Autor
Sõnum
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Telu ja kergo
..tõlgendatud tihti vägevaks rituaaliks varrudel, kus arvatakse "telu" olevat väike pink (lõ-e kergo) või siis pingijalg, varrupulk.

H II 42, 935/6 (25) < Karksi khk. - J. Kiwisäk < Maret Pajo (1893)

Lääme me tenu tegeme Teestenu teestenu
Kipa-kapa kargamaie Teestenu teestenu
Nurka nurka nooremehe Teestenu teestenu
Pimmessele piibujooja Teestelu teestelu
Laske nee kao karate Teestelu teestelu
Laske nee ilpi ilatse Teestelu teestelu
Nüüd o ilpi iluaega Teestelu teestelu
Nüüd o kao kargamaie Teestelu teestelu

EÜS XII 823 (51) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k. - Ed. Depmann < Reet Leesment (1916)

Püha püüsi, jõulu jõusi
Kalli aja kalduvisi
Oodi ma pühi tulevet
Oodi vorsti antaveta
Anti apu kapustida
Apukapsa leemekista
Lääme sis tenu tegema
Kipa-kapa kargamaie
Üts-süts-süts-sütsu -
Pagene passi lööja
Kinnivõtje tuleva
Kipa-kapa karjumaie
Pagene passi lööja
Teestelu, teestelu
Lääme nüüd telu tegema
Teestelu, teestelu
Nurka, nurka, nooremehe
Pimedasse, piibujooja.

..igaljuhul on tegu mängulise situatsiooniga. Kust aga tuleb sõna "telu"? On pakutud "tänu" või "tegu". Mis minumeelest on kahtlane. "Tees" võib, nagu on arvatud, olla ehk küll "tegema" tähenduses. Teen - siis mida?
Kas võib olla tegemist balti laenuga sõnast "telu" - vasikas? Pingimäng võiks olla sellega seotud, samuti pingi katkiminemine, lapse paja ümber/lõhki minemine (vasikas kargab, lööb katki/pikali)..
Laul on mõnikord seoses ka "venna sõjalooga", ent "taistelu" sõna ilmselt ei ole siin ka kuidagi mõeldav.

E 51803/4 (8, 9) < Halliste khk., Kaarli m. < Karksi khk. - Anna Johanson < Tiiu Johanson, 57 a. (1921)

Lähme me telu tegeme, teest telu, teest telu
Kipa-kapa kargamaie, teest telu, teest telu.
Nurka, nurka nooremehe teest telu, teest telu
Pimmeselle piibu jooja teest telu, teest telu
Talutütare tuleve teest telu, teest telu
Kengä jalan, keedi kaalan teest telu, teest telu
Sõmus sõrmen, sõlg om rinnan teest telu, teest telu
Kes see tõi sõasõnumida teest telu, teest telu
Harak tõi sõasõnumida teest telu, teest telu
Vares kanni vainukeeli1 teest telu, teest telu
Kes peab sõtta minema teest telu, teest telu
Isä vana velle noore teest telu, teest telu
Onupoja hullekese teest telu, teest telu
Tädipoja til´lukese teest telu, teest telu
Veli hellä velleke teest telu, teest telu
Ikki pead sõtta minema teest telu, teest telu
Ära sõita ehen sõja teest telu, teest telu
Ehen tuli punane teest telu, teest telu
Ega tantsi taga sõja teest telu, teest telu
Taga om suitsu sinine teest telu, teest telu
Keerute keskelt sõdade teest telu, teest telu
Ligi lipu kandajada teest telu, teest telu

***

Lõuna-eesti pingimäng "kes kes kergole" võiks siis olla ehk aga hoopis "kees kees kergole", ka laulus on ju pikk vokaal, ehk siis sõnast "tees"/"tegema", siis läheks algriim täiega võssa ning oleks küsimus, miks seda oleks pidanud ülepeakaela välja vahetama, kui just pingi enda sõna seda ei tinginud.

Setos on aga ka:

H, Põlva 1, 218 (132) < Põlva khk. - Joosep Hurt < Kadri Kaha (Mudamärdi Kadri) (1865-1875)
tüübinimed kontrollimata
Kergotamiselaul
Kergotamise-laul

Tere kerko nõsta nõnna
Nõsta nõnnä nõgesist
Pista pääd pänülist
Aja nõna alta aia
Nõgese nõna kõrveti
Pänüla pää paloti
Siin om kina kergotella
Siin om viksi veerätella
Siin om mullu moro olnu
Timahavva tare tettü
Tsiga siia tare tennü
Põrss põrmandu tasonu
Lammas lae liidaskelnu.
= V. K. I. 138 A.
J. Hurda märkus

kus "kergo" jääb juba üsna arusaamatuks kui kontekst välja jätta.
vt ka:
[menu.err.ee]

Ning võibolla ongi see tähendus üsna lai olnud ning arusaamatugi, võibolla on sõnal mingi rahvaetümoloogiline alge:

H I 2, 665/6 < Räpina khk., Võõpsu v. - C. Listakind (1888)
jutt/regilaul

Pääle sõa omava na mitto kuurmat hõppõt hobõstega Võu veerest viinüvä.
Mää jõe veeren Viirkso külä all om üts Kergomägi. Selle pääle om vanast luste käütü pidämä ehk kergotama, seed kõnõlõs minole üts vana Seto paaba, noorõ neio omava sääl käänuvä illo pidämä nink vana imäkese omava sääl hindäle minijeid koränuva, kergotamine om võido juuskmine olnu, selest om vist kerkats, e sõna sündünü, kergats tähentäs kerget juuskjat ehk kargajat

Tere kergo nõsta nõna
Nõsta nõnna nõgõsist
Aja nõnna aid-veerest
Kes see kergo, kergolõ.

***

Vanim kergotamine aga on hoopis põnevate lisandustega, kurnimäng ja hauamotiiv:

H, Põlva 1, 232/3 (144) < Põlva khk. - Eeva Hurt (1865-1875)

Kes vei kergo kessala
Kes vei vaka vanijale
Veli vei kergo kesale
Veli vei vaka vanijale
Kes lei tsõõri morole
Kes lei kurni koppelih
Veli lei tsõõri morrole
Veli lei kurni koppelih
Kohe tsõõri veeranesse
Kohe kurni kukkunesse
Sinilille sekka
Vahalille vaihele
Kullalille kottale
Tere kerko kulla kerko
Nõsta nõnna nõggesist
Pista pää pännülist
Aja ninna alt aia
Nõggese nõnna kõrvedi
Pännula pää palodi
= V. K. I. 138 B.
J. Hurda märkus

***

Telutamine on tuntud põhiliselt Mulgimaal, kergotamine Setomaa.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
19.01.23, 09:11
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
  ******    **    **   *******    ******    ******** 
 **    **    **  **   **     **  **    **   **       
 **           ****           **  **         **       
 **   ****     **      *******   **   ****  ******   
 **    **      **            **  **    **   **       
 **    **      **     **     **  **    **   **       
  ******       **      *******    ******    ********