Eesti Rahvaluule Arhiiv
3h ·
Meil on hea meel teada anda, et ajakirja Keel ja Kirjandus 2021. aasta folkloristika ja kultuuriuurimuse artiklipreemia pälvis Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Andreas Kalkuni ja TLÜ Eesti demograafia keskuse vanemteaduri Kersti Lusti ühisartikkel „Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis“. Palju õnne autoritele!
Artiklis uuritakse folkloorseid allikaid ja ajaloolisi kohtute materjale kõrvutades, mil moel astuvad need dialoogi ning heidavad valgust maapiirkondades toimunud hooramisele.
Nii regilaulus kui ka uuemas laulus võib leida motiive, mis viitavad sellisele seksuaalsele läbikäimisele, mis on vastuolus kirikliku ja ilmaliku moraali ja seadustega. Kuna selliseid motiive leidub laulude erinevates ajaloolistes kihistustes, siis ei näi otstarbekas seostada nende teemade esiletõusu mingi XIX sajandil talupojakultuuris toimunud muutusega või võõra mõjuga, mis oleks justkui moraalselt puhtaid talupoegi rikkunud. Hooramisega seotud motiivide esinemus annab aimu, et need teemad olid aktuaalsed ja poeetilises kommunikatsioonis olulised.
Rahvaluuleallikaid ja kohutprotokolle võrreldes järeldavad Kalkun ja Lust, et “külarahva tauniv hoiak hooramise suhtes nähtub pigem folkloorist kui juurdlusprotokollidest /.../ kohtuprotokollides on ­hooramisest ­räägitud mõnikord isegi avameelselt, ent seal oli fookuses küsimus, kes peaks last üleval pidama, mitte see, kas lapse ema oli oma keha müünud.”
Ajalooliste kohtuasjade valguses saavad uue tähenduse pärimuses ette tulevad vihjed kõrtside juures toimunud kõlvatustele. Folklooris marginaalse teema ja motiivi mõtestamisel on abiks ajaloodokumendid. Pealtnäha kultuurilis-ajaloolise tähtsuseta ropud laulud saavadtolleaegsete kohtudokumentidega kõrvutades paremini arusaadavaks. Samamoodi saavad selgema kuju lauludes esinevad poeetilised tegelased: lõbusate laulude kõrtsinaiste tütardel ja „litsidel Liisudel” on kirikuraamatute ja kohtuasjade valgusel elulood ja saatused.
Vt lähemalt:
[url]https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2021/03/A.KALKUNK.LUST_.pdf?fbclid=IwAR2aURyIF9O-4xMWfMpGwSw702sTULDYm8KrB1hJ_JqE1DeTWLSRVjeL-oY[/url]
Pildil:
Tarvastu vald, Mustla vana kõrtsihoone ja aleviku esimene turupäev, 6. X 1904 (EKLA, B-37:2128
[url]https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=1&module=400&op=3&pid=EKLA-19168-45276-61163&fbclid=IwAR3yoaXj86Koh7T9Zw4EN13kCjjyaEn5ARVn00zLfCiAPI5Olr2aGGu3i3w[/url]
Helinäide:
Kõrtsinaine, Reedakene < Kanepi, Põlva raj., Ihamaru k/n., Piigaste k. - Ellen Liiv; Mart Jallai < Bertha Ilver, 66 a. (1980) RKM, Mgn. II 3489 (56)
[url]https://kivike.kirmus.ee/index.php?pid=ERA-13244-41162-14427&oid=4&t=1&module=400&op=3&fbclid=IwAR09yvnu2bovOrOmy6-Jiw2puJsfpgJgeGHYkgdoGfUdHWPk6ZUIHLgLWKM[/url]

ANDREAS KALKUN “SEKS, ROPPUSED JA RÕVEDUSED? MILLEKS MEILE OBSTSÖÖNNE FOLKLOOR?”


Andreas Kalkun on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on peamiselt laulude, aga ka usundi uurija. Roppe ehk obstsöönseid rahvalaule on küll pikka aega uuritud, kuid kasinalt ning pika hambaga publitseeritud. Olgem ausad – roppuste uurimine ei tundu tavainimesele just iseenesestmõistetav ja vajalik tegevus.

