Tervist ja ilusat aastat!

Kas laulikutes siin-seal levinud Künnimehe laul(Hõissassaa, nii laulab ta..) on otsene tõlge soome keelest ja kust seda algupärandit leida võiks? Olen justkui kuulnud siinviibijaid seda laulmas..

Hääd,

Tim

Ahoi!

Sa mõtled siiski va merekünni laulu, ehk "Rannamees on kalastades.."?
Ma ei ole kuulnud, et selle refrääniga midagi muud lauldaks, ent kui on, oleks põnev teada.

Rannamehe laul ilmus 1891 "Laulu ja Mängu lehes"
Soome keelest tõlkis keegi A. Daniel. Kelle eesnime ma ei tea, ent oleks samuti põnev teada. Ühtlasi on A. Daniel tõlkinud ka kõigile tuntud laulu "Uinu vaikselt mu lind".

"Rannamehe" Soome laul, mida seati ja eestisse tõlgiti on "Tukkipoika", mis põhinevat rahvaviisil (tundub pädev) ja mille seadis meeskoorile Richard Faltin.

Hiljem seadis ka kuulus Oskar Merikanto, ent tema seade on 1899, seega hilisem.



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

1891:
Rannamees, see on kalastades
nagu vesilindu
hõissassa ju laulab ta,
on nagu vesilindu

Pikad saapad on jalassagi
tal nahast põll ja kindad

Rannamees, see on kalastades
Julge nagu karu

ei ta karda merel olles
kas möllaku või maru

Rannamees, see on kalastades
Ise oma sundja

Sest ka tema on laial merel
vabaduse tundja


***


Rahvalik variant palju ei erine, on tehtud suupärasemaks, umbes nõnda:

Rannamees on kalastades
nagu vesilindu
hõissassa ju (nii/ja) laulab ta,
on nagu (niikui/naakui) vesilindu

Pikad saapad temal jalas
nahast põll ja kindad

Rannamees on kalastades
Julge nagu karu

ei tema karda merel minnes,
tulgu torm või maru

Rannamees on kalastades
ise oma sundja

Sest tema on ka laial merel
vabaduse tundja

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lugesin soome andmetest veel, et tekstiautoriks peetakse soomes Teuvo Pakkalat, kas see ka tõsi on, mine võta kinni. Teuvo kirjutas 1899 näidendi "Tukkijoella", milles kasutati Merikanto seades laule, mille hulgas ka "Tukkipoika". Teistele näidendis esinevatele laulude sõnadele on erinevaid autorsusi omistatud. Kuna meie laul on tõlgitud juba 1890-91 ning laul peab enne seda Soomes tuntud olema, asastake-paar ikka. Ning vaadates Pakkala tähelennu algusajastut, ma ei ole sugugi kindel, et on Teuvo tekst.. Võimalik, et on tõesti rahvalaul.

Tukkipoika se lautallansa
on niin iso herra
heijuu, minä laulan vaan,
ja on niin iso herra

Kulta kello taskussa
ja vitjat viisinkerran
heijuu, minä laulan vaan,
ja vitjat viisinkerran

Tukkipoika se lautallansa
on niin soma, sorja,
heijuu, minä laulan vaan,
ja on niin soma, sorja

Eikä hänen tarvitse olla
talonpojan orja,
heijuu, minä laulan vaan
ja talonpojan orja

***

Tukkipoika se lautallansa
on kuin vesilintu,
huh, hei, ja laulamme
ja on kuin vesilintu.

Pitkät saappaat jalassa
ja remmihihnat kintuss’,
huh, hei ja laulamme
ja remmihihnat kintuss’.

Tukkipoika se lautallansa
se on iso herra,
huh, hei, ja laulamme
ja se on iso herra.

Kultakello taskussa
ja vitjat viiden kerran,
huh, hei ja laulamme
ja vitjat viiden kerran.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Mulle sattus pihku hoopis selline variant:

Künnimees kõnnib adra taga
pöörab mulla pinda
Hõissassaa, nii laulab ta
ja pöörab mulla pinda

Künnimehel on kindel käsi
viskab seemne mulda

Vili valmib ja kündja käsi
lõikab kõrrelt kulda

Süda lahke ja vaim tal vaba
rahu täidab rinda

Pärineb waldorfkooli muusikaõpetajalt ja võib olla ka pedagoogiline uuslooming.
Eile guugeldades "Künnimehe laulu" justkui viskas sobivaid pealkirju laulikute sisukordades,kus viidati Soome rahvaviisile, aga tekste ei näinud ja tänaseks pakub iseteadev G hoopis muid asju. Võibolla see laulikutes esinemine oli minu poolt ennatlik hinnang, unustage ära.

Ole Sa tänatud! Mis siin unustada, kui asi on sulaselge tõde!

Tõepoolest, 1913 varaseimalt(?) ilmub Juhan Elkeni "Koolilaste laulud kahele ja kolmele häälele" laul "Põllumees" ning viis tõepoolest sama, Juhani sõnadel:

Põllumees

Põllumees astub adra taga
pöörab mulla pinda
Süda lahke ja vaim on vaba,
rahu täidab rinda
Hõissaa! Nii laulab ta
ja rahu täidab rinda

Põllumehel on kindel käsi,
viskab seemne mulda
Sealt oma töö ja higi läbi
kaevab välja kulda
Hõissaa! Nii laulab ta
ja kaevab välja kulda

Põllumees oma tööga toidab
suured rahva liigid
Mullapinnast üles tõstab
vallad, linnad, riigid
Hõissaa! Nii laulab ta
Kõik vallad, linnad, riigid


***

Omad variandid on hiljem oma koolilaulikutesse teinud Juhan Aavik ja Riho Päts. Viimaste laulikutest pärinebki Waldorfkooli muusikaõpetaja variant. Selle vahega, et salmijärjestus ja kordustesüsteemon teine. Pätsi laulikute seade on teinud Tuudur Vettik.

Riho Pätsi variant on ka põnev, algab sõnadel "Kündja kõnnib adra taga", on lisanud veel algriimi: "korjab kõrrelt kulda" ning refrääni on pannud: "Nõõ, nõõ, hobused!"

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Noneh, tuligi luuavarrest pauk. Aituma arutamast, ülaltoodud mehisemad variandid kuluvad mulle ka ära.