Autor
Sõnum
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: lemmeleht
Madis Arukask kandis Janika Orase juubelikonverentsil ette mõtteid teemal

Setu lemmeleht ja karjala lembiheinä lauludes ja usundis.

[www.folklore.ee]

See ettekanne jätkab kord alustatud käsitlust (Arukask 2016) setu
müüdilisest regilaulust „Lemmeleht“.

Laulus neiu tolle enda saamahimu tõttu hukutanud taime on interpreteeritud kui deemonliku
vetevaimu peibutusvahendit (Uku Masing), samas seostub ta iseäranis pulmalauludes ja -kombestikus neiuau, karjala runodes ka näiteks mütoloogilise tamme saamislooga.

Seletusteid leidub muidki,
sest üle saja aasta tagasi (ning hiljemgi) kogutud tekstides ei valitse
nähtuse või kujundi osas täit selgust.

Lähtun ettekandes peamiselt
karjala folkloristi Ljudmila Ivanova uurimuses (Ivanova 2018) esitatud materjalidest ning sellest tärganud mõtetest, mis on seotud nii
seksuaalsuse kui botaanikaga traditsioonilises kultuuris ja runodes.

Kirjandus

Arukask, Madis 2016. Lemmelehest taaskord. Ühe seto mütoloogilise
regilaulu usundilis-kombestikulisest tagapõhjast. Pühendusteos Paul
Hagule. TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XV–XVI / Setumaa kogumik 7. Tartu, Värska: Tartu Ülikooli Kirjastus,
47−71.

Ivanova 2018 vt. Иванова Л. И., Миронова В. П. 2018. Досвадебная
обрядность и свадебный ритуал карелов (конец XIX – первая
половина ХХ в.): Исследования и материалы. Петрозаводск:
Периодика.
02.12.23, 11:44
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
[www.folklore.ee]

E 63513/6 < Setumaa, Mäe v., Rääsolaane k. < Toobre Ollö (1929)
Lemmeleht
Neio au otsmine

Tulli õks üles hummogul
Lätsi mõtsa käuma
Mis ma õks löuse minemähe
Kua kodo tulõmahe?

Au löudse õks palo päält
Leeme lehe liiva päält.
Küündü õks ma küsümä,
Küsümä õks leeme lehelt
Haari kätte au paprõ'
Leeme õks sõs leht kõnõli.
Au õks sõs papõr pajatõlli:
"Anna sa õks neio mis annat
Tõoda õks sõs mis tõodat
Tõoda õks sõs kimbo1 kindit
Tõoda õks sõs punna linno
Võta's õks kimpo kindit
Võta's õks punda linno.
Lupa' õks neio mis lupat
Tõoda neio mis tõotad.
Lupa' õks kodo kogonist

Lupa vele viimätsest!"
Küüntelli õks neio haardõlli.
Küündü õks kätte leeme lehe'
Haardu õks kätte au paprõ'
Lätsi õks kodo minemähe
Kabu 2 kodo kaalumahe.
Kõik õks sõs tsirgu tsirisivä'
Kõik õks sõs lõo' lõõritõlli':
"Kohe sa õks läät kodolda neio
Kohe sa veerüd velilda sõsar?
Kodo õks om koolnu', järv jäänü'
Vesi jäänu' vele asõmõllõ."
Lätsi õks neio minemähe.
Inne õks usu's kui sai kodo kotsilõ
Vele nurme veerele
Kodo oll õks koolnu', järv jäänu'

Vesi vele asõmõllõ
Heidi õks maalõ3 aupaprõ'
Leemelehe liiva pääle.
Hapaku õks nuu' aupaprõ,
Leoku sõs õks leemelehe'!
Olõ's õks saasi mul uma kodo
Uma vele viimätsest!
Jälki' sai õks uma kodo
Uma sai õks vele viimätsest.

1 (kimp)
2 (neiu)
3 (maha)


ERA II 80, 33/5 (33) < Setumaa, Petseri v., Latsarevo k. - Karl Kivi < Marie Õun, 14 a. (1934)
Lemmeleht


Pöhe tarõ, pöhe talli,
Kua kolmenurkalise,
Pani puru põllõ pääle,
Kääni käeräti pääle,
Veie asu aru pääle,
Pühkme püha palo pääle.
Pääle kasvi aupaper,
Pääle liiku leemelehti.
Küünüteli, painuteli.
Küünu-s kätte aupaper,
Liiku-s kätte leemelehti.
Luba, näio, mis lupadõ,
Tõota, näio, mis tõotad!
Luba õks kodo kogunis
Uma vello viimätsist. -
Näio õks lausi meelestani,
Uma meelepoolõstani
Luba õks koto kogunista
Uma velle viimasista,
Luba õks kirstu kindida,
Liiga paljo linikida.
Küüniteli, õks painuteli,

Küünu-s õks kätte aupaper,
Liiku-s kätte leemelehti -
Lubasi õks hanna hammit,
Katsi kimpu kaputida.
Küünüteli õks, painutõli.
Küünu-s kätte aupaper,
Liiku-s kätte leemelehti.
Lubasi õks kodo kogunista
Uma vello viimasesta.
Küüdü õks kätte aupaper
Liiku kätte leemelehti.
Lätsi õks kodo minemaie,
Velisilla veeremaie.
Kunnus õks lauli künnusirku,
Laanõst lauli laanõlinnu.
Kossa õks lääte kodolda, näio,
Kossa veered velilda, näio?
Ära ma õks tuud usust võtas,
Usust võtas tõest panõsi.
Olõi õigõ, mis tu ülti,
Olõi kõrra, mis kõneldi.
Lätsi õks näio minemaie,

Velisila veeremaie.
Uma sai õks kodo kotsilõ,
Uma nurme nuka pääle,
Kodo õks oli koolnu järvi jäänud,
Vesi vele asõmõlõ.
Aupaprõ õks visksi palo pääle,
Leemelehte liiva pääle.
Palagu õks aupapõr,
Ligogo see leemelehti!
Saasi õks kodo kohe minna,
Saasi veli kohe veerdä.
Saaks õks kodo kohe minna,
Saas velja kohe veerda!


