olen nuputanud mitmetki korda, huvitav, kas sõnaliites laus- (lausvihm, lauspilvitus) on tekkinud tähendusnihe, sest lauge, laus.. peaks ju olema tasane, mahe, lauge, madal.
Karjalas etümoloogiasõnaraamatu järgi on küll "lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'"
või mis sõnaga seotud võiks siis olla "lausa" meil, kas tõesti alggermaani "täiesti"? Mis ei sobiks ju meie "laugega".. hmm. või äkki hoopis seotud lõunaeesti "-vauss/ -auss" liitega, mis peaks sõnale järskust ja hoogu lisama. Nt. kahvauss "vihmahoog"(sarnaselt põhjapoole - "sulps/ sulpsatus", "pauk/ paugatus"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

jah ma pigem usun, et "laus, lausa" võib olla seotud selle härmanite sõnaga
[url]https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=lausa&F=M&C06=et[/url]

kuigi neid indo-germaani laene on pakutud ka lihtsalt mingist hullusest.

äärmiselt väheusutav on, et nii "tõbi, tõve" kui "toon(i), toone" pärineks samast laensõnast. seda uitmõtet peaks põhjendama konkreetsete häälikuseadustega. [url]https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=t%C3%B5bi&F=M&C06=et[/url]

lõunaeesti "-vauss/ -auss" liide on ilmselt seesama kirjakeele "-atus(e)" liide nagu soome: laukaus, hautaus, hartaus

hästi ei kujuta ette, et "*laugeda" võiks moonduda "lausa"-ks. ei ole nagu midagi muud, millega taulist värki kinnitada

hmm..
[url]https://tinyurl.com/y5kdahm2[/url]

[url]https://books.google.ee/books?id=YN-RDwAAQBAJ&pg=PA315&lpg=PA315&dq=lausaz&source=bl&ots=1S7fKH7HMq&sig=ACfU3U1BpEo-_gFLh3QCG_RruYKnK3sGJQ&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjhk6X1ut3jAhXOpIsKHeADBEMQ6AEwDnoECAkQAQ#v=onepage&q=lausaz&f=false[/url]

[url]https://etymologeek.com/eng/endless[/url]
[url]https://etymologeek.com/eng/lust[/url]
[url]http://www.koeblergerhard.de/der/DERL.pdf[/url] (los)

aga kui saksa liide "-laus" on millegi "vaba", siis peaks lauspilvitus ja lausvihm olema ...?
ega seda vist välja ei mõtlegi. aga põnev ikka.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

pigem ei ole tegu saksa ega rootsi laenuga.

ta võib pärineda läänemeresoome keelerühma tekkes osalenud ürggermaani komponendist, kes filtreerisid välja suurema osa ugrimugridele iseloomulikest susisevatest häälikutest, mis tollal germaani keeles puudusid

neilt on pärit terve hulk igapäevaselt tarvitatud sõnu
[url]http://alutaga.blogspot.com/2015/02/goodi-sono.html[/url]