Millises kontekstis siiski võiks ja peaks roppustest rääkima? Millest räägivad ropud rahvalaulud ja miks? Kas ropud laulud käivad pigem meeste suhu? Kel on oht sattuda roppudesse lauludesse? Kas haritus välistab roppuse? Pärimuse podcast FOLKSTI otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele.

Saatejuht Tarmo Tiisler. Toimetaja: Kristi Pumbo. Heli: Kristi Pumbo ja Hildegard Palits.
Saade on salvestatud Eesti Folkloorinõukogus 2022. aastal.

Tähelepanu! Saates kõlavad väljendid, mis ei sobi kuulamiseks alaealistele.

Kasutatud arhiivisalvestised (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv):

Regilaul Itu rittu< Ridala, Saardo k. – Mare Kõiva < Villem Salumets (Sääse Villem), s.
1895 (1976) RKM, Mgn. II 2804 v1
Kirp naisterahva seltsimees < Ridala, Saardo k. – Mare Kõiva < Villem Salumets (Sääse
Villem), s. 1895 (1976) RKM, Mgn. II 2804 p
Kõrtsinaine, Reedakene < Kanepi, Põlva raj., Ihamaru k/n., Piigaste k. – Ellen Liiv;
Mart Jallai < Bertha Ilver, 66 a. (1980)

[url]https://folkloorinoukogu.ee/podcast/andreas-kalkun-seks-roppused-ja-rovedused-milleks-meile-obstsoonne-folkloor/?fbclid=IwAR2IXng8FiQljL14OseIwWHPlNNElU-wiEcuAWCvWvhBRLe9xOJ27a9gaq0[/url]

Rahvaluule on poeetiline, mis tähendab, et seal on tõe ja väljamõeldise suhe hoopis erinev kui ajalooallikates. Samuti on uurijate sõnul oluline pärimuse mõistmiseks tunda selle üleskirjutuse konteksti. "Niisiis, kui laulus öeldakse kellegi kohta lits või hoor, siis tasub kõigepealt mõelda, mida need sõnad tolle aja talupojakultuuris tähendasid," osutavad nad. Veel tasub nende sõnul mõelda, kelle repertuaari üks või teine laul kuulus ning kelle "hääl" laulust kostab: kas laul kannab endas ühiskonnakriitikat, huumorit või äraspidist irooniat?


"See teema pole mitte ainult käsitlemata, vaid üldiselt on arvatud, et sellist nähtust eesti küla ei tundnud."
Ajalooallikadki rääkisid seksitööst vaid kaudselt – kirjutatud olid need kohtu- ja politseimaterjalid vallaslaste tapmise, neile alimentide nõudmise või kõrtsis tekkinud konfliktide kohta.


Siit tagant paistab aga laiem tõsiasi, et traditsiooniliselt pole rahvaluule- ega ajalooteadus selliste teemadega tegelenud. Eestis on need pigem olnud konservatiivsed ja rahvuslikult meelestatud distsipliinid. "Sestap on eelistatud uurida pigem kangelaslikke ja õilsaid teemasid kui ebamoraalset, räpast või seksuaalsfääri puudutavat," nendivad artikli autorid.

[url]https://novaator.err.ee/1608142669/eesti-kularahva-seksiostud-kadusid-kalevi-alla[/url]

tõesti on iga sugu kruami:


H II 10, 409 (155) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889)

Laitjatele

Vabadikud, vallakrapid
Külanaised keelekoerad
Tahtsid mind tanule panna
Enneaegu arjakalle1
Ma põld tanu tarbe'ella
Ega arjaka imulla
Lits on tanu tarbe'ella
Oor on arjaka imulla. -


1 Arjakaks kutsuti ümberhulkujaid vene purlakaid, kes vanu peaharju ja seakarvu

talunaiste käest maarusivad ja nõelte ette vahetasivad. - Uuemal ajal on aga ka Arju

maakonna elanikusi rahva seas arjakateks hakatud hüüdma.-

H I 1, 79 (79) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1888)

Hoora minust oodatie
Varas minust vaadatie
Litsi liiga naeretie
Mina kuulin kohe kostsin:
Hoora saab ootajasta
Varas saab vaatajasta
Tuli aega, veeres pääva:
Hoora sai ootajasta
Varas sai vaatajasta
Lits sai liiga naerijasta
Ei saand saele sõita
Isame'l ei üpitada
Kaasanaistel keeritada
Peiupoistel pööritada
Moost saanes saele sõita
Isame'l sai üpitada
Kaasanaistel keeritada
Peiupoistel pööritada
Tallipoistel tantsitada
Peiul kallil kaissu võtta.


H I 1, 88 (44) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1888)

Tähemõrsja + Veeteele viibinud neiu

Sini Salme neitsikene
Sini Salme saksa tütar
Kuldakie kuningatütar
Õbeelme emanda tütar
Vaskiaja vaenelapsi
Mine tuo merelta vetta
Juokse tuo Jua jõesta
Käi tuo Kärmu allikasta
Tuo sialt vetta isal pesta
Isa kätta kasteneksi
Isa et võtnud pestakseni
Kätt ei kullast kastakseni
Akkas mind sõnul sõimamaie:
Kus sa lits üöd magasid
Pordu viidid puole pääva?!
Anna andeks mu isake
Viibisin vuatamaie
Kuda nied kalad kudusid
Isa avid eitelesid
Ema särjed siadelesid
Venna lutsud lõivad luoka


H II 1, 4 (5) < Vaivara khk., Härmamäe v., Tšornaja k. - M. Ostrow & O. Kallas <

Gustaw Halli, 52 a. (1888)

Kupja kolm tütart

Perekene, muttukene
Anna nied sarveda minule,
Ma viin Viru sepa kätte;
Viru sepp mul ella venna
Tieb mul sarvesta sadula
Sarve otsasta hobuse.
Siis läksin kolkides kosije,
Kolgi kupjal kolme tütart:
Üks oli Ann, toine Kai
Kolmas Liisa, libe lits.
Üks oli ahjul alasti
Teine oli parsil perse paljas
Kolmas Liisa, libe lits.
Vat mul ollid silmukesed
Selgelt vaatsin ukse alla:
Unik sitt oli ukse all
Lämakas oli laua all.


H II 1, 511/2 (678) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M.

Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888)

Lauliku lapsepõlv

Lähan läbi mehise metsa
Läbi naesese tänava
Pead ei pista põvve'enna
Ei silmi lina siseje
Kätt ei kääri rätikuie.
Oora pistab peani põvve
Lits silmad lina siseje
Käärib kääni rätikuie.
Kus mina kuulen kiidetama
Seal mina ulgun unine
Astun aigukarvaline
Kus mina kuulen laidetama
Seal ma ulgun uhke'esta
Pean pea püstimasta
Kannan kaulada kenasta
Lähan müöda müristan peada
Lakad seljaje lahutan
Peast mina pärge kergitelen
Neista noorista mehista
Ubasuista uhkemista
Kübarpeasta kõrgemista
Ei ma ooli sie pärast
Et minu, lasta, laidetasse
Tütarta tiutatasse
Laps en teinud laidutüöda
Ei tütar tiutustüöda
En käi mieste mielta müöda
Käi poiste käe järele
Ma tien eide kiidutüöda
Auduje austustüöda
Ma õlin eide kiidutütar
Auduja austuslapsi.



H II 10, 484 (248) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889)

Ära usu poisi juttu

Ära sina usu poisi juttu
Poiss on paha pettemaie
Vali valestamaie
Poiss jo petab poole ööda
Valestab jo valge'eni
Tõutab tõeste võtta
Virust viinada vedada
Kihlad kõvaste kinnitetta
Kää anda armsa'aste
Lubab suu, lubab südame.
Tõuseb ommiku ülesse
Pöörab selja, pilkab silma:
See'p on enne olnud oora
Lits on liiaste maganud
Pord on poiste armastetud 1


1 (armatsetud).



H II 11, 713 (21) < Väike-Maarja khk. - Johannes Reise (1889)
Lori


Hõissa poiss ja mõisa poiss,
Mina olen priske pulmapoiss;
Kaunis lahke laulumees.
Hõissa poiss kes pulmad teind,
Vaene mees kes varrul käind,
Lits kes lapse risti viind.