ERA II 80, 645/8 (1) < Setumaa - Aleksei Liinak, Igrise algk. õpil. (1934)
Lemmeleht

Tulli üles ma hummokolla,
varra inne valgõt
mõsi'ks suu suie pää,
känge eks alla aujala
pääle pikä päävajala.
Lätsi'ks hulkma hummokolla
varra inne valgõta,
miä löuse minnenän
kua löuse tullõna
aupaprõ löuse palo päält,
leemelehe liiva päält.
Künnütõli õks haarutõli
künnü-s õks kätte aupapõr,
leemelehte liiva päält
lupa õks näio mis lupatõ,
tõota õks näio mis tõotad.
Lubase õks punna puutõt

nagla vüülangasid,
künnütõlli õks jal haarutõlli
künnü-s õks kätte aupapõr,
leemelehte liiva päält
lupaks jal näio lupatõ
tõota näio mis tõotad.
Lubase õks kirstu kogoniste,
annivaka viimatsest
künnütõlli õks jal haarutõli
künnü-s õks kätte aupapõr palopäält
Leemelehte liiva päält
lupaks jal näio mis lupat
tõota näio mis tõotad
lupaks kodo kogonest
vello tarrõ viimatsest.
Kündo kätte õks aupapõr
leemelehte liiva päält.
Sis sai õks ma ilma illos
ilma illos pääva vallus,
poolõ valda valuste.
Naksi sis kodo tulõma,

Kabo kodo kaaluma
ku tulli õks alt kuusõmõtsa,
pääva alt pähnamõtsa.
Miä tuu sirku sirise,
miä lõo lõrise.
Kohe läät sa kodolda näio
veeret õks velilda sõsarõ,
Tsirku om oks ulli ossa pääl,
kala meeleldä mereh.
Om õks mul kodo kohe minnä,
om õks vele kohe veertä.
Ku tulli jal alt kuusemõtsa,
pääva alt pähnamõtsa.
Tulliks viil veidokõsõ,
maada mar´avarrõkõsõ,
Ku ma sai kodo kotalõ
vello värete veerele,
sis ma'ks kai kabokõnõ
sis ma'ks näi näiokõnõ

Kodo oli õks koolnu järve jääl,
Vesi vello asõmal.
sis viske õks maalõ aupaprõ.
Leemelehe liiva pääle
aupapõr palako
leeme-ks-lehte leoko
sai õks kodo kohe minna
saiva vele kohe veertä.

(Koolijuh. M. Jennese korraldat.)



ERA II 144, 33/7 (1) < Setumaa, Meremäe v., Serga k., Ilvese t. < Rokina k. - Paul Toomemägi < Anna Toomemägi (1936)
Lemmeleht
Tütrik läts marja


Tütrik läts marja
Kolmõkese veltsit.
Läts õks tüku tiit pite
Pala maad pallo pite
Seta õks ütlih külanaaseh
Ja kar´useh kõnelih
Kos sa õks lääde näiokõnõ
Lää õks marja mäele
Löise õks lehti liivakust
Aupaprõ palo päält
Sääl õks lehti kõnõlih
Aupapõr pajatõli
Lupa õks kodo kogonist
Umah veleh viimatsest
Siis õks lää sullõ leemeleht
Painu sullõ aupapõr

Lubasi siis kodo kogonist
Umah veleh viimatsest
Siis künnutõli, painutõli
Siis kündü kätte leemeleht
Painu peio aupapõr.
Naksi õks kodo tulõma
Sääl õks ütlih külanaaseh
Ja karusõh kõnõlih
Annh' sa õks kodo kogonist
Umah veleh viimatsest.
Siis õks tulli kodo kotsilõ
Vel´lo värehti viirde.
Koto olõs kohegi minnäh
Koto koolnh', järve jäänh'
Vesi velju asõmõl.
Lubasi siis ma kodo kogonist
Umah veleh viimatsest
Ka' mia tekk' s´oo leemeleht

Ka' kui painu peio aupapõr
Jätnu õks marja minemäldä.


ERA II 151, 159/67 (1) < Setumaa, Satserinna v., Vedernika k. < Vilo v. - Ilmar Rohtla, Petseri ühisgümn. õpil. < Tatjana Meremagi, 62 a. (1937)

Venna sõjalugu
Vele sõttaminek

Näio tull´ õks üles hummongulla,
varra inne valgõt.
Nakas õks kiirdmä kerkohe.
Läts õks alt kuniga kunnu,
Alt vahadsõ õks varigu.
Alla kasvi õks auhaina,
alla liigi leemelehti.
Au- tahtsõ -haina kaksada',
leemelilli liigutada'.
Haina keelilä kõnõli,
lillikene liigutõli:
"Kaksaku-i' no õks auhaina,
leemelilli liigutagu-i'!
Kodo jääse' siss sysara',
majja meelimar´akõsõ'".
Kaksõ-s no õks auhaina,
leemelilli liiguta-s.

Näio läts alta kuniga kunnu,
aita vahadsõ õks varigu.
Alla kasvi toonihaina,
Alla liigi toonililli.
Tooni- toet´ -haina kaksada',
toonililli liigutada'.
Haina keelilä kõnõli,
lillikene liigutõli:
"Kaksaku-i' õks toonihaina,
toonililli liigutagu-i'!
Siss koolõs ime, ese,
kalmu lätt´ kats kasvatajat."
Näio kaksõ-s toonihaina,
toonililli liiguda-s.
Näio läts alta kuniga kunnu,
alt vasidsõ õks varigu.
Alla kasvi õks syahaina,
alla liigi vaan´ulilli.

