Mäetagused ja Folklore


Rõõm on teatada ajakirja Mäetagused värskest erinumbrist, mis käsitleb looduslikke pühapaiku nii Eesti kui ka Leedu näidetel. Looduslikkuse problemaatikat pühapaikade puhul käsitlevad Laura Mäemets, kes kirjeldab oma ülevaates Karksi kihelkonna pühapaikade kaardistaja muljeid muutuvast pärandmaastikust, kus pühapaigad on sageli raskesti leitavad looduse ja tähenduste muutumise tõttu; ja Mari-Ann Remmel, kes analüüsib hiite ja veekogude kokkukuulumist, tuues ökosemiootilise lähenemise abil välja looduse enda loogika ja võime moodustada ühes vetevõrgustikega ka pühakohtade võrgustikke.
Teiseks keskseks probleemiks pühapaikade määratluses on pühadus. Heiki Valk näitab artiklis „Kesksed looduslikud pühapaigad Eesti kagunurgas“, kuidas kabelites ja kirikute lähistel läbi viidud kalendrikombed laenasid varem looduslikes paikades läbi viidud praktikate elemente. Pühadusega seotud probleemistikku käsitleb ka Lona Pälli artikkel pärimuse rollist Paluküla hiiemäe tuleviku üle peetavas konfliktis.
Veidi teises ajas ja teises kontekstis, ent sarnasest teemast räägib Leedu uurija Andrius Kaniava, kes analüüsib endise Väike-Leedu alal paikneva Rambynase mäe kujunemist oluliseks keskuseks rahvuslik-poliitilistes suundumustes piirkonna leedu kultuuriga sidumisel. Lina Leparskienė käsitleb pühaduse mitmekesiseid funktsioone Leedu Trakai linnas. Uurija vaatluskeskmes on valitsuse ja kohalike elanike looduse, ajaloo ja rahvusliku ideoloogia üle peetavad arutelud, mida on mõjutanud 20. sajandi poliitilised ja majanduslikud suundumused.
Pikne Kama annab ülevaate Eesti pühapaikade muinsuskaitse eeltööst, milles mitmed kõnealuse numbri autoridki on osalenud.
Pühapaikadest põikub Mare Kõiva käsitlus „Loomade ja inimeste suhteid tähistavad loitsud – adresseerimine, eufemismid, düsfemismid“, samuti Emma Lotta Lõhmuse artikkel „Üksinduse maastikud Milan Kundera, Bohumil Hrabali ja Mati Undi teostes: „Olemise talumatu kergus“, „Liiga vali üksindus“, „Sügisball““ (see artikkel pälvis 2022. aasta õpilaste teadustööde konkursil gümnaasiumiastme õpilaste seas esikoha).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil

[url]https://www.folklore.ee/tagused/nr83/[/url]

Maameti kaardiserveris on taas nähtaval looduslike pühapaikade kaart.
[url]https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduslikud_pyhapaigad[/url]

"Traditsioonilisi paiku on aeg-ajalt hakatud seostama ärkamisaegse rahvusliku diskursusega: näiteks minnakse hiide lippudega vabariigi aastapäeva tähistama. Nii saavad need kaks kihti kokku,"

[url]https://novaator.err.ee/1609693025/eesti-looduslikke-puhapaiku-saadab-rahvusromantika-ja-vana-parimuse-segu[/url]

rahvaluulearhiivi teadur Lona Päll kirjutab tänases Sirbis keskkonnakommunikatsioonist, teemal, mis on viimasel ajal paljude eestimaalaste südant puudutanud: Nursipalu, Rail Balticu, tuuleparkide rajamine rannikualadele, rohepööre jne jne.
Kõikide nende konfliktide keskmes on harjumuspäraste maastike või keskkonna kasutusviiside muutmine ja kõigis neis on eri viisidel esil ka kohalikud lood.
Kohalikud narratiivid on keskkonnaga seonduvates aruteludes sageli esil nii Eestis kui rahvusvaheliselt, nende kaudu püütakse oma seisukohti väljendada, neid kasutatakse argumentatsioonis ja nende kaudu avalduvad olulised seosed keskkonnaga (näiteks kohakuuluvus või erisugused maakasutuse viisid).
Ajakirjandusmeetodid ei võimalda kriitiliselt hinnata kohaliku kogemuse või narratiivide tähtsust aruteludes, neid õiglaselt esitada ja stereotüüpe vältida. Seega põrkub kohapärimuse arvestamine keskkonnaaruteludes välja kujunenud praktikate paindumatusele. Sobilikud kaasamise ja arutelu vormid – sellised, mis arvestavad eri sotsiaalsete tõlgendustega ja ei jäta välja keskkonda ennast – on õiglaste keskkonnaotsuste eelduseks. Sestap on oluline kriitiliselt küsida – kes neid lugusid räägib ja kes kuulab ning kuidas neid kõneleda kõige ausamal ja õiglasemal viisil?