Tartus Jakobi galeriis avati Rebeka Žukovitsi ja Marion Selgalli installatsioon "Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna". Väljapanek jääb avatuks 19. aprillini.

Regilaulust ei tehta just tihti näitust, kuid audiovisuaalne kunstnik Rebeca Žukovitš koos pärimusmuusik Marion Selgalliga just seda oma installatsiooniga "Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna" on teinud. Jakobi galeriis avatud näitus uurib hoole ja hüljatuse temaatikat.

Regilaulutüüpide "Tütarde tapja" ja "Tütar vette!" kaudu vaadeldakse naist kui vargsi üles kasvanud ja mitte-eelistatud tütart. Installatsioon loob dialoogi regilaulu ja kristliku traditsiooni vahel, kutsudes vaatajat mõtisklema selle üle, kuidas kajastuvad 1000-2000 aasta tagustes regilauludes poeglapsi eelistava kogukonna väärtused tänapäeva ühiskonnas.

Näitus on Rebeca Žukovitši diplomitöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu erialal ja leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali Commute7 raames, olles festivali esimene satelliitnäitus Tartus.

Näitust saadab publikuprogramm, kus on nii 16.04 kell 19 ema ja tütre ja üldse naiseks olemise temaatikat vaagivate regilaulude töötuba, mille erikülaliseks on Anna Hints. 19. aprillil toimub näituse lõpetamisel kunstnikuvestlus koos Annika Kupitsaga, kes on süvitsi uurinud regilaulutüüpe "Tütarde tapja" ja "Tütar vette!".

Näitus jääb avatuks 19. aprillini, 15. ja 17. aprilli õhtutel toimuvad näitusetuurid Rebeca Žukovitsi ja Marion Selgalli juhendamisel.

[url]https://kultuur.err.ee/1609665104/galerii-tartus-avati-regilaulu-kasitlev-installatsioon[/url]

"1000-2000 aasta tagustes regilauludes poeglapsi eelistava kogukonna väärtused"

Päris lennukas väide, ütleks
Veel üks kord kui kuulus ütelus: "Peatage maailm, ma tahaks maha minna," oleks päris omal kohal..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Tütarde tapja" ja "Tütar vette!" puhul on need väited siiski asjakohased, kuigi ilmselgelt oli pigem tüdruk väärtus, mille nimel poisid kaklesid kui vastupidi. (st HÄID naisi ei olnud kunagi liiga palju)

Mu lell põdes nii hullusti, et talle ainult tütreid sünnitati, et mu isa pidi tema asemel sünnitusmajja neile järgi minema ja seletas, et: "Tütarlaps on nagu valeraha, millest pead ruttu lahti saama." (st mehele saatma)

Kuigi peab tunnistama, et lelle tütred olid kõvemad, kui tema kälimehe pojad.

Ma isiklikult julgeks kahelda selle "2000" faktis, julgemad muidugi loobivad veel paartuhat juurde nii et silm ka ei pilgu. Olgu kuidas on, loogilisi ja vähem teaduspõhiseid väiteid võib esitada, ent mul pole usku, et iga väitja oma seisukohti oskaks kaitsta või viidata - siin on kaks udu ja usu väidet kõrvuti, mis teeb selle eriti kummaliseks, seda enam, et seda ei esitata arvamuse, vaid "nii on" faktina.
Veelgi enam - kui lugeda kirjeldust, tekib küsimus, et kas praegu me omame "kristlikke väärtusi", mis võrreldes paganliku tütarde tapmise ajaga on hulga eetilisem?

Ei saa muidugi tõesti eeldada, et iga näitusetegija peaks hakkama tohutut uurimust läbi viima (et kes laulsid, miks laulsid, mida öelda tahtsid ja miks on laulud ka poegade vette viimisest/tütarde jätmisest jne), ent avalikus sfääris inimestele "tõe" kuulutamisel on ikkagi mingi vastutus.. või ei ole?