Sya- tahtsõ õks -haina kaksada',
vaan´ulilli liigutada'.
Haina keelilä kõnõli,
sya-õks-lilli liigutõli:
"Kaksaku-i' no õks syahaina,
vaan´ulilli liigutagu-i'!
Vell´okõnõ sõtta viiäs,
imekana kavvõndõhe."
Sysar kaksas õks syahaina,
Vaan´ulilli liigutõli.
Oll´ õks kolmi kolmapäivä,
neläpäivä oll´ jo nelli;
sya tull´ õks siss kiri kihotahe,
vaan´upapõr paja pääle.
Sysaralõ ütel vell´o:
"Mille kaksi' õks syahaina,
vaan´ulilli liigutõli'?
Vell´ol tulõ õks mul sõtta veertä',

imekanal kavvõndõhe.
Innep kaksanu' sa toonihaina,
toonililli liigutanu'.
Hott´ koolnu' õks ime, ese,
kalmu lännü kasvataja';
kodokõnõ siss õks koolnu-s',
majakõnõ maalõ lännü-s'."
Vell´ot naati siss õks sõtta ehitämä,
naati vaan´u valmistama:
ese sugõ suurta ruuna,
vell´o voolõ vehmerita,
ime ummõl udsuhamõht,
sysar kudi sõrmkindita.
Oll´ õks ikku jo inämbä,
silmävett no õks viie võrra:
ime ikk´ õks umma poiga,
kandja kao-kandijata.
Sai siss õks vell´o ehtinust,

kaokandija kabistõtus.
Vell´o nakas õks sõtta minemä,
kull´a vell´o kroonu pääle.
Sysar kündü küüsümähe,
sysar nõssi nõvvatlõma:
"Kuna sinno kodo uuta',
kodo uuta', tarrõ tahta'?"
Vell´o lausi meelestänä,
uma meele poolõstana:
"Kodo minno inne uutku-i',
Tarrõ inne minno tahtku-i',
ku lätt õks varõs jo valgõst,
kaarna kurõkarvalitsõst;
kasus kuus kodo ette,
tamm tarõ läve manona;
uja saa õks ussõ alla,
kodo siss vell´ot naakõ' uutma,
imekanna kodo kaema."

Olli' päävä', olli' tõõsõ',
lätsi' aasta', tulli' tõõsõ'.
Kasvi kuus kodo ette,
tamm tarõ läve taadõna;
uja saiõ ussõ alla;
läts õks no jo varõs valgõst,
kaarna kurõkarvalitsõst:
naati vell´ot kodo uutma,
kodo uutma, tarrõ tahtma.
Tull´ õks hulka huulitsilõ,
vägi tõõnõ värehtilõ.
Tulõ õks ese, tunne poiga -
suurõ ruuna sugimisõst!
Läts õks ese, tunnõ-s poiga -
suurõ ruuna sugimisõst.
Tulõ õks vell´o, tunnõ vell´o -
umast vehmre voolimisõst!
Läts õks vell´o, tunnõ-s vell´ot

umast vehmre voolimisõst!
Tulõ õks ime, tunnõ poiga -
umast udsuhammõst!
Läts õks ime, tunnõ-s poiga -
umast udsuhammõst.
Tulõ õks sysar, tunnõ vell´o-
sysar sõrmkindist.
Kut´s õks kodo kull´a vell´o,
tagatarrõ kaokandja.
Siss õks vell´o kodo veeri,
imekana kodo kaldu.
Sysar hellä linnukõnõ,
mii õks meelimar´akõnõ.
Sysar kündü küüsümähe,
sysar nõssi nõudõmahe:
"Elo määne õks syah olli,
kasuminõ määne kavvõh?"
Vell´o lausi meelestänä,

uma meele poolõstana:
"Sääne olli õks sya elo,
sääne kavvõh kasuminõ:
käe' omma õks suitsilla sulanu',
sõrmõ päitsil pälgütätü'."
Sysar õks jal keelilä kõnõli:
"Sullõ õks kütä kuuma sanna,
viha havvu verditsõ.
Käe õks päitsist pästütele."
Sysar õks jal keelilä kõnõli,
sysar kündü küüsümähe:
"Kuis õks pühhi sääl peeti,
kallist aigu kannõtiõ?"
Vell´o lausi meelestänä,
uma meele poolõstana:
"Nii õks sääl pühhi peeti,
kallist aigu kannõtiõ:
leeväkoorõ' õks korati,

vadsaveere' õks visati'.
Pingi all oll´ pehme asõ,
läve all oll´ lämmi asõ.
Sääne olli õks sya elo,
sääne kavvõh kasuminõ."

ERA II 174, 48/52 (32) < Setumaa, Järvesuu v., Jatsmani k. - Mihkel Reinola < Aleksander Kõivopuu, u. 40 a. (1937/38)

Lemmeleht
Lätsi üles uibohe.

Tulli õks üles hummokullõ,
varra inne valgõt.
Mõsi suu, suie pää,
känge ala aujalah,
pääle pikä pääväjalah.
Lätsi sis ussõ kaema,
mis sääl ussõh olõnõs.
Ussõ oll tävve uibit,
maja tävve mar´apuid.
Säält sis tarrõ tagasi,
tarõlävele lähesi.
Ütli umalõ vell´olõ:
"Ussõ om tävve uibit,
maja tävve mar´apuid.
Tii sa tinadsõ redeli,
vala vaskivarbakõsõh.

Minga minnä mul üles uibohõ,
maalõ tulla mar´apuist.
Vell´o kullõl sõsarõ sõnna,
mõistsõ sõsarõ meelekese.
Tei õks tinadsõ redeli,
vali vaskivarbakõsõ.
Lätsi õks üles sis uibohõ,
võti vitsa vislapuust.
Tõõsõ vitsa tõõsõst puust.
Tulli sis maalõ mar´apuust.
Kaldu sis karja saatõmaie.
Aie kar´a kavvõndahe,
mar´a muidõ maie sisse.
Miä õks löusi minnenenne,
kua kodo tullõnanni.
Leemelehe liiva päält,
aupaprõ palo päält.
Künnütelli, haarutõlli,

Künnü-s kätte leemeleht,
painu-s kätte aupapõr.
Leemelehti kõnõli:
Lupa õks sa näio, mis lupadõ,
tõoda näio, mis tõotad."
Näiokõista, noorõkõista.
Lubasi rinnast tsõõrisõlõ,
tsõõrisõlõ, lajalehe.
Künütelli, sis haarutõlli.
Künnü-s õks kätte leemeleht,
painu-s viil kätte aupapõr.
Lupa õks näio, mis lupadõ,
Näiokõista noorõkõista.
Lubas tä havva hammit,
lubas leo linikit.
Künnütelli, haarutõlli.
Künnü-s õks kätte leemeleht,
painu-s viil kätte aupapõr.

