Kust võiks leida selle laulu erinevaid viise? Ja kas päritolu kohta on midagi teada?

Selle laulu on seadnud rahvalaulu põhjal Riho Päts. Sõnad on seadnud tundmata autor Anna Haava luuletuse põhjal.

Muusikamuuseumis on kaks Pätsi käsikirja, üks neist dateerimata, teine venekeelne ja aastast 1945, mõlemad märgitud kui rahvaluule.

Ning siis on veel 1944 a. Juhan Aaviku noot, kus on autorlus puudu ning algab hoopis: "Lenda, lenda lepalind, ma nüüd ärdalt palun sind"

Enne 1950-daid ilmub "Lepalind" Pätsi seades mitmeid kordi märkusega "rahvaliku viisi aineil"

Esimest korda ilmub "Lepalind" aga hoopis 1930-datel pealkirjastatult "Ringilaul". 1935 oli laul juba tuntud, arvatavasti jääb sinna vahele veel mõni trükis või esitus või hoopis tundmata rahvalik variant.

Võimalik, et sõnad ongi Pätsi tehtud ning seatud viisiga meile arvamata tolleagsest tuntud laulust. Sarnasusi on mitme viisiga, ent küllap on sarnasused juhuslikku laadi.

Nii et "ainuõige originaalviis" võikski olla Pätsi seatu. Kui tahta erinevat, võib otsida välja Aaviku seatu ning anda ka siia teada, et kas too teine oli erinev.

Anna Haava, "Luuletused. Kolmas vihik" 1897:

Lenda, lepatriinuke

Lenda, lepatriinuke,
Lenda üle suure wee.
Lenda kaugemale weel —
Minu armuke on sääl.

Tal on silmad nagu öö,
Kullast mõõk ja kullast wöö —
Seisab kõrgel kaljul sääl,
Waade wiibib mere pääl.

Kui ta küsib, mis ma teen,
Ütle, teda ootma jään,
Ootan wiimse päewani
Ja, kui tarwis, kauemgi.

Lenda, lenda, lepalind,
Wii tall' terwist, palun sind!
Silmad tal kui tähte-öö,
Kullast mõõk ja kullast wöö.

***

Sarnasus pole einult minu tähelepanemine - mõlemad - nii luuletus kui laul sisalduvad näiteks korduvalt August Jakobsoni "dramaatilises jutustuses" "Võitlus". (Looming, dets 1946). Mõnikord märgitakse ka A. Haava sõnade autoriks, isegi uuematel "sõdurilauludel", ehkki laulusõnad on juba muudetud.

vt. ka "Enn Vetemaa - Roosiaed" Näidend kahes vaatuses kolmes pildis.

Neljakümnendatel nimetatakse laulu nii "rindelauluks" kui ka "moodsaks lööklauluks". Igal juhul tundub 40-datel laul hoo sisse saavat ning seda ilmselt tänu Pätsile.


***

Ringilaul:

[www.digar.ee]

Võrdluseks Pätsi tekst:


Lenda Lenda lepalind,
tuhat korda palun sind
lenda lenda kaugele
sinna kus mu kallike

Vii tal palju terviseid
ütle, kallim saatis neid
saatis soojast südamest
armastuse õnne eest

Kui ta küsib, mis ma teen,
Ütle, teda ootma jään,
Ootan viimse tunnini
ootan palju kauemgi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja kindlasti peaks vahet tegema "rindelaulul" ning "moodsal lööklaulul" - sest nad jagavad küll "sama laulu" sisu, ent on sõnades erinevad. Küllap on erinevad sõnades ka rahvalikud variandid.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Sõdurilaul 1":

Lenda, lenda lepalind
viimast korda veel palun sind!
Lenda üle suure laia vee,
sinna, kus mu kallike.

Kodukülla lenda sa,
kus mu neiu ootamas.
Vaikses aias õunapuude all
kaunis kodu asub tal.

Lenda kiirel lennul sa,
lauldes teda tervita!
Vii tal roosiõisi kaunimaid,
suudlusi ka palavaid.

Kaugel asub tema peig,
ootab temalt sõnumeid.
Ühte väikest teadet kallimalt
igatseb ta palavalt.

Ütle, et ta ei kurvastaks,
ütle, et ta nutma ei jääks.
Ehk küll kaugel viibin ma,
tulen koju võitjana.

Sinu silmad on kui öö,
ära õnnetuks mind tee!
Nõnda laulis väike lepalind
tervitades, kallim, sind.

***

Sõdurilaul 2:
(Untsakad)

Lenda, Lenda lepalind
Tuhat korda palun sind
Lenda Lenda kaugele lenda sinna kus mu kallike .

Lenda kiirel lennul sa ,
teda mu poolt tervita .
Kui ta küsib mis ma teen ütle et ta järel igatsen.

Ütle et ta ei kurvastaks
Ütle et ta nutma ei jääks
Hetkel kaugel viibin ma , tulen tagasi ma võitjana .

Sinu silmad on kui öö
Ära õnnetuks mind tee.
Nõnda laulis väike lepalind kui ta tervitas mu kallim sind .

Lenda, Lenda lepalind.
Viimast korda palun sind
Lenda, Lenda kaugele , lenda sinna kus mu kallike

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Oo jaa, 70-date väliseesti ajalehed on sellest arvustusi priskelt täis, ent ma ei ole trehvanud Kopvillemi ja Järvi lugu ennast kuulma. Tänud!

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Riho Pätsi viisivarianti saab enamvähem kuulata siit:



Ja sõdurilaulu viisi siit:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kui sa mind ei armasta
lähen ära Aafrika
abiellun ahviga (elevandiga)
lapsed kõik on pika sabaga (londiga)

jne

kas mitte Vlassov ja Smeljanski ei lauld nii

Lennä, lennä, leppälintu,
oomen tuõb sõta,
ai-voi-voi-voi, voi-voi-voi-voi,
oomen tuõb sõta.

Sinuu pää va leikataa,
minuu pää va odd´õtaa,

sinu pää va leikataa,
peenträ välli peitetää,

alõtsõlla katõtaa
ja liivaa päällee mätetää.

Taitaa, taitaa talvi tulõb,
jarvõõ rannad jääzä,

minuu kalliz isub rihenneez,
karvahattu pääzä.

Karalina tšihutti kofia,
kuttsõ minnua joomaa.

Samavara tšihub,
kultõzõd tšažgad lavvall.

[folklore.ee]