Eesti Kirjandusmuuseum

Meenutame austuse ja tänutundega Eesti Kirjandusmuuseumi sõpra ning kaastöölist ja kirglikku arhiivinduse asjatundjat professor Aadu Musta (25.03.1951 – 20.07.2023)🥀
Avaldame kaastunnet lahkunu perele ja lähedastele.

👉Meenutuseks videolõik 2014. aastast: seminar lasteaiaõpetajatele "Mis su nimi? - Nipitiri", kus oma ettekandega astus üles professor Aadu Must oma lemmikteemal - Eesti perekonnanimed.

Kes on Aaduga kokkupuutunud, teab, et tegu oli suurepärase inimesega, fantastilise kaasamõtlemisvõime ja ka -sooviga. Kes on tegelenud genealoogiaga, teab kindlasti tema suurepärast onomastika võrgulehte: [url]https://www.ra.ee/apps/onomastika/[/url]

Seoses lauludega jäi ainult üks asi pooleli, millest on siiani kahju et ei jõudnud mitte kuidagi - sunnitööliste ja väljasaadetute laulude isikud ja lood. Pooleli jäi see ilmselt tänu materjali üliküllusele..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Fred Puss võttis luubi alla eestlaste perekonnanimed ning tegi kindlaks, kui palju on kasutusel kõige vanemaid, 16. sajandisse tagasi viivaid perekonnanimesid. "Selgus, et neid on lausa kaks protsenti, mis ei tundu palju, aga Eestis on väga palju nimesid, nii et 1500 perekonnanime Eestis on 16. sajandisse viidavad," tutvustas ta.

Ühed kõige vanemad perekonnanimed Eestis on Koikson ja Muttika. Muttika nime on esimest korda mainitud 1591. aastal. Toona oli Muttika hoopis Muddika. Puss selgitas, et nimi Muttika võib tähendada nii putukat kui ka jõe kaldal olevat mudast kohta.

Koiksoni nimi ulatub kirjasõnas tagasi 1542. aastasse. Toona oli küll Koiksoni asemel Kockeste. Kockestest sai aja jooksul Koege, siis Koigi ja lõpuks Koikson.

[url]https://eeter.err.ee/1609753563/ligikaudu-kaks-protsenti-eesti-perekonnanimedest-on-parit-16-sajandist[/url]