Näio- sa -kõnõ noorõkõnõ.
Lupa sa ar kodo kogonist,
tõoda vele viimätsest.
Näiokõista, noorõkõista,
Lubas ar kodo kogonist,
lubas vele viimätsest.
Künnüt- sis -telli haarutõlli.
Kündü jo kätte leemeleht,
painu kätte aupapõr.
Naksi sis kodo tulõmahe,
kabo kodo kallumahe.
Läbi tull´ korgõ kuusõmõtsa,
päävä aigu pähnamõtsast.
Miä sääl tsirku tsirisi,
miä sääl lõivo lõrisi?
Kos sa läät kodolda tütär,
kosa veeret velildä tütär?
Kodo sul koolnu, järvi jäänuh,

vesi vell´o asõmõllõ.
Näio õks lausi meelestenni
meelest meele poolõstanni.
Tulli õks tulli näiokõnõ,
kaldu, kaldu kabokõnõ.
Uma sai kodo kotallõ,
vell´o värehti viirde.
Kodo oll koolnuh, järvi jäänuh.
Vesi vell´o asõmõl.
Näiokõista, noorõkõista.
Istõ sis maalõ ikõmaie.
Mis mul nu tetä, kohe minnäh,
Kodo om koolnuh, järvi jäänüh,
vesi vell´o asõmõhe.
Vissi ar maalõ leemelehe,
aupaprõ palo päle.
Leogu ar tu leemeleht,
palagu tu aupapõr.


ERA II 209, 597/8 (4) < Setumaa, Meremäe v., Piisi k. - Virve Sastok < Anna Kallasaar, 47 a. (1938)
Lemmeleht

Tulli ülles hummõgulla,
varra väiku valõgoga.
Pühe tarõ, pühe talli,
kodo kolmõnulgaliste.
Panni asu põllõ pääle,
veie asu arolõ,
Pühkme pühale palolõ.
Miä sinnä kasunõssõ',
kasunõsse, saanõnõssõ'?
Sinna kasvi püha pütske,
Sinna liigi leemelilli.
Näginessõ, kuulunessõ,
Kiä kakas püha püdse,
Leemelehe liigutõli?
Olli ütsi väiko vell´o,
olli väiko, olli välle.

Olli tillo, olli terräv.
Tuu kakas püha püdse,
Leemelehe liigutõli.
Ära haardi tä haigõsta,
Ära tõppo tõmmatigi.
Miä tetä, kohe minnä,
ära asti arbijille,
Ära tõuksi tundijille,
Saa-s api arbijilta,
Saa-s tukõ tundijilta.
Miä anda arbijille,
tõugata no tundijille?
Pütu tulda, tõõsõ tõrva,
kolmanda jo kuumõ hütsi.
02.12.23, 11:44
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
kui esimene laul lühidalt kokku võtta, siis tundub ta üsna mõttetu olenemata sellest, mis "leeme lehest" üldse jutt käib:

Lätsi mõtsa käuma
...
Au löudse õks palo päält
Leeme lehe liiva päält.
...
Küsümä õks leeme lehelt
Haari kätte au paprõ'
Leeme õks sõs leht kõnõli.
Au õks sõs papõr pajatõlli:
"Anna sa õks neio mis annat
Tõoda õks sõs kimbo kindit
Tõoda õks sõs punna linno
...
Lupa' õks kodo kogonist
Lupa vele viimätsest!"

Küüntelli õks neio haardõlli.
Küündü õks kätte leeme lehe'
Haardu õks kätte au paprõ'
Lätsi õks kodo minemähe
...
Kõik õks sõs tsirgu tsirisivä'
"Kodo õks om koolnu', järv jäänü'
Vesi jäänu' vele asõmõllõ."
...
Inne õks usu's kui sai kodo kotsilõ
Vele nurme veerele
Kodo oll õks koolnu', järv jäänu'
Vesi vele asõmõllõ

Heidi õks maalõ aupaprõ'
Leemelehe liiva pääle.
Hapaku õks nuu' aupaprõ,
Leoku sõs õks leemelehe'!
Olõ's õks saasi mul uma kodo
Uma vele viimätsest!

Jälki' sai õks uma kodo
Uma sai õks vele viimätsest.



kuna lõpus visatakse lehed likku hapnema, siis võivad need olla kasvõi kapsalehed.

üldmuljelt sarnaneb laul järjekordsele varauusaegsele vennatapjate ballaadile, mille kogu funktsioon on tekitada kuulajates õudust

ka tegelikult võib olla tegu rudimentaarse tõlkega mõnelt teiselt rahvalt kuuldud moraliseerivast laulust (nagu "Venna sõjalugu")
02.12.23, 12:01
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
esimene "seletus", mis mulle oma pähe tuleb - jutt ei käi üldse taimest vaid mingist "dokumendist", tunnistusest või aukirjast.

Põhja-Eestis on tuntud värsid "laulu lehest" ja "suude sulest".



E 8169/70 (10) < Haljala khk., Vihula v., Mustaia - T. Lepp-Wiikmann < Gattariina Loosberg (1895)

Küla mul ütel kuku, kuku
Külalapsed laula, laula
Mis ma kukun kurba lindu
Voi mis laulan halba lapse

Mul jäänd kodu suude sulge
Laua pääle laululehte
Parsile pajatesvaipa
Kirstukappi keelekõlksu.

Noored mehed, hellad vennad
Pange hobud ratsutese
Hallid hobehelmedesse
Korvid karunahkadesse
Soitke ratsula koduje

Tooge mulle suudesulge
Laua päälta laululehte
Parsilta pajatesvaipa
Kirstukapist keelekõlksu
Siis ma laulan linnu viisi
Teeksin häälta tedre viisi
Pajataksin pardi viisi. -
02.12.23, 12:15
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
igatahes saab teisest üleskirjutusest kinnitust, et too "aupaber" toob tegelasele au ja kuulsust:

ERA II 80, 645/8 (1) < Setumaa - Aleksei Liinak, Igrise algk. õpil. (1934)

Kündo kätte õks aupapõr
leemelehte liiva päält.
Sis sai õks ma ilma illos
ilma illos pääva vallus,
poolõ valda valuste.
02.12.23, 12:27
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
see toob meid põhiküsimuse juurde:

mida me üldse silmas peame, kui hakkame selgitama, mida üks laulusõna "tähendab"?

meid on koolitatud õigekeelses ühiskonnas, kus iga sõna õpetatakse tarvitama "õiges" tähenduses ja hakatakse kollektiivselt häbistama, kui keegi tarvitab seda "vales" tähenduses

(vaja on vahet teha "vahel" ja "vahest" vahel!)

aga kuna tänini on harimata matse, kes ikka veel õieti ega õigesti vahel vahet ei tee, siis me ei tohi iseenese arusaama kõigile teistele inimestele üldistada

ma pean silmas seda, et iga sõna tähendus võib iga lauliku jaoks olla igal laulmise korral erinev ja sama sõna tähendus võib sama laulu jooksul isegi vahetuda või lausa areneda
02.12.23, 12:40
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
olgu lemme- või leemelehe tähendus esimese regivärsi looja jaoks olnud milline tahes, aga teisenditest on näha, et edasilauljatele on ta olnud võimalusterikkaks materjaliks, millest saab luua väga erinevaid ja huvitavaid arendusi ka taimsetel teemadel


ERA II 209, 597/8 (4) < Setumaa, Meremäe v., Piisi k. - Virve Sastok < Anna Kallasaar, 47 a. (1938)

veie asu arolõ,
Pühkme pühale palolõ.
Miä sinnä kasunõssõ',
kasunõsse, saanõnõssõ'?
Sinna kasvi püha pütske,
Sinna liigi leemelilli.




ERA II 151, 159/67 (1) < Setumaa, Satserinna v., Vedernika k. < Vilo v. - Ilmar Rohtla, Petseri ühisgümn. õpil. < Tatjana Meremagi, 62 a. (1937)

...
Kaksõ-s no õks auhaina,
leemelilli liiguta-s.
...
Näio kaksõ-s toonihaina,
toonililli liiguda-s
...
Sysar kaksas õks syahaina,
Vaan´ulilli liigutõli.
Oll´ õks kolmi kolmapäivä,
neläpäivä oll´ jo nelli;
sya tull´ õks siss kiri kihotahe,
vaan´upapõr paja pääle.
02.12.23, 12:55
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2746
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
Siin on ju muidugi see konks, et mida me tahame asjast saada (ning mida Arukask tahtis saada) kui võrdleme kahte omaette nähtust, väljakujunenud uusi narratiivi, üksusi ja vormeleid mis on elanud iseseisvat elu iseseisvas kultuuriruumis. Neil võib olla sisus, vormis, sõnades, vormeleis, funktsioonis jne sarnasusi, ent nad ei ole üks ja sama teos. See on ju selge ja ma ei usu, et peale umbluu-teadlaste keegi üldse tänapäeval nii arvaks.. Siin võibolla on tahetud soome võrdleva analüüsi meetodi tüüpi uurimusega leida algkuju ning tähendus, mis on tore mõtteharjutus ning üks võimalustest, loomulikult mitte 100% faktihunnik ja ümberlükkamatu tõde. On ju ka võimalik et setos ülepeakaela määnestki alg-lemmelehte lauldud ei ole ning tõlgendus kelleltki-millestki oli juba algusest peale nihkes. Samuti ei saa 100% nõus olla soomalste lempi-lemmen jne tõlgendustega. Ent see pole ka parem lämpi-lemi-lämmi tõlgendusest. Dead end :) Miska igasugu mõte kõlbab nämmutamiseks, parem ikka kui prügikasti heitmine.
Arusaamatu kirja "leemelehe" leidmine on täiesti loogiline igaljuhul. Ei ole ju võimatu, et ka keeleliselt on mingi säärane kusagil liikumas olnud, kindlasti mitte "lendleht", ent arusaamatu gooti kiri võib ikka elevust tekitada.. leht on ka rinnaleht (vrdl panin sõle sõudma, laia lehe..), mis samuti võib olla kirjatud. Ka ehete kadumine võib olla "au" kaotamise sümbol.. igaljuhul ei pea kogu asi pöörlema mitte kuidagi mingi konkreetse taime ümber, tõenäoliselt on ikkagi sõna segi läinud.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.12.23, 14:04
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2746
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
Liikuttele lemmen lehti
Asettele ahvenjärvi

Palagu' söo aupapõr
Leogu' söo leemelehte

Tuuti,2 tuuti, tuomen marja,
liiku, liiku, lempi lehti,

Põllupeenar söömalauda
Lepalehti leemeliuda

Kased valged kaasanaised,
Lepad lesed leemeliigutajad

Veäk päälle lemmen lehti,
 kultalummek luikahutak

Vejäs peälle lemmen lehti,
Kulta lumme luiahuta,

Lääme lehti lepikude
Kuldaluuda kuusikule

 Kulkija kulon alainen
 Lehden lemmen, juuren lemmen

Löyettih hyö lemmen lehti
Lemmen lehti, tammen lastu

Aja iks sa sälgä ausärk
Liidä pääle leemerõiva
Nu nakas sul iks au astma
Nakas leemi liikma

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.12.23, 14:22
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
Madis Arukask (https://ut.ee/sites/default/files/2022-06/07_arukask.pdf) arutles seoste üle Suure Tamme saamislooga:


ERA II 80, 33/5 (33)

Pöhe tarõ, pöhe talli,
Kua kolmenurkalise,
Pani puru põllõ pääle,
Kääni käeräti pääle,
Veie asu aru pääle,
Pühkme püha palo pääle.
Pääle kasvi aupaper,
Pääle liiku leemelehti.
...

EÜS III 581/2 (44) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Küti t. - P. Reisik & Joh. Simm < Anu Palta, 78 a. (1906)

Mehed metsasta tulevad,
Poisid puida raidumasta
Teravisse kirvestesse.
Minda maha raiutasse,
Minu rüüs rüüstetasse.
Meile tulevad noored mehed,
Meie tuba pühkimata,
Seina ääred seelimata,
Varna ääred vaalimata.

