Nagu ei saa prantsuse [i]chanson[/i]-i hakata noodist maha lugema ilma prantsuse keelt ega prantsuse laulutraditsiooni õppimata – nii ei saa ka regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See [b]ei ole kaasasündinud oskus[/b]. Me saame ainult oletada, mida Mihkel Elijasele ja tema kaasaegsetele tegelikult lauldi.



Kuna kohaliku keele hääldus oli eesti keelest väga erinev, siis ei saa seda õppida ainult raamatutest, vaid selleks [b]tuleb hoolega harjutada salvestusi kuulates[/b]. Sama moodi kui soome keelt õppides. (EKI fonoteek [url]https://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?khk=J%F5h&leht=1&s=&r1=0[/url])



[url]https://alutaga.blogspot.com/2023/07/johvi-kihelkonnast-ules-kirjutatud.html[/url]

Vanimate Lüganuse ja Jõhvi kihelkonna värsside vaheline keeleline erinevus on väiksem kui Jõhvi kihelkonnast kogutud sama värsi erinevate üleskirjutuste vaheline erinevus.

Üleskirjutatu täpsust ei saa usaldada.
Keelepiir ei ühti kirikukihelkonna piiriga.

[url]https://alutaga.blogspot.com/2023/07/enne-1890-t-kogutud-luganuse-ja-johvi.html[/url]