно нет на этом свете и не у кого подробнее расспросить. Жаль..."

Lugu, mille sõnade tõlkimisest siin räägitakse on Jablokovi "kupite papirosy" mis on tehtud sama viisi peale.. noh, veidi muudetud. [url]http://a-pesni.org/dvor/papirosy.php[/url]

Võib muidugi vene allikatele lisada, mis tahavad 1910 a. Odessale näpuga näidata, et plaadistused 1910-date alguses on tehtud mööda ilma juba laiali (Vilnius, London jne), nii et ei ole teada, kas müstiline "А.Б.В." oli esimene seadja, kas ta tegi seade Odessa juutide laulust juba varem?

vt. lisaks: [url]http://onegshabbat.blogspot.com.ee/2016/07/blog-post_22.html[/url]

בין השנים 1919-1917 הקליט זמר הטנור האמריקני אברהם רוזנשטיין שיר יידיש בשם 'דאָס רעדל' (הגלגל ), שחובר על פי מנגינת 'מילשה-מולדבנקה'. את השיר חיבר נחום שטרנהיים (ׂ1943-1879) מריישא (Rzeszķw) שבפולין, שמוכר לנו יותר כמחבר ומלחין השיר 'האָבן מיר אַ ניגונדל' (הנה לנו ניגון יש )

[url]https://www.youtube.com/watch?v=-pfVcOhWYfo[/url]
[url]https://www.youtube.com/watch?v=A9RuteTSVhQ[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tsiteeri:

..ja kui tahta veel segadust edasi külvata, siis ainukesed laulud, kus lauldakse kikkapuust, on tavaliselt tuustepimeloodiaga. Olen kuulnud ka kikkapuuna pealkirjastatud lõõtsalugu, mille meloodia on hoopis "titevanker" meloodiaga (kui teate.. "toodi'ga toodi, mis seal toodi, pisikene titt ja titevoodi, taa-le-ra-le-laa")

Pakri Titevanker on Dirizaabeli-tants. (ilmselt tuletatud kõla sarnasusest - titevanker/ dirizaabel)





Muusika autor Кюсс, Макс Авельевич :[url]https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D1%8E%D1%81%D1%81,_%D0%9C%D0%B0%D0%BA%D1%81_%D0%90%D0%B2%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87[/url] (meilgi väga populaarsed lood temalt: Amuuri lained, purustatud elu)

siinsete: [url]http://bodhij.livejournal.com/128423.html[/url] andmete järele on Dirizaabel tõenäoliselt kirjutatud 1907 a.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soome subota:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

plaks ja parem käsi plaks ja vasak käsi plaks ja parem käsi vahetu

Aissa, ehk Aisha (Indianisches Intermezzo), John Lindsay-Theimer

[url]https://archive.org/details/AishaIndianIntermezzoByEdisonConcertBand1903[/url]

(siin väidavad, et on 1903, ent teisal on maatriksi aastanumber 1913)

[url]https://adp.library.ucsb.edu/index.php/matrix/detail/700006892/B-21768-Aicha_intermezzo[/url]



Tõenäoliselt tantsuna jõudis Eesti 1921-22, mil seda reklaamitakse uudse moetantsuna.

**

Hiljaaegu eesti poisid,
Riia linnas võõrsil käisid,
sülitasid tuld ja tina
parunitel vasta nina.

Parun jättis sauna võlgu,
tänas oma kergeid jalgu,
ähvardas ja turtsus,
kui eesti suurtükk mürtsus.

(Ühed tegid tuleliinil tonti,
näitasid vaenlasel unti,
unustasid püssirohtu,
teised kasvatasid kõhtu.)

Ühed tegid paljajalu
vaenlasel tuleliinil valu,
teised tõstsid samagonnipotti
kasvatasid rahakotti.

Tallinnas on Peetri kuju
ära rikkus mitmel tuju,
paraadi platsilt vahtis,
kui Kingsepp rahvast juhtis.

Tema juhtis balti saksu,
need ei maksa tulumaksu,
mitmed tema saatis põrgu
ja ise läks Kadriorgu.

Tartu rahval pehme hammas,
neil palaganiks hauasammas,
ülevast alla vahtis
ja kadakasaksu juhtis.

Isa supleb mere ääres kraavis,
ema teeb söögimajas proovi
tütar ootab puiestikus poissa
ja poeg tantsib kohvimajas aissa.

Meie aja kooliplikad
need on väga armurikkad,
vahel nemad silmad teevad,
poistel külge löövad.

Enne õppis eevasugu
katekismust piiblilugu,
nüüd minnaks teise klassi
ja kammitakse juuksed sassi.

(Kasvand juba suuremat seltsi,

paljundamas tint ja ehvtid

päevakorras puudrid-pintslid,

kallimad uur ja schnitsid.)

Nüüd läbi aga lauldud aissa,

teinekord pilkan poissa,

nüüd jumalaga jätan

ja tilga viina võtan.

(Sangaste, Priipalu, Leonhard Lubi 7. jalaväerügement kkl)


***

Aissa

Hiljaaegu eesti poisid,
Narva linnas võõrsil käisid,
sülitasid tuld ja tina
parunitel vastu nina.