Pühk'sin pühkmed põlle sisse
Viisin venna välja peale,
Venna välja nurga peale.
Sinna kasvis suuri saari,
Suuri saari, arva oksa,
Arva oksa, laia lehte,
Kokum', kokum' noored mehed,
Kokum' tamme raiumaie,
Tamme tahab taeva kasva,
Oksad pilvije pugeda.
Tüvikust saab tünderida,
Ladvast laste laalulauda,
Okstest saab obeste talli,
Keskelt saab kena kiriku,
Mis jäid üle laastukesed,
Sealt saab neiu kihlakirstu
Veibukesel veimevakka.

SKVR I2
1217. Kellov. Lönnrot 1835:n matk. siv. 4. 23/4 35.

Oli ennen 4 neittä,
Koko kolm[e morsianta],
Löyettih he lemmen l[ehti],
L[emmen] lehti, tamm[en] lastu,
5 Vietih maalle kas[vavalle],
Orolle ylenev[älle].

Siitä k[asvo] k[aunis] t[ammi],
Y[leni] v[ihanta] virpi,
Lehvät ilm[olle] lev[itti],
10 Latv[at] t[äytti] t[aivoselle],
Piätti p[ilvet] j[uoksomasta],
Hatt[arat] hatsattamasta.
Pääsi yksi pitkä pilvi,
Pilves' on pität pisaret,
15 Pisaress' on loajat lam[it],
Lammis' on veno punaset,
Venosess[a] nuoret miehet,
Nuoret m[iehet] naimatt[omat],
*Vielä viinan juomatt[omat].*
20 Punov[at] pun[aista] köyttä
Sitoa meren sivua,
Lahta Kannan k[oakistoa],
Meri tyynenä pysyis[i],
Laks[i] K[annan] kaun[ehena].
25 Vieä Vienaan#1 neitosia,
Kaupita meri kanoj[a].
Ei neittä tukulla m[yöä],
Oravat tuhans[in] myöän,
Revot kanssa kaupit[aan].



Muudetud 1 korda. Aeg: 03.12.23 17:11 kasutaja: Timo poolt.
03.12.23, 17:06
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
Suure Tamme ja Lemmelehe seostest on kirjutanud ka Ado Lindtrop (https://www.folklore.ee/tagused/nr10/pdf/tamm.pdf)

Kristi Salve toetas konverentsil Uku Masingu viiteid Karjala loitsude kurja (?vee?)vaimu nimele Lempo, kes olevat neidu halvale teele ahvatlenud.

See on minu jaoks küll liiga fantastiline ja otsitud tõlgendus.

Masing ja Salve näivad soovinud leida vastuvõetavat selgitust jaburale laulule:
"Kuidas saab üks korralik eesti neiu oma kodu ohverdada mingi mõttetu lehe nimel?
Siin peab küll mingi kuritahtlik võõras nõidus mängus olema."

Aga minu jaoks ongi kogu laulu moraal selles, et kodu ei tohi mõttetu trilla-trulla nimel ohverdada.
03.12.23, 17:24
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
siin jõuame jälle selle FUNKTSIOONIkonksuni:
"et mida me tahame asjast saada ...
võibolla on tahetud ... uurimusega leida algkuju ning tähendus, mis on tore mõtteharjutus ning üks võimalustest"

1)
19. saj megalomaniakaalsete positivistide eesmärkidest leida:
"algkujusid, algkeeli, algkodusid jne"
võiks olla juba ammu loobutud.

uurija hinnang oma võimetele on kaotanud igasugu piirid, kui ta arvab, et sadu aastaid hiljem suudab näha täiesti tundmatu inimese pähe

2)
mõtteharjutusena võib taoline mõistatamine ja seostamine muidugi olla päris arendav

3)
mina ise näeksin selliste uurimuste õigustusena pakkuda inspiratsiooni uutele põlvkondadele selle materjali kasutamiseks, aga seegi on juba ülearu optimistlik
03.12.23, 17:40
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2746
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
Leemeleht liigatas, kõik rahvas kaehas - Uss Se 1888 E. Aun

Leeme uss liigahtas, kõik rahvas kaetas - Uksõ liikmine Kan 1964 M. Meho

Lemmeleht liigahas, kõik ilm kohahas - Tarõ uss ja majarahv[as] Vas? 1903 J. Sandra

Ilves ikeb, lemmes laalab, sarapuu süda haleda, tammekand ei nõkatagi - Laps, lapsehoidja, emä ja isä KJn 1898 C. Sööt

Üks leht lemmes, kõik pere katsvad - Taarikann Sa 1660–1892 M. Klauren

Lõmmuleht liigahas, kõik rahvas kaehas - Tarõ uss Se 1888 H. Prants

Lõmmeleht kesk lätet - Keel Ote 1958 M. Kaupmees

Lõmmeleht lontsakun, ei mädane ega ligune - Keel Urv 1890 J. Teder


vt ka:

sys sa, v., ajagu-i sisse auhobõst,
leemeratsut, v., liigutagu-i!

[www.folklore.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
03.12.23, 20:27
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
mul polnud algul küll tahtmistki pakkuda omalt poolt mingit hindamatut uut selgitust sellele "leemelehele", vaid jõuda just Sinu "konksuni", aga olgu peale:


1) tuleb välja, et tuge saaks ka Masingu-Salve kurjavaimu tõlgendusele (Lempo ~ Lemming)

lemmess g -e Kan Urv (sõim)
sa‿lõt ku lemmess inne
Kan

2) sobiks mitmesuguste taimede kirjeldamiseks

lemme g `lemme Khk Vig Tõs Aud Juu JMd Vil, `lembe Pöi Mar; lemmes Jäm Tõs Hag, g `lemme Kaa Vig Kse PJg Ris Juu Jür, `lembe Muh Mar Nõo/n -ss/; lemm g `lemme Khk Mär Var Juu, lemme Kul Tõs Koe Iis; n, g `lemme VNg Vai, `lembe Lüg; pl `lemmed Kir Kei Rap Jür JõeK Koe VJg Plt, `lembed Jõe Jõh, lemmed Var Mih

1. helves, lible, kiud kes paber ehk puu leht põleb ära, üks `lembe jääb järele
Lüg;
need oo kaera `lembed, mis ää tulevad masindamese `aegas
Mar;
kaĺlal on `lemmeid sees
Kei;
vahel tuleb lumi sedasi `lemme `kaupa, sedasi `arva
Juu;
põle rohu lemmetki näha
JMd;
linasid `lemmid `pantass `sinna vahele, kust ärä `audund on
Vil;

|| soomus
kala `lemmed, soomuse kord peal PJg


2. (kõrs)taime leht
`Kuivand lemmestega `roogu tehakse `talve jää pεεlt katuste jäuks
Kaa;
`lembed kasuvad juurest ladvani - - kui `lembed ää varisevad, siis tuleb [lina] üles `kitkuda
Pöi;
rukil o `lembed, kui ta `looma akkab
Muh;
kõrśsviĺlal ei ole mette kellegil `lehte, kõigil oo `lemmed
Mär;
lina akkab `tüikast `lemmid `lasma;
ärjäbäl lähväd `lemmed ää, kui ta paelo `vihmä saab
Vig; sügisiti siis sai `roogu lõegata, ku roog oma lemmed maha laseb;
Ohomõõgad oo laia lemmega
Var;
suivili selle põuaga kõik ukkas, lemmed kollased ja akkasid `kuibma juba
Mih;
lemmed oo `otsas undi kurikal ja uhamõõgal;
kui nõu jooseb, siis püstetse lemmet nõuele vahele, siis `turdub ää
Tõs; Ristiku `lemmel on ia ais taga
Jür

lemme Khk Mih Tõs(n lemm), lemmes Khk Kär Han Mih PJg, g `lemme; lemm g lemme Aud; lömme Rei; pl `lembed Muh, Lemmed Jäm
õhuke raudliistak

a. raudvits
raud `lemme sees argi `otsas [oli peerg]
Kär;
rava `lembed oo õhukesed
Muh;
lemmes kellega vikat löe `otsa kinnitatse
PJg

b. vikati või sirbi lõiketera
`möĺklik sirbi lemmes;
mool sellel sirbil oli nii `kerge öhune lemmes;
laia `lemmega vikat
Kär

c. liistud teine teisel pool adra vannast
adral ka `lemmed - - puu osa `kaitsmiseks, ääre pεεl
Khk;
Vrd lemmelaud

lemme|haigus = (hrl difteeria)
ahvatles lemme`aiguse ära vask`katla ouruga
Jäm;
lemmi`aigus aeab südame, rambid kutsutase
Khk;
lemme`aigus (langetõbi) käib pääl
Krj;
vahest möni jääb lemmu`aiguse, ing jääb `kinni `jälle
Vll;
ühessad `tõugu `olle lemmu `aigut
Muh;
lemme `aigus oo `raske `aigus, paelud surevad
Tõs;
`irmsasti vanasti `surri `lapsi lemme`aiguses, `engamine jääb `kińni
Hää
Vrd lemmhaigus

lemmel g `lemle Saa Trv Hls Krk Puh Kam Ote; pl `lemled KJn Pst
helves, lible, kiud
einte seest tulevad uhakide `lemled
Saa;
lina `lemle, `lemlit kikk kotuss täis
Trv;
`lemle õigatse ni̬i̬, ku linu ropsitse, mis końdide ala maha jäävä;
lemmeltege topits `seina;
pakaldest tetas `lõnga, `lemlist tetas `lońti
Hls;
lina `lemle, mis roobitsege maha lüvväss;
lemmel putuss maha kangast kudaden;
tule `lemle, süte pääl `valge `kerge - - tuld änäp sääl ei oole, `paĺle `lemle
Krk;
kui mehe `linnu rehe all rabava, siss `lemle `lendäse üless - - `lemlit om kõik rehealune täis
Kam
Vrd lemme1

`lemmel Hlj VNg, lemmel VMr Trm
a. marraskil
Nahk on lemmel vai killul, nahk ketendab
Trm
b. karvendavad
`lõŋŋad on `lemmel
Hlj;
ta (lõimelõng) läheb karvasest, karvased ehk lemmel
VMr

`lemmel(e) ärevil(e), elevil(e)
Ega sie nüüd `toisi nää, tä jo sen `Mardiga `lemmel;
Tüdrigud odid `poissi `oige `lemmele;
`Lapsed olid `lemmel kohe, ku onu `linnast hüvi `ponksi toi
Kuu

lemme|laud = lemmeraud
adra lemmelavad oo `vanna `külgede peal, siis ta‿p kulu nii ruttu `katki;
lemmelavad‿o `vanna külje peal, teenep̀ol ja teenep̀ol
Muh
Vrd lemme2

lemmel|dama Trv, -tem(e) Hls Krk; `lemmeldam(m)a Jõe Lüg

1. a. narmendama
rebis `purje meil `katki, tulimme, sured `lemsud `lemmeldasid `aina
Jõe;
ru̬u̬sk om är pesset lemmelteme
Krk
b. lemmetama, helbeid ajama
irmus lemmelteb `okse põletemisege vällän;
lumi lemmelt, si̬i̬ mis satab suure tuulege ja `tuiskab, `kangest maru tuulege lemmelteb;
tuuĺ lõhup katust ku õle lemmeltev puha
Hls;
ku linu roobitsets, pudeve, `kangest lemmeltev
Krk
c. lehvima
`juuse lemmeltev puha tuule kähen
Hls;
`rõõva tuuleg lemmeltev
Krk

2. (kiirest käimisest)
`lemmeldab `käiä ühest kõhast `tõise, on `kiire `ühte `puhku
Lüg;
läit́s nõnda ku lemmeltep, nõnda ku jala võtav vähä
Krk
Vrd lemmendama