H II 37, 357 (23) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891)

Oi sa Liis libe lits
Käisid kahe mõisa vahet,
Nooredhärrad armastasid
Tuli vasta vanahärra
Pani papi riided selga
Siis sind lahkest laulatati
Mustal kuuel kuulutati.


H III 2, 348/9 (5) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Wiikmann (1891)

Tule mulle!

Neitsikene noorukene
Kas lubad minule tulla
Ei ma vee sind heinamaale
Kanna ei kulla kaare pääle
Hüian hommiku ülesse
Touse lill ja lüpsa lehmad
Valgepää jooda vasikas
Kui lääd teisile mehele
Teine veeb sind heinamaale
Kannab kulla kaare pääle
Piitsaga paneb magama
Piitsa paneb pää alle
Kaika kambri lae alle
Hüiab hommiku ülesse
Touse lits ja lüpsa lehma
Vana oor aja veiksed välja


E A 838/9 (14) < Haljala khk., Pihlaspää - T. Lepp-Wiikmann < Mari Kuutbach, 63 a

Joodikust mees

Mis neist mukista mehista
Ubasuista uhketesta
Mukki konnib kortsiteeda
Lits on lippuda eessa
Ropp on noorida tagana
Ostab hoorale oluta
Litsil' laia lintisida
Oma naine naisukene
See on koeraksi koduna
Agijaksi alla oue
Tuleb kortsista koduje
Viskab sukad sonnikulle
Kingad keske pormandalle
Käsib Maie võtta maasta
Anne ahjula laduda
Kaie kanda kuivemaie
Kui ei Mai ei võta maasta
Ann ei ahjule lauta
Kai ei kanna kuivemaie
Küllap matter võtab maasta
Algu ahjule lautab
Kaigas kannab kuivemaie

Ehkki vallasemade häbikaristused kaotati 18. sajandil, pole need 20. sajandi lugudeski kuhugi kadunud. Näiteks pandi Kalkuni sõnul 1965. aastal Kahala külas kirja järgmine lugu: "Vanaema rääkis, et kui tüdrukuil oli vallaslapsed, siis pandud nad [tüdrukud] mitmel pühapäeval istuma altari ette [kirikus] näod rahva poole ja õlesidemed peas. Neile võis igaüks teha, mida tahtis, kas siis lüüa või näkku sülitada... vastu hakata nad ei tohtind."
Ajaloolane: esimese öö õigust pole kuskil Euroopas täheldatud
[url]https://novaator.err.ee/1609642304/ajalooallikad-eesti-vallasemade-poli-oli-siiski-kibe[/url]

[url]https://novaator.err.ee/1609690955/seisusliku-kirikukohtu-moju-taandus-iseseisvunud-eestis-visalt[/url]


üllatuslikult jätkus iseseisvumise järel kohtupidamine kirikus vanadel seisuslikel alustel.

Jätkuvalt tegeles konsistoorium abielude kohtuliku lahutamisega, mille puhul kohaldusid iseäralikud protsessireeglid. Nende järgi tuli lahutusasjas lisaks lahutamise lubamisele ja hooldusõiguse väljaselgitamisele, selgitada välja ka süüdlane, keda sai karistada uuesti abiellumise keeluga. "Lahutusotsuseid ega abiellumise keelde ei saanud vaidlustada riigikohtule, neis küsimustes oli kolleegiumi otsus lõplik," sõnab Alp.

Võimaldamaks siiski ka n-ö patustanud inimestele abiellu astuda, võttis valitsus äärmusliku meetmena kasutusele põhiseaduses ette nähtud amnestiaõiguse. "Üldiselt kohaldatakse amnestiat vaid tõsisemate kuritegude eest määratud karistustest vabastamiseks.Tollal andis Vabariigi Valitsus aga tervelt 35 isikule abiellumiseks niiviisi armu," osutab Alp.
"Vaadates näiteks konsistooriumi protokolle 1922. aastast, näeme, et pole tavatud olukorrad, kus ühel istungil võidi lahutada 20 paari."