Parun jättis sauna võlgu,
näitas oma kergeid jalgu,
ähvardas ja turtsus,
eesti kahur mürtsus.

Ühed tegid tuleliinil tondi,
püüdsid vaenlastel hundi,
nuusutasid püssirohtu,
teised kasvatasid kodus kõhtu.

Ühed tegid paljajalu
Landeswehridele valu,
teised tõstsid samagonnipotti
kasvatasid rahakotti.

Tallnas suur Peetri kuju
ära rikkus mitmel tuju,
paraadi platsil vahtis,
kui Kingsepp rahvast juhtis.

Ta vaatis platsil saksu,
ei maksnud tulumaksu,
mitmed saatis põrgu
ise kolis Kadriorgu.

Tartu rahval pehmed hambad,
neil on Barklai hauasammas,
ülevalt alla vahtis
kadakasaksu juhtis.

Pärnus juhtub tihti nali
kui seal ära kustub tuli
mitmel ninad vintis
kahel kõrvad lontis

Isa tegi restoranis plaani,
ema teeb kabarees proovi
tütar ootab puiesteel poissa
poeg tantsib kohvimajas aissa.

Meie aja kooliplikad
on nii väga armurikkad,
nad silma teevad,
vaikselt flirti löövad.

Enne õppis eevasugu
katekismust piiblilugu,
nüüd minnes teise klassi
soeb omal juuksed sassi.

Hallitamas tint ja eft
päevakorras puudvad pitsid
klasikesed puudred pintslid

Nüüd läbi aga lauldud aissa,

teinekord veel pilkan poisse,

nüüd jumalaga jätan

tseki viina võtan.

Ed. Grünberg (Vainula) kkl 1932
1. Jalaväerügement

(Velise)


**

(eft, ehvtid - vihik, vihikud)

**

Esimene tants oli aisa
lase aga pastel paista
teine tants on tango
lase aga põlvest längu
kolmas tants supota (suboota)
neiu ütles võta
neljas tants vingerka
neiu aga ütles torka
viies tants on krakoljak (krakovjak)
lase aga lahti püks haak
kuues tants on kikkapuu
ära sina murra oma luud
seitsmes tants on polka
neiu ütles mull on selka (?)
kaheksas tants on mate kus (?)
mina aga seda ei mõista


Karl Runge kkl 1920-date algus
(Sakala partisaanide üksiku pataljoni kuulipildurite kompanii)

**

[url]https://arhiiv.err.ee/vaata/260312[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tere!

Kust ma võiksin leida suboota, tuustepi, sõjamehe kaebtuse ja muude rentslihärrade ja harju meestega tehtud lugude noote väi akorde? Kas üldse on kuskilt leida?

Vaata Pärimusmuusika aida noodikogust (https://www.folk.ee/noodikogu) ning kui seal ei ole, kasuta nutikamat otsingut või siis tee kellelegi ettepanek noodistamiseks. Ega niisama varrukast pole võtta miskit.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Aastavahetusel ujus välja Tinna Belgia versioon, Antwerpeni murdes:

[url]https://www.youtube.com/watch?v=ohK6xabD4HY&t=23s&ab_channel=PatrickVanhoucke[/url]

------

Tussen 800 matrozen,
‘k Heb ‘em gezien, ‘k heb ‘em gepakt, ‘k heb ‘em gekozen,
En hij pinkte tegen mij, en hij was der gčre bij.

Tussen 800 matrozen,
‘k Heb ‘em gezien, ‘k heb ‘em gepakt, ‘k heb ‘em gekozen,
’t Was nen ierste klas kadee, ‘k pakten ‘em vast en ‘k nam ’em mee.

’s Avonds laat, ’s avonds laat, gaon we naar de Statiestraat,
En hij trakteert mé petat frietjes, gerstebier en lakker bietjes
’s Avonds laat, ’s avonds laat, gaon we naar de Statiestraat,
Ieder trakteert op zijnen toer, ohlala įa c’est l’amour.

------

Tõlge:

Amongst 800 sailors,
I saw him, I took him, I chose him,
And he blinked to me, and he liked to be there.

Amongst 800 sailors,
I saw him, I took him, I chose him,
It was a first class lad, I grabbed him and took him with me.

In the late evening, in the late evening, we're going to the Station Street,
And he treated me with fries, wheat beer and tasty beets,
In the late evening, in the late evening, we're going to the Station Street,
Everyone buys a round, ohlala, that's love!

Sõdurite twostep

Kandli kätte võtsin
kaasikusse tõtsin
kallimat seal ootsin
temalt musu lootsin

Kasemetsa kohin
neiu kleidi sahin
tegivad mul lusti
kargasin ma püsti

Tahtsin suud tal anda
neiut põõsas kanda
ta hakkas mulle kaela
ja hakkas armsalt naerma

Põõsas ma ei tule
põõsas külm ja kole
põõsas mitu ussi
teevad mulle pussi..

Kui seega rahul pole
et põõsas ma ei tule
siis lähme kodu voodi
kus täita võin su soovi

Poiss, vaata kuule
neiu punahuuled
soovivad sul musu
ikka sa ei usu


kkl. 1929, Hiiu, Lääne

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _