Teema: Re: Kas on rohkem sõnu
Tere! Kena tuntud valsilugu, ilmus nt. "Modern lööklaulude" väljaannes "Surematu valsside ja romansside kogu. I" (1937). Tõlkija teadmata.
Sinu silmade tuld.
Sinu silmades tuld
mina leekimas näen,
luba, kallike, mul,
et su juurde ma jään.
Sulle pühendan kõik,
mis mul ilmas on veel,
kas ei halastust sugugi
tunne su meel?
Ref: Kas sul minust siis kahju ei olegi,
kui nii palavalt palun ma sind.
Ehk küll ohkan ja kaeban su jalge ees
siiski sina ei lohuta mind.
Kas sul süda siis tõest
nõnda kivine sees,
tõukad enesest mind,
olen vilets su ees.
Nõua minu käest kõik,
sina armsaks jääd mul,
oma südame verd
mina ohverdan sul.
***
Enne seda oli ta juba tõlkes Eestis tuntud, sest 1931 a. on sõnad Pärnu Päevalehes jutukesse sisse põimitud. Ning ka 1935 a. Uudislehe kuulutuses.
"Uudisleht, nr. 184, 28 november 1935"
"Pärnu Päevaleht : ühiskondlik-poliitiline ajaleht, 8 august 1931"
***
Võrust olen ise salvestanud, küll mõnevõrra muutunud viisiga:
Sinu silmade tuld
mina leekimas näen,
luba kallike mul,
et su juure ma jään.
Sulle pühendan kõik,
mis mul ilmas on veel,
oma südameverd
mina ohverdan sul.
Kas sul kahju siis minust ei olegi,
ehk küll palavalt armastan sind.
Mina nutan ja kaeban su jalgel
kuid sina ei trööstigi mind.
Kas sul süda siis tõest
nõnda kivine sees,
tõukad enesest mind,
milleks mina sul veel.
Nõua minu käest kõik,
mis mul ilmas on veel,
oma südameverd
mina ohverdan sul.
***
Laul ise on vene "mustlasromanss", salvestatud teadaolevalt esimest korda 1909:
Peab muidugi ütlema, et meie variant on vast rütmilisem ja kiirem.
Romansi autor on Nikolai Bakaleinikov (Николай Романович Бакалейников (1881—1957).). Loo pealkiri tavaliselt "Пожалей". Või "Пожалей ты меня, дорогая"
***
Ram 1 plaadil "Laule maalt ja merelt" on sõnade autoriks märgitud Harri Vilpart ning autoriks G. Bakaleinikov - st. tõenäoliselt on autorlusega miskit vussi läinud või tegi Vilpart mälu järgi uue seade.
***
Пожалей
За чарующий взгляд
искромётных очей, —
Не страшусь я ни мук,
ни тяжёлых цепей.
За ласкающий звук
нежной речи твоей, —
Я готов на позор
под мечи палачей!
Сжалься ты надо мной,
Не томи, а прости, —
Для тебя я готов
в жертву всё принести.
Ты молчишь..., Но твой взгляд
мне надежду даёт.
Прикажи, — я твой раб,
Не то жизнь пропадёт.
Ах, пожалей, ты меня, Дорогая,
Освяти мою тёмную жизнь; —
Ведь я плачу, от страсти сгорая.
Но напрасно! Ведь счастью не быть! —
***
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _