[url]http://www.epl.ee/news/eesti/analuus-kas-soome-ugri-kuningas-on-koolmas.d?id=51173260[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

ungarlased ja eestlased, kes kuuluvad Uurali keelte rääkijate arvu poolest esikolmikusse, on teiste keelesugulastega geneetiliselt kõige vähem seotud...

, eestlastel on geograafiliste naabritega võrreldes suurem ühisosa ainult naabruses elavate keelesugulastega – soomlaste, karjalaste, vepslaste ja saamidega –, aga mitte kaugemal elavate keelesugulastega, näiteks maride, komide või neenetsite ja nganassaanidega.

Peale selle leidsime oma analüüsidest Uurali rahvaste ühise geneetilise komponendi, mis tundub olevat esindatud põhiliselt Uurali rahvastel ja mis on tõenäoliselt pärit Siberist. Nägime ka, et Uurali keeli rääkivad rahvad jagavad üksteisega rohkem ka hiljutist ühist ajalugu peegeldavaid genoomilõike – kui võrdleme omavahel näiteks soomlasi ja nganassaane, siis neil on neid ühiseid lõike kokku rohkem kui soomlaste naabritel, kes Uurali keeli ei räägi (rootslastel, lätlastel, leedukatel), ja nganassaanidel.

[url]https://novaator.err.ee/865539/kas-keelesugulus-on-paris-sugulus-geenid-vastavad[/url]

1925. aastal esilinastus nii Tartu kui Tallinna kinodes mängufilm "Esimese öö õigus (Jus primae noctis)". See tummfilm oli publiku seas menukas ja soodustas uskumuse levikut. Kuulujutte ning tõestisündinud lugusid mõisnike ja talutüdrukute sohilastest oli rahva seas liikvel varemgi, ent nüüd elavnesid need tänu esimese öö õiguse mõiste käibeletulekule veelgi. Esimese öö õigus oli saanud eesti rahvusliku narratiivi osaks.

[url]https://novaator.err.ee/862460/kuidas-esimese-oo-oigusest-sai-eesti-rahvuslik-narratiiv[/url]

täiesti nõus!
mõisniku käest esimest ööd saada polnud kindlasti mingi igameheõigus

minu vaarema nimelt sai ja kiitles vaarisa ees alatasa:
"mind tahtis saks, aga sind ei taht sant"

vaarisa muidugi ei olnud moonamehele sokutatud "sakste vana" üle kuigivõrd õnnelik

see lugu on meie suguvõsas laialt teada.
mõisahärra tütar kasvatati eraldi Rakveres ja tema tütar (neiupõlves Ernesaks) käis ka minu vanaema juures suvitamas - minu tädidega mängimas; õpetas neile pallikooli jm põnevat linnavärki. (ma olen temaga korduvalt kohtunud ja mul on tema kirju, mida ta isale saatis)

mõni "kehtiva akadeemilise konsensuse" dogmaatiline pooldaja võib muidugi öelda, et minu vaarema jt pereliikmed said sellise hallutsinatsiooni 1925. aastal "eesti rahvusliku narratiivi" tummfilmi vaadates

kuid puruvaese Emumäe mõisa moonakaperel polnud selleks (ega ka muuks "eesti rahvuslikuks narratiiviks") 19.saj ega ka 20.saj algul siiski mitte mingit võimalust