Autor
Sõnum
Karl.k
:: Tsiteeri ::
Teema: Küsimus
Tere. Kas oleks võimalik leida kuskilt rahvalaulu karust. Soovitavalt virumaa murrakus. Teen koolitööd, loodan et küsimus ei tundu rumal. Aitäh.
08.05.19, 22:11
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2749
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Küsimus
Tere!

Iga küsimus on teretulnud.

Mine aadressile:
[www.folklore.ee]?

Vali sealt "virumaa" ning vastav kihelkond, sisesta otsingusse "karu*" ning üht-teist peaksid leidma.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
09.05.19, 22:02
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Küsimus
Muidugi on Virumaal olnud väga palju murrakuid. Virumaa keeleline mitmekesisus on olnud suurem kui üheski teises maakonnas. Kui Sa tahad leida midagi väga erilises keeles, siis võid otsida Lüganuse laule.

H III 17, 11/2 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894)
Metsast mehele + Ärge lööge vaeslast!

Mina vainelapsukeine
Läksin metsasta mehele
Kase juurest kaasaleni
Lepp õli minu lellenaine
Vaher õli õde valusa
Jõgi suur õli õllevaati
Peenar pikka istepenki
Hunt õli pulma "oldermanni"
Karu kallis sõiduruuna
Kust see vaine võtti vakka,
Üksi naine antsi villu
Tõine naine tõise villa
Kolmas lõõmeni 1 lubasi.
Kanad kangasta kudusid
Lõhed tegid lõuendida
Särjed sängiriideida
Meri sööti, meri jooti
Merida mehele saati
Ärga lööga vaistalast
Vaine itkeb löömatagi
Haleb ilma haige'eta
Kurdab ilma kutrusita
Ei õle ilmalla isada
Ei õle ilmalla emada
Taiva all ei taadikest
Ei täme tea, kee on teinud
Kas on teinud tetrekene
Vai on haudund harake
Vai on koorind koovitaja.

1 Esimine vill tallekesel.
28.05.19, 23:14
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Küsimus
Lõuna-Virumaa murrakud on palju rohkem eesti keele moodi.

EÜS II 677 (176) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Hinju k. < (?)Viru-Jaagupi khk., Tudu v. - P. Penna & K. Luud < Gustaw Alawer, 82 a. (1905)
Karu kasvandik

Ei karda mina karuda
Sutt ei suuda pelganeks
Ma kasvin karu tuassa
Istsin suure irmu all
Karu on mind ju kasvatand
Ja susi suuri suisutand
Ja metsa meura mängitand.

("mäur" on mäger)
28.05.19, 23:19
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Küsimus
E 57012/3 < Iisaku khk. - M. Blum (1926)
Hundi ja lamba mäng.

Mängijad - "lambad" kükitavad ringis maas, karjane käib ümber, kepp käes ja loeb:

Teen aeda teritan teivast,
Kust see susi sisse läeb.
Hunt üle hüpates,
Karu üle karates,
Rebane läbi pugedes.
Ämm sööb ise saiakakku,
Annab mulle aganakakku,
Mina kedran siidi,
Valan vaskist lõnga. Jumalaga!

Läheb ära. Selle aja sees tuleb "hunt" ja pag. 57013 viib ühe lamba ära. Karjane tuleb tagasi, leiab, et lammas ära viidud, ütleb:


Siit on üks utetall ära viidud (kadunud), teen risti, kui tagasi tulen, peab alles olema.

Teeb risti kadunud lamba asemele ja läheb ära. Nii viib hunt kõik lambad ära. Karjane läheb hundilt lambaid küsima. Ututab, lambad määgivad ja tulevad karjase juure. Karjane laseb üle kepi karata, et näha, kas lambad terved.
_____________________________________________
E 40987 (6) < Vaivara khk., Samokrassi - Friedrich Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901)
Härjad murtud
Lüroeepilised laulud

