27 dets kõlas meil see laul jälle nõndaviisi (teemas Prüük -> 27.12 laulutuba kõigile:
Ma märtsikuus läen merele
must maha jääb mu pruudike
Sest meri on mu elukoht
mu rõõm ja lootus, hädaoht
Kuskohas jõlusam on veel
kui suisel ajal mere pääl
Kui päike paistab soojasti
ja laev läeb kärmest edasi
Siis merelained hõlpsasti
minu laeva kandvad rannale
Kui vaiksed vagurad nemad on
siis merimehel ia õnn
Kui vä(a)hest aega üle jääb
siis mõttes oma pruuti näen
Siis mõttes tervist saadan tal
kas olgu kaugel lähedal
Kui ilm läeb vahest tormile
tuul tõstab laened kõrgele
Ei siiski julgust kaota ma
ei rõhu südant murõga
Kõik asjad jumal hästi säeb
ja pruut mu järel nutma jäeb
Ei maa pial polõ teenistust
mis peästaks surma suust
Kus inimesel loodud surm
ei siält teda ära peasta hirm
Ma märsikuus läenmerele
Must maha jääb mu pruudike
Viis kahtlemata kaukaasia-juurtega rahvaviis "Хазбулат удалой", mille seadis 19 saj. keskel Ольга Христофоровна Агренева-Славянская, Александр Аммосов sõnadele.
Hazbulat omakorda näikse meloodiliselt üsna ühenduses olevad 19 saj. alguses loodud laulule "The Star-Spangled Banner", millest sai omakorda USA hümn. Meloodia sellele olevat loodud aga juba 18 saj. viimases veerandis.
Mis mida ja kes keda ning kas üldse mõjutas, jääb aga saladuseks.
Igaljuhul on põnev jälgida "suurrahvaste" (või ka pseudo-suurrahvaste, kui nii soovite) platvorme nö. plagiaadi ning viisivarga tuvastamisel, kusjuures jäetakse esimese asjana tihti tähelepanuta viiside-seadete valmimisaastad. Mis viib mõtteni, et kui eestlane poleks selline alalhoidlikult tagasihoidlik, äkki kõlaks siinnegi pealkiri hoopis: "USA hümn - plagiaat eesti kalurilaulust"
**
Laulu tasku. Ajalikud laulud noorerahwale, 1881:
Meremehe laul.
Ma warsti lähen merele,
Moost maha jääb, mo pruudike;
Sest meri minu elu koht,
Mo rööm, mo ön ja häda oht.
Kül on siis süda röömus mul,
Kui laew läheb nii kui tuul;
Siis teen mis kord, ja kohus ma,
Ja teenin seal, hea palgaga.
Kus kohal ilusam siis weel?
Kui selgel ilmal mere teel.
Kui päike paistab armsaste,
Ja laew kiigub kergeste.
Kui wahel aega üle jääb,
Siis mo silm möttes pruuti nääb.
Siis möttes, terwist sadan tal
Kui olen kaugel lähedal.
Kül mere laened hölpsaste
Mei' laewa kaudwad rannale,
Kui waiksed, tasased naad on
Siis meremehel hea ön.
Kui ilm siis läheb tormiseks,
Tuul töstab laeneid körgemaks,
Ei julgust siiski kauta ma,
Ei röhu südant murega.
Kui oled tuule, tormi sees,
Ja argdus siuul südames
Mis aitab see, ei midagi
Waid julgus, aitab paljugi.
Waid hädas, maru tormi kääs,
Sul seisku Jumal silma ees,
Jo olgu julgest tööl so kääd,
Siis head reisi otsa nääd.
Ehk kui ma suren laentesse
Siis on see taewa tahtmine,
Köik asjad, Jumal hästi sääb;
Siis pruut mo järel nutma jääb.
Ei man peal ole teenistust
Kus pääseks ära surma suust.
Kus inimesel loodud surm
Ei sellest ära päästa hirm.