mis teed pidi kõik nood popid kantrilaulud (Kaugel kaugel, Postipoiss jne) vanal hallil ajal maarahvani jõudsid?

raadioid ja grammofone oli ju väga vähestel

kui tõenäoline on, et neid võisid tuua üle mere tagasi Pitka sugused läbikukkunud õnneotsijad?

või on usutavam, et eestlased õppisid kantrit tsiviliseeritumatelt rahvastelt: baltisaksad, venelased, soomlased?

Need mõlemad laulud suhteliselt hilised, üldtuntud alles 30-lõpul, kui raadio ja plaadimuusika olid juba päris tavalised ning modern-muusika laululehti ja raamatuid oli noodipoodides lademetes. Jazzbandid vahetasid ja kirjutasid ka üksteiselt maha noote (vt Ojakääru raamatud) ning tõlkisid lugusid ahvikiirusel, kes aga ette sai. Maapiirkondades oli kohalikke jazzbande rohkemgi kui linnades, pidudel mängiti kõigepealt jazzi (niivõrd kuivõrd, pigem oli tegu ikkagi sellega, et soolopillimeeste asemel mängis terve bänd, pasunate-kitarride jm saadaoleva inventariga tükis trummidega) ja siis lasti kohalik rahvalik repertuaar lahti. Paljust tolleaegsest imrovisatsioonikorras mängitud külajazzi repsi jääb küll igaveseks mõistatuseks, vastupidiselt näiteks soomega, kus jazz ja pelimannimuusika sulasid mingites sfäärides päris lähedalt kokku - ilmselt oli nõudlus suurem ja rahvas muusikastiilivalikul konservatiivsem.
30-ndatel näitati ka ammu juba kinu ning sealne filmimuusika võeti sama kiirelt üle, kasvõi nt. Tinna..

Kuplee-kunnid käisid ka tsirkustega soomes raha teenimas . Ma ei tea, kuidas eestlastega, ent nt üliandekas kogemata kombel kuulsaks kupletistiks saanud Alfred Tanner käis oma kulu ja kirjadega Ameerikas tuuril. See kukkus muidugi haledalt läbi, keegi seal ei vajanud noorukest soome keelt kõnelevat ja soome nalju tegevat klouni. Ent muusika reisis sinna ja tänna ka seda teedpidi. Ja eestlased tõid Soome kupletistidelt laule - nt. kasvõi "Sõber Willy ja ma".. viimase võis tõlkida Voldemar Puussepp, jällegi üks andekas kloun, kurva saatusega nagu nad kõik.. ja muiugi Max ja Lex, samamoodi.. meeldetuletuseks, et klounaad ei olnud mingi ständ-app-komedi, vaid suuri andeid ja riske nõudev tänamatu amet..

Ja võib muidugi veel fantaseerida teemal, et Eestist Argentiinasse, Brasiiliasse, Usasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale jne väljarännanud eesti õnnekütid, kes kodumaale tagasi pöördusid, et mida nad muusikaliselt sealt tagasi tõid..

mõlgutuseks saab Kivikesest peale kuulata toredat tädi nimega Leontiine Dicke

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

üks lõbus jazzbandi "noot":


_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

..ehk siis Franz L. Berthold ja Billy Hill, "The old spinning wheel", ehk siis "Es steht ein uraltes Spinnrad", ehk "Siis kui aovalgus kaob.." Sai tuntuks tänu Valgre ja tema kamba Modern Lööklauludele 1934..

Postipoisi tõlkis John Pori koos oma kuulsa sõnaga "matkaid", noh et ikka riimuks.. võib mõelda seda suhteliselt suurt kiirust, sest laul ilmus müügile 1939, 1940 kevadel on see juba meil salvestatud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _