Säärane tore küsitlus on siin:
[url]http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=14&artid=929[/url]

Mind on alati huvitanud tegelikult, miks inimesed tänapäeval, millistel eesmärkidel-motiividel, kannavad ja teevad omale rahvariideid, nii "rahvariideid" jutumärkides kui -märkideta..
igalühel on ju omad põhjused ja kohad, kus neid kannavad..

mulle näiteks meeldib kanda linaseid särke ja rahvalikke riideid, sest nad lihtsalt on ilusamad ja mugavamad kui enamus poest saadaolev rõivas :P njaa.. muidugi on ka mingi selline teine tunne mingit rahvalikku riiet kandes, selline muhedam.. kodusem-hubasem..

vist..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kui see nüüd küsimusena oli mõeldud, siis mu meelest on linastel ja eriti kanepistel pükstel see hea asi, et märjas rohus kõndimisel saavad nad küll märjaks, aga ei liibu ihu vastu vaid kuivavad kohe, kui tee peale tagasi saad. seepoolest on nad puuvillast etemad, aga teisalt on lina pisut kareda võitu. eks igal asjal oma head - vead

Rahva- ja rahvalike riiete teema on üks väga huvitav teema. Linastel (ja ka villastel)rõivastel oma kindlad eelised igasuguste tehislike materjalide ees. Ja ma ei tea miks, aga ma tunnen ennast laule jorutades ka palju paremini kui seljas on midagi vanaaegset ja linast, mitte T-särk või triiksärk. Ega muidugi laulud sellepärast laulmata ei jää, kui need viimatimainitud seljas on, aga teistega on lihtsalt mõnusam.
Hm!...Praegu turgatas just pähe mõte, et kuidas näeks välja näiteks linasest riidest T-särk.

Linane särk on mõnus lihtsalt vastu ihu. Palava ilmaga on see lausa asendamatu. Ei kleepu vaid laseb mõnusalt õhu ligi.

Näiteks mina lasin emal endale õmmelda linasest riidest püksid ja särgi,ja tõesti kuumadel suvepäevadel asendamatu,päike ligi ei pääse ja hoiab mõnuaslt jahedana,ja rahvas jääb ka pikkade silmadega järele vaatama,kui näeb sellises riietuses kõndimas.

Äkki teil on häid vihjeid, kust Harju ja Viru muinas(ehk/ja/või)rahva (meesterahva) rõivaste kohalt targemaks võiks saada.
(muinasleiud, muuseumikogud, raamatud, võrk vm)

Kiruveres oli üks asjatundlik naisterahvas paksu kaustaga, aga siis pidi hakkama laulma ja see jutt jäi rääkimata.

näed leidsin vahepeal selle:
[url]http://www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/[/url]



Muudetud 1 korda. Aeg: 01.09.08 16:11 kasutaja: Timo poolt.

Tere!

Katrin Koch-Maasing [email]katrin@tigetikker.ee[/email]

Oli Kiruvere Teemalaagris rõivastusõpitoa juhendaja. Ta on Jana Ratase käe all asja uurinud ja igati asjalik.

Kui ei leia sealt abi, siis küsige aga uuesti.

Püüame ikka muinasteema huvilisi nõu ja jõuga abistada.

Parimat!

Lauri Laasik
Reas.

"Me tegime palju katseid. Mädandasime paakspuukoort nii maa all kui maa peal, ja oli väga rõõmustav kohe esimeste katsetuste raames teada saada, et tõepoolest see nii toimibki. Jätad paakspuukoored paariks nädalaks maa peale ja kollase asemel saad värvides punast ning see värvirohkus on hästi suur nagu kõrvalolevalt seinalt näha on, et kõikvõimalikud punased alates roosast oranžist kuni tumepunaseni välja," ütles ERM-i nooremteadur Liis Luhamaa.


"Kõige parem on, kui me suudaksime välja töötada sellised molekulid, et saame võtta loodusliku molekuli ja sellest sünteesida värvaine, mida oleks võimalik loodussõbralikult toota või näiteks värvimisprotsessi proovida teha nii, et seal ei kuluks vett. Need on lahendused, millest me räägime ka selles tänapäeva osas ja näiteks on seal väljas sellised teksad, mis on värvitud indigosinisega, aga mitte sünteetilise mürgise indigoga, vaid selle indigo on tootnud mikroobid oma elutegevuse käigus," ütles Tartu Ülikooli arheoloog Riina Rammo.

Näitus on ERM-i galeriis avatud 30. augustini.

[url]https://kultuur.err.ee/1609913329/erm-is-avatud-naitus-jutustab-loo-looduslikest-tekstiilvarvidest-eestis[/url]

22:20 rahvarõivaste värvimisest
[url]https://jupiter.err.ee/1609904885/prillitoos[/url]