Meilgi laialt töödeldud laul, põhiliselt millegipärast armastatud enim Siberi-eestlaste variant:

[www.folklore.ee]

Pole kahtlust, et Eestisse on jõudnud erinevaid variante nii suuliselt kui kirjalikult, tõlgitud otse ning kaudselt (on isegi nt. kirjutatud tüdrukust kes kerge vaevaga tõlkis saksa laule). Kas alge aga võiks olla veel vanem? Kas siin ei peitu ka maagiline kolmainsuse idee?

**

Incantamenta Physicae Plinii Sangallensis, 11 saj.
Ravisõnad puhituste vastu:

"Tres sorores ambulabant, una volbebat, alia cernebat,
tertia soluebat"

**

Kõhuhaigusesõnad Rootsis:

Jungfru Maria och kvinnor två,
de gingo öfver en å;
den ena band,
den andra vann
och den tredja lyfte bältet ifrån bröstet.

**

Saksa:

Es sitzen drei Weiber im Sand, sie haben des Menschen (Vieh) Gedärm in der Hand.Die erste regts, die zweite schließt, die dritte legts wieder zurecht

**

EKmS 4° 5, 198 < Kanepi khk. - G. E. Luiga
Loitsud

Roosisõna, roosi arsti

Kolm neitsit lätsiva üle mere,
kolm roosi olliva neide käen.
See üts uppu, tõine katte ja kolmas lõppi.
Niida peat sina siist Jumala see Esa, Poja nink Püha Vaimu nimel ära lõpma!
Aamen.
Nüüd seepääle tee oma hää käe nimeta sõrmega 3 risti see hädalise kotusse pääle. (Nink pääle see loe nink see veel tõine nink kolmas kõrd niisama.)

Ning tagasi laste juurde:

Sonne, Sonne, scheine
fahr über Rheine
Fahr übers Glockenhaus
gucken drei schöne Puppen raus
Eine, die spinnt Seiden
die andre wickelt Weiden
die andre geht ans Brünnchen
Find´t ein goldig Kindchen
Wer soll’s heben?
Die Tochter aus dem Löwen
Wer soll die Windeln waschen?
Die alten Schnäppertaschen

***

Ritti, ritti, Reßlä!
z'Basel isch a Schleßlä,
z'Rom isch a Glockehus,
's luege drei Junfern drus.
Eine spinnt Side,
D'ander bind't d'Wide,
D'dritte schnid't Hawerstrau.
Bhüt di Gott, mi libi libi Frau!

***

[www.youtube.com]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Päris huvitav on mõelda, kas ka meie regilauludes esinevad kolm või neli vöid kuduvat neitsit võivad olla selle müütilise kujutelmaga seotud. Ka neitsid on tihti meres asuva sõle või samba otsas, nad koovad erinevaid vöösid või lõngu ja kui vöö peaks merre langema, on häda käes..
Kas siin ei peegeldu mitte sama kujutelm saatusest kui antiikmütoloogias Moiradest, kolmest saatuse kujundajannast, milline müüt on otsaga vanem kui arvata mõistaksime..

vt ka:
[en.wikipedia.org]

Elulõnga katkemine sümbolina on kasutuses ka praegu..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Skandinaavia nornid oleks lähem paralleel, aga kuna see näib olevat mitte kreeklastelt laebatud vaid ehk juba pronksiaegne muinasindoeuroopa ühine uskumus, siis meie võisime saada selle nägemuse nii oma algbalti kui alggermaani esivanemate kaudu, kes meie keelt on kujundanud.

kolmainsust, meieisa jm palveid on sageli loetud loitsudele otsa

kui ma Narva elektrijaamas oma põlve puru kukkusin, rääkis kohalik ülemus Volkov, kes mind arsti juurde viis, et lapsena viidi teda Ingeris kellegi eesti eide juurde paistetanud jalga ravima ja too oli samuti loitsinud mingit (meie igapäevast) "leiba".