`lemmele VNg JMd Plt, lemmele VMr VJg
karvendavaks; helbeliseks
riie läb `lemmele
JMd;
siis jääb tema (lõimelõng) karvasest ja läheb lemmele;
linad lähvad lemmele, väga kaua on muas old, siis kui maśsinda või akka `ropsima, siis lähvad lemmele
VMr

lemmendama VNg/`l-/ JMd VJg Iis Trm MMg Vil, -ämä Kod, -eme Hls

1. a. karvendama
riie akkab lemmendama
JMd;
lõng lemmendab
VJg
b. lemmetena langema, lemmeid langetama
kaśk lemmendab
Iis;
`kiskusid nii et karvad lemmendasid
Trm;
tuul lemmendäb kase`lesti. sügise kaselehed one `kerged, `lemleväd tuule käen
Kod;
linaluud lemmendavad [ropsimisel]
Vil;
ku sa lina roobitsed, siss nõnda‿gu lemmendeve kähen
Hls
c. lehvima
punane vü̬ü̬ vü̬ü̬l ja õtsad `perse piäl lemmendäsid
Kod

2. tormama
mida `teie `juokseta ja `lemmendata `müödä külä;
kus sa `jälle `lemmendid `käiä
VNg;
mes sa lemmendäd siin Kod
Vrd lemmeldama

lemme|raud õhuke raudliistak
`lemme rauad olid adra `vanna `küĺgis `kińni, et ta kulund ka ää mette
Lih
Vrd lemmelaud

lemmerg|as g -a Lih Han Kse Var Mih Tõs(lemmar-); lemmergäs Khn
remmelgas
lemmergas sial `kasvas, nüid on ää kuind
Lih;
Lemmergad kasusid iga maja juures ühna `iaste
Han;
ei lemmergast saa kedagi teha, tal ju süda `pehme
Kse
Vrd lember

`lemmes Khk Kaa Vll Pöi Vig Lih Aud Ris Juu JMd Iis, `lembes Pöi Muh Mar
lehtes; leheline
odrad on `lemmes
Khk;
kaer o alles `lembes
Muh;
sia ööt (seavööt) oo lai `lemmes rohi
Vig;
odrad on üsna `lemmes `paergust
Ris;
lina oo `lemmes, alles `kloasimata, ei süńni veel `kiskuda;
rukkilill on nihuke sinine `lemmes tops
Juu;
rukis on `lemmes
JMd;
kaśk on `lemmes
Iis


[www.eki.ee]
03.12.23, 22:26
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
kogu eelnenud vaev aga on kahtlase väärtusega, sest setu laulud on hoopis "leeme"lehest, mis ei jäta üldse nii palju tõlgendamise võimalusi:


leeme- leeme-, supi-

leeme|hiuss
vastsündinu juuksed
Latsil, kuʔ süńnüseʔ, om leemehiuss pääh
Se

leeme|hiusõkõnõ dem < leemehiuss
leeme`hiusõkõnõ om latsõ edimäne `hiusõkõnõ, tuu lätt `maalõ
Se

leeme|kotuss
lõge
leemekotuśs vi̬i̬l vallalõ latsõkasõl
Se

leemetama VNg/`lie-/ spor S/-dama Emm Käi/, Kse Han Hää MMg Lai Kõp, -äm(m)ä T V/-õmõ Krl/, -eme Hls; liemetämä Khn
1. a. leemendama, vedelikukorraga kaetud olema
jalg leemetäss, siist um `paistõt, sa mõsõ˽tedä ummõhtõgiʔ
Plv;
Kratsku‿i haaval koorikut, nakkass leemetämmä Vas;
kuiv sammaśspu̬u̬ĺ, tu om esäne, a mis leemetäss, tu om imäne
Se
|| fig
mis sa kurrat́ leemetät (nutad)
Har
Vrd liemitama


[www.eki.ee]
03.12.23, 22:35
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2746
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
just.. nagu Sa isegi ei saanud tähelepanemata jätta, siis üle-eelmise postituse libled on kagust üsna kaugel. Mõlgutada on ikka tore, kui ise endile lähema uurimise vajadust ei tekita, siis ega seda keegi kandikul ette ka ei kanna.

ma ei ole samuti sugugi kindel, et "leem/lemm" siin üldse mingit neiu "au" tähendab, ei välista et see kuidagi sellega seotud on.. on kahtlane ka, kas mingi omadussõna võiks keelest nigu niuhti kaduda, nimisõna - miks mitte, ent omadus..

samas:
Emä tütart palleli:
Tütar hellä linnukene,
hoia sa au alale,
hoia lemme pikil linol,
külalt au aseme saa
lemme leid leivapaiga

/au/ ja /leem/ mis setos paraleelis seisavad, võivad olla ka midagi muud kui mingi konkreetsem kindel tähendus. /känge ala aujala.. aupapõr ja leemeleht võivad üldse mitte sünonüümid olla, täiesti teisest ooperist

"astut au pääle/ liigut leeme pääle" muidugi justkui välistaks selle. Ent et "leemeleht" tähendaks sama kui "leem", ja sellest järelduks et see on "neiu au"/ "neitsilikkus"/ "karskus", siin küll kuidagi minumeelest välja ei tule. Kiim?

tühitähi - kas siin ei võiks pigem olla segunenud va ehete kadumise motiiv. See ei välista ka seda, et lemmeleht/leemeleht mingi taimenimetus on. Leht ise, kui sõlg. Ning "kiri" - st. muster sellel, mis tingib tema nimetuse, nt. vesikupusõlg/ lemmeleht. Kui tüdruk ehted vahetab kodu vastu, tundub juba loogilisem.. et ehted kõnelevad laulus, seda tuleb samuti ette.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
04.12.23, 07:08
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
oma akadeemilise karjääri lõputöös ma jõudsin järeldusele, et piisava eneseusu ja oponentide leplikuse toel leiab humanitaarteadlane alati hulgaliselt võimalusi "tõestada" seda, mis talle meeldib
04.12.23, 08:45
Timo Kalmu









Sõnumeid:1319
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: lemmeleht
ja nagu Sa õiete tähendasid, siis setu "murde" selgitamine eesti "keele" näidete abil on täiesti kohatu
04.12.23, 08:47
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **      **   *******   **      **  **     **  **     ** 
 **  **  **  **     **  **  **  **  **     **  **     ** 
 **  **  **  **         **  **  **  **     **  **     ** 
 **  **  **  ********   **  **  **  *********  **     ** 
 **  **  **  **     **  **  **  **  **     **  **     ** 
 **  **  **  **     **  **  **  **  **     **  **     ** 
  ***  ***    *******    ***  ***   **     **   *******