:: Tsiteeri ::
Teema: Raua needmine
Valitud rauasõnu. Mida küll ei kasutatud pidevalt sepapaja juures vaid olid universaalsed, sarnaselt ussisõnadele, kasutati seal kus oli vägevaid sõnu tarvis. Eelkõige muidugi raua poolt põhjustatud kahju parandamiseks (või siis ka roostevärvi lööbe parandamiseks jms)
H II 36, 270 (425) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. vaestemaja - Gustav Seen < mitu vana inimest (1893)
Ravva sõna:
Kalgõ k´ivvi
Toiva rauda
Nigu vana vaenõ taiva all.
E 43913 (8) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - J. Mikiver (1903)
Ei saa rauda raiska olla,
Ei saa sillu suuri olla
Kui sa maksussa magasid,
Pehu pääl sa peperdäsid,
Läksid seppäde pajasse
Sepä tütärde tümidä,
Sepä poja pehmidella.
(Kolm ehk üheksa korda.)
E 52713/4 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Tappurla k. - Salme Lambot (1922)
Oh sina rauda; rauda raiska,
Ei sina siiski suur ei olnud,
kui sina maksulla magasid,
pehu pääl sina peperdasid.
Läksid seppade pajasse,
sepä tütärde tümitä,
sepä poja pommidella.
H IV 6, 141 (3) < Jamburi, Simititsa m. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken (1893)
Vt. lisaandmeid leheküljel 164.
Oh sina rauda raugukane,
Ei sina siiski suur ei olnud
Kui sina maus magasid
Alla rinna riŋŋutasid
Seppapajas sipeldasid
Läksid seppade pajasse
Seppa tüttarde tümida
Seppa poia tellaella1
Kui kõik on, siis parandab teririista haavad vai võttab rauavalud ära.
1 (toimeta)
H III 29, 10/1 (7) < Ingerimaa, Simititsa - M. Mikiver (1899)
Ei saa rauda raiska olla
ei saa sillu suuri olla
Kui sa maksussa magasid
pehu pääl sa peppertasid
läksid seppäde paiasse
sepätütärde tümida
sepäpoja pehmitella.
(3 kerda)
ERA II 200, 25 (24) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpää k. - Salme Lambot < Katri Jaakula (Saunarahva Katri) (1938)
Teririista haavale lugida.
Oo sina rauda, rauda raiska,
ei sina siiski suur ei olnud,
kui sina matulla magasid,
pehu pääl sina peperdäsid.
Läksid sa seppä pajasse,
seppä poja porutada.
H III 3, 25 (2) < Kuusalu khk. - Ailme Mahlapuu (Eduart August Karl Saks) (1889)
Raua- ehk terariistasõnad kui keegi kervega ehg nuaga leikab siis saavad loetud
Oh sa rauda rauda rauda rauka
Ei sina siiski suur ei olnud
Kui sa maksussa magasid
Põhu peal sina pöörlesid
Läksid seppade pajase
Sepa tütarde tümita
Sepa poja pommidelle,
Siis jäi valu ära.
..ootuspäraselt on rauasõnu põhiliselt Kuusalu-kandist, ühine kultuur jne, koos arusaamaga, et kui tead asjade sünnilugu ja iseloomu, on sul nende asjade üle võim.. ent huvitav vaheldus on rauasõnad Võrumaalt. Ainult et ei leidnud veel, et neid oleks veel. samuti on väljend "toivo rauda" põnev sõnapaar.. sarnaneb küll mõnelt poolt üles kirjutatud sõnadega "rauba tooja" vms, nt:
H, Wiedemann 2, 138 < Karula khk., Antsla v. - Victor Stein (1873)
Kross vai pahus sõna gegen *1
Rahu tooja
Rauba tooja
Kävvä pääle krossi kään
Üts tule teine lätt.
9 mal gesprochen
*1 gootikirjaline seletus
Vrd H, Wiedemann 2, 97 (9).
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
H II 36, 270 (425) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. vaestemaja - Gustav Seen < mitu vana inimest (1893)
Ravva sõna:
Kalgõ k´ivvi
Toiva rauda
Nigu vana vaenõ taiva all.
E 43913 (8) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - J. Mikiver (1903)
Ei saa rauda raiska olla,
Ei saa sillu suuri olla
Kui sa maksussa magasid,
Pehu pääl sa peperdäsid,
Läksid seppäde pajasse
Sepä tütärde tümidä,
Sepä poja pehmidella.
(Kolm ehk üheksa korda.)
E 52713/4 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Tappurla k. - Salme Lambot (1922)
Oh sina rauda; rauda raiska,
Ei sina siiski suur ei olnud,
kui sina maksulla magasid,
pehu pääl sina peperdasid.
Läksid seppade pajasse,
sepä tütärde tümitä,
sepä poja pommidella.
H IV 6, 141 (3) < Jamburi, Simititsa m. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken (1893)
Vt. lisaandmeid leheküljel 164.
Oh sina rauda raugukane,
Ei sina siiski suur ei olnud
Kui sina maus magasid
Alla rinna riŋŋutasid
Seppapajas sipeldasid
Läksid seppade pajasse
Seppa tüttarde tümida
Seppa poia tellaella1
Kui kõik on, siis parandab teririista haavad vai võttab rauavalud ära.
1 (toimeta)
H III 29, 10/1 (7) < Ingerimaa, Simititsa - M. Mikiver (1899)
Ei saa rauda raiska olla
ei saa sillu suuri olla
Kui sa maksussa magasid
pehu pääl sa peppertasid
läksid seppäde paiasse
sepätütärde tümida
sepäpoja pehmitella.
(3 kerda)
ERA II 200, 25 (24) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpää k. - Salme Lambot < Katri Jaakula (Saunarahva Katri) (1938)
Teririista haavale lugida.
Oo sina rauda, rauda raiska,
ei sina siiski suur ei olnud,
kui sina matulla magasid,
pehu pääl sina peperdäsid.
Läksid sa seppä pajasse,
seppä poja porutada.
H III 3, 25 (2) < Kuusalu khk. - Ailme Mahlapuu (Eduart August Karl Saks) (1889)
Raua- ehk terariistasõnad kui keegi kervega ehg nuaga leikab siis saavad loetud
Oh sa rauda rauda rauda rauka
Ei sina siiski suur ei olnud
Kui sa maksussa magasid
Põhu peal sina pöörlesid
Läksid seppade pajase
Sepa tütarde tümita
Sepa poja pommidelle,
Siis jäi valu ära.
..ootuspäraselt on rauasõnu põhiliselt Kuusalu-kandist, ühine kultuur jne, koos arusaamaga, et kui tead asjade sünnilugu ja iseloomu, on sul nende asjade üle võim.. ent huvitav vaheldus on rauasõnad Võrumaalt. Ainult et ei leidnud veel, et neid oleks veel. samuti on väljend "toivo rauda" põnev sõnapaar.. sarnaneb küll mõnelt poolt üles kirjutatud sõnadega "rauba tooja" vms, nt:
H, Wiedemann 2, 138 < Karula khk., Antsla v. - Victor Stein (1873)
Kross vai pahus sõna gegen *1
Rahu tooja
Rauba tooja
Kävvä pääle krossi kään
Üts tule teine lätt.
9 mal gesprochen
*1 gootikirjaline seletus
Vrd H, Wiedemann 2, 97 (9).
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Raua needmine
E 5093/4 < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuri silm
Viha võtab vilja maasta, kadedus kalad meresta.
Vanast usuti, kui keegi kas kogemata ehk meelega rauasõnu oli mõistma saanud, nendega siis tahes ehk tahtmata sagedaste nimelt viljapõldudele kurja võis teha. Näituseks läks niisugune rauasõnade mõistja võera ehk ka oma ilusast viljapõllust mööda ja äkitselt tulivad vahest rauasõnad tema meeli ja kohe ehk tõisel päeval oli rauarooste vilja peal ja kena lõikuse lootus oli lõpenud. Vihamehele tehti nüüd seda muidugi mõista meelega, aga võis ka iseendale ehk sõbrale kogemata ehk vastu tahtmist juhtuda, sest mõtete käiki ei suutnud keegi takista. Selle vastu oli hea, kui niisugune rauasõnade mõistja alati tüki rauda enda ligi kandis, sest sõnade mõju sai raugendud, kui see, kes nende läbi võis kurja teha, tarvilikul korral palja käega rauda katsus.
Nõnda tükk vana usku.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Kuri silm
Viha võtab vilja maasta, kadedus kalad meresta.
Vanast usuti, kui keegi kas kogemata ehk meelega rauasõnu oli mõistma saanud, nendega siis tahes ehk tahtmata sagedaste nimelt viljapõldudele kurja võis teha. Näituseks läks niisugune rauasõnade mõistja võera ehk ka oma ilusast viljapõllust mööda ja äkitselt tulivad vahest rauasõnad tema meeli ja kohe ehk tõisel päeval oli rauarooste vilja peal ja kena lõikuse lootus oli lõpenud. Vihamehele tehti nüüd seda muidugi mõista meelega, aga võis ka iseendale ehk sõbrale kogemata ehk vastu tahtmist juhtuda, sest mõtete käiki ei suutnud keegi takista. Selle vastu oli hea, kui niisugune rauasõnade mõistja alati tüki rauda enda ligi kandis, sest sõnade mõju sai raugendud, kui see, kes nende läbi võis kurja teha, tarvilikul korral palja käega rauda katsus.
Nõnda tükk vana usku.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
:: Vasta sellele sõnumile :: Vasta privaatselt ::
Postita