Kui pole, läheb minujaoks ka muu ja õige sinna "kristallmantra" karjamaale..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

aga tolles mõttes ei ole muidugi nende tuhande aasta (või enam) jooksul muutunud - inimene interpreteerib kõike oma isiklikust seisukohast ja asetab selle kogukondliku hekskiidu leende. Reaalne elu - see on risuks jalus ilusa jutu jutustamisel, kes seda ikka vajab. Palju turvalisem on kujutada keskaegseid tänavaid katkust kubiseva virtsahunnikuna, viikingeid sarviliste kiivritega ja preestreid nõidu põletavate idiootidena.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

sellega ma olen nõus, et nood noored naised vastandavad oma enese arusaama "keskaegseist klišeedesti" (mis ilmselgelt paiguti, ajuti ja inimeseti erinesid) oma isikliku tänapäevase kogukonna klišeedega, mille "kristlikkus" on väga vaieldav

(2000-1000-klišee ei vääri üldse täheruumi)

pigem on just kõiksugu meeste ja naisteasjade äärmuslik vastandamine kehtestatud ristiusustamise käigus

ja paganlikus ühiskonnas võis nii naistel kui meestel olla hoopis teistsugune osa, kui kristlike kultuuritoojate kastiühiskonnas (nagu arvavad M.Mägi, M.Metsvahi)

ei saanud ju mingeid töid (lehmalüpsi, ahjukütmist) tegemata jätta ainult selle pärast, et sobivast soost olendit polnud käepärast

vähemalt minu isa talus oskasid enam-vähem kõik enam vähem kõike VAJALIKKU (kuigi see oli keskajast väga kaugel ja elu oleks võinud olla imeliselt lihtne)

----------------------------------

teisest küljest on täiesti arusaadav, et ühiskonnas, kus majapidamine pärandatakse pojale, kelle peale tuleb vanaduspõlves loota, aga tütar viiakse tööle võõrasse perre koos kaasavaraga, on loomulik soov hankida omale selline poeg, kellele võib vanaduses kindel olla

kindlasti pole see inimliigi "traditsiooniline peremudel", vaid on pigem kristlik kui paganlik ja teistel rahvastel on palju lollikindlamaid süsteeme

Nähtused, millest me enam ei tea, võivad oma sõnastuses kohutada. Sest see, mida lihtne inimene teeb ükskõik millise asja uurimisel, on ju see, et ta kõrvutab uusi teadmisi olemasolevatega, eriti kui mingist nähtusest ei ole rohkem teada kui sõnastus või miskit laadi arusaamatu kirjeldus. Väga lihtne (ja kindlasti kogukondlikus mõõtmes turvaline) on asju seletada nii, nagu "teavad kõik". Ses mõttes näiteks läheb palju rohkem peale kasvõi keskaja linnaolustikku kujutav film, kus akendest lajataakski prügi otse tänavale, inimesed on koledate ja murdunud hammastega, vaesus on üüratu, sead on tänavatel ja kangelane on liibuvas needitud nahk-kostüümis.. See on see, mida üldiselt teatakse ja see müüt teenib meie teadvust rahustavalt - ühelproolt ütleb et: "jee, me ju teame juba seda, järelikult oleme targad" ja teisalt annab rahulolu, et inimkond on selle etapi nüüdseks läbinud..
Regilaulukontekstis - inimesi hirmutab orjus näiteks - pole mõtet hakata kedagi kurssi viima orjuse iseärasustest - teame ju täpselt mis "ori" tähendab. Pruudi ostmine - samuti.. ostmine on ostmine, mingist sugulastele antavast sümboolsest tasust pole siin mõtet hakata rääkima.. ja muidugi - kui naine tapab laulus mehe, siis ainult sellepärast, et viimane oli vägivaldne, kehtis meeste ülemvõim jne.. isegi kui sellest ühtki märki pole.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

aga kui mees tapab naise, siis see on muidugi teada-tuntud šovinism ja misogüünia,

kuigi mulle tunduvad need "regiballaadid" väga sarnased salmiliste ballaadidega, mis on ilmselgelt puudulikult tõlgitud mõnest sakste keelest ja mille eesmärk oligi peamiselt õuduse tekitamine (nagu pisiplikade jutud "punasest täpist" ja "valgest käest")

varasemates Dracula filmides (või Hitchcocki "Lindudes") kah ei viitsitud mingit inimlikku selgitust õuduse lisaks pakkuda

sama targad on unistavad laulud kaljulossi piigadest või laululindudest kelle pesa kaaren hävitab

eesmärk ongi emotsioon

ma muidugi loodan, et keegi täie mõistusega inimene ei arva, nagu kirjeldaks täiskasvanud tütarde merre viskamine mingit kunagist tegelikku kommet

(nagu lapiti laudadega kuradite peksmine)


H II 8, 795/800 (4) < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889)
Tütarde tapja

Ehitelin veljekesta
Ehitelin, kehitelin,
Luulin linnaje minema,
Saksa askelid ajava,
Herra killa kiigutava,
Rohuraamatu vedava,
Veli kõndis kosjateeda,
Ai neiu asja teeda,
Tuli kosjasta koduje,
Lei kübara laua pääle,
Kindad kübara pääle,

Sadul salvu serva pääle,
Saapad sadula pääle,
Piitsa uksepiida pääle,
Ise pääle itkemaie,
Kummuliste kurtamaie.
Eit läks juureje küsima
Mida itked poiga noori?
Mida ainuke alatsed?
Mida veenik veereteled?
Veli mõisti kõhe kosti
Sedap itken eidekene,
Sedap kurdan koorijani;
Eivad tule mulle neiud
Ihadele elmikaulad,
Sõidatele sõrikeseljad,
Muhadele mustadkulmud,

Valadele vaskivaiad.
Eidel palju tütarida,
Pali pauvatahtujuida,
Läheb pali paigasida,
Enam neido ehte'eida.
Mino ella eidekene
Vee tütared vedeje,
Kanna lapsed kaivudeie,
Lapsed alvad hallikaie,
Lapsed kallid kaivudeie,
Eit õli hullu uskuma.
Vei see tütared vedeje.
Kand's see lapsed kaivudeie
Lapsed alvad hallikaie.
Toodi see iluminija,
Armas aine pojanaine.

Pandi kangas kangaspuile,
Linane ligi lageda,
Takune taha tubaje,
Toimine toa edeje,
Udukangas ukse suuje,
Peeni piira päälissija:
Ei kudund iluminija,
Armas aine pojanaine
Kaksi päiva, üksi vaaksa,
Küünar kümnela nädala;
Kangas suitsuje suresse.
Palavaie pakastuse,
Ebemeie hingastuse
Kangas palus palvella,
Eiti ellila sõnula,
Veega minu veeteele!

Kandke karjatee radule!
Sääl minu karjatsed kuuvad,
Tuletoojad tuisutavad,
Veetoojad veeretavad,
Karjakäijad käävitavad,
Õitsilised löövad õtsad
Eit läks itkedes vesile
Aladessa hallikalle.
Lei see vitsaga vedeje,
Tuiske tütared veesta,
Lapsed alvad allikasta;
Tuiske kangasta kuduma,
Paberista paugutama,
Lõuendesta lõksutama,
Vastas see vanembi tütar,
Kõhe kostis keskimine,

Jälle ütles järgimine:
Et õle minu emani
Et õle kallis kandajani.
Meri on minu emani
Kallas kõrge kandajani.
Meri sööti, meri jooti,
Meri minu mehele saati,
Kilud tegid kindaida,
Kalad tegid kapukaida,
Latik laia vöö kudusid,
Särjad särkije pilutid.