[url]http://www.postimees.ee/?id=216645[/url]

Prantsuse arheoloogid leidsid 7000 aasta vanused inimjäänused, mis lubavad oletada, et kiviajal elanud inimeste teadmised inimkehast ja meditsiinist olid paremad, kui siiani arvati...


Lisalugemist siin: [url]http://www.cerebromente.org.br/n02/historia/trepan.htm[/url]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Iseendast muidugi huvitav lugu, aga eesti ajakirjanik on jälle omal tasemel nagu ikka "aa laa" 'eelajalóolised dinosauurused'.

Kuidagi kahtlane tundus: "7000 aasta vanused", "varajase neoliitikumi", "hauapanustena kaasa pandud pihukirves, obsidiaanist nooleots ja "


Oluliselt usutavam jutt on siin:

[url]http://antiquity.ac.uk/projgall/buquet322/[/url]

Lugu juhtus täpsemalt :
"radiocarbon date of 4906-4709 cal BC (GrA-31022: 5860±40 BP, Groningen, Centre for Isotope Research, calibration OxCal 2007)"
ja kaasa pandi
"Schist axe and flint pick" (Tähendab vist kiltkivist kirves ja tulekiviteravik. - Pihukirves ja nooleots ühes hauas kuuluks mõnele mineviku taaskehastajale. Sellisest hauast võiks juba leida ka mobla.)


Ja mulle on alati nalja teinud, et prantslased peavad endid põhjaeurooplasteks nagu meie:
"... north-western Europe at the end of the Blicquy-Villeneuve-Saint-Germain period and becomes common in the post-LBK, around 4500 BC (Augereau 2004). "



Postimehe allikas on olnud ilmselt mingi taoline:

[url]http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1245896/Stone-Age-doctors-amputated-mans-arm-7-000-years-ago.html[/url]

[url]http://actu.dna.fr/f801d26265453bce4c14ca.60.090.html[/url]


Parim prantsuskeelne leht, mille leidsin tundub ikkagi tuginevat ingliskeelsele.

[url]http://www.hominides.com/html/actualites/amputation-chirurgie-neolithique-prehistoire-0268.php[/url]


Kes viitsib võib jätkata:
[url]http://www.google.com/search?hl=et&client=opera&rls=en&as_qdr=all&num=100&q=Anaick-Samzun+Philippe-Charlier+Buthiers-Boulancourt+%22C%C3%A9cile+Buquet+Marcon+%22&btnG=Otsi&lr=lang_fr&aq=f&oq=[/url]

Paistab, et need kiviaja võsaneegrid poldki nii lollid kui arvatakse.

Esteks : Lõuna-Aafrika kivisepad ajasid mitmepäevase kuumutamisega tooraine 300° - 400° Celsius kraadini juba 72 000 (või koguni 164 000) aasta eest , mis tegi ta sitkemaks ja täpsemini töödeldavaks. Sama kuntsi tuntud Loode-Austraalias veel mõnekümne aasta eest.
(164 000 aasta eest hakkasid nood samad seal tootma värvimulda ja 100 000 aasta eest harrastasid juba "litograafiat")

[url]http://www.sciencenews.org/view/generic/id/46394/title/Fire_engineers_of_the_Stone_Age[/url]




Ja umbes 60 000 aasta eest (pere- või muidu)märgistati janalinnumunakoorest
veepangi, et vargapoisse vahele võtta.

[url]http://www.sciencenews.org/view/generic/id/56807/title/Stone_Age_engraving_traditions_appear_on_ostrich_eggshells[/url]

Vaevalt, et kultuure võib käsitleda etniliste üksustena, mida aeg-ajalt meie teaduses on proovitud ja proovitakse teha nüüdki, kuid selge on see, et neid defineerivate sarnasuste taga esemete kujus ja nende valmistamiseks kasutatud tehnikates on midagi, mis ühendab selliseid töö- ja tarberiistu teinud inimesi.
[url]https://novaator.err.ee/1609584163/millised-nagid-siinsete-kutt-korilaste-elamud-valja-6000-aasta-eest[/url]