Kubjas kurja vaimu poega
Pani minu sooda kündamaie
Mäe ääre mätteliku
Ma künnin härjad väsisid
Ise heidin hingamaie
Panin pullid puhkamaie
Tuli susi suuri koera
Tuli karu laia käppa
Laia käppa laanesta
Kiskus minu kirju härja
Murdis minu musta härja
Ära sõi sõge mõlemad.
Siis sain vaene mees valama
Kannik leiba kaendalissa
Kaks oli rääbist rättikussa
Tuleks nüüd tuul ja tõstaks tormi
Lükkaks ümber vangi torni
Saaksin vaene vallaliste.
_____________________________________________
EKmS 4° 5, 135/8 (43) < (?) Simuna khk. - H. Böckler
Laulu võim + Kust laulud + Härjad murtud

Kui mina hakkan luulemaie
Siis jääb kubjas kuulemaie
Valda suuri vaatamaie
Kuulama minu sõnuda
Lapse halva laulusida
See põle tütar teinud tööda
Ega hella löönud heina
Kallis kangasta kudunud
Virv ei lõnga veeretanud
See'p on seadenud sõnuda
Pannud kokku palveida
Lautanud laulusida
Mina kuulin vastu kostin
Kui tahad juhatan paigad
Aseme ma annan teada
Kus ma seadelin sõnuda
Panin kokku palveida
Küla all mina kündedessa
Läksin kündedes külaje
Vagu veeres vainulla
Härjad härmased eessa
Sahad sauesed sülessa
Rahel raudina käässa
Tina tilksid härja sarved
Koola jooksid adra kured
Veta veansid adra veadid
Minu kulla kündadessa
Lasin härjad puhkamaie
Laanta laja lakkumaie
Tuli susi suurest metsast
Karu laja laane seesta
Ära tema murdis musta härja
Ära kiskus kirju härja
Ära sõi härjad mõlemad
Taat tuli vastu vainulla
Mis sina nutad tütar noori
Miks ep nuta taadikene
Lasin härjad puhkamaie
Laanta laja lakkumaie
Tuli susi suurest metsast
Karu laja laane seesta
pag. 138
Ära tema murdis musta härja
Ära kiskus kirju härja
Ära sõi härjad mõlemad
Mis sina nutad tütar noori
Küll mina ostan uued härjad
Ostan uued ja paremad.
_____________________________________________
E 26238 < Haljala khk., Vihula v., Hõbeda - T. Lepp-Wiikmann < rätsepp Kuppmann (1896)

Kui mina susi sureksin
Karu ilmalta kauksin
Ei ole susil mättajajda
Karul aua kaevajaida
Kuhu ma seisaksin koduna
Kaksi kuuda kamberiie
Aasta aua kalda pääle
Akkan ani aisemaiie
Linnukene lehkamaiie
Siis vast õed otsitakse
Sugu kokku korjatakse
Ane auda kaevamaiie
Linnu liiva liitamaiie
_____________________________________________
E 35292/3 (12) < Haljala khk., Sagadi - Danel Pruhl < Mai Jürmann, 74 a. (1897)
Pulmalaulud

Neitsikene noorokene
Ära hooli sellepärast
Et sina orjale uiusid
Sulasele pea soeksid
Sina aga orjale omasa
Palga poisile paraja
Kasu poisile kasina
Sulasele lootud naine.
Kus on orja odra põllud
Kasu poisi kaera põllud.
Soo on orja odra põldu
Kasu poisi kaera põldu
Sulase suvine vilja.
Kui lääd soose leikamaije,
Susi sööb sulase naise.
Karu kasu poisi naise.
Mina kuulin vasta kostin
Susi ei söö sulase naista
Karu ei kasu poisi naista
Susi sööb soetud ruuna
Karo kammitud hobuse.
_____________________________________________
E 36863/4 (14) < Kadrina khk., Kõnnu v. - A. Seemann (1898)
Sulase naine

Mo ema imetas minda
Imetas, silitas peada:
Ime helli, kasva kranni
Sinust saab sulase naene
Kasvab kasupoisi naene
Mina kuulin kostsin vasta:
Ei lähe sulas mehele
Ei kasva kasupoisile,
Sulas mees teeb odrad soose
Kasupois teeb kaerad nõmme
Ajab naese leikamaie
Susi sööb sulase naese
Karu kasupoisi naese
Eite kuulis kostis vasta
Ei susi sinu sööksi
Ei karu sinu kisuksi
Susi sööb suetud ruuna
Karu sööb kammitud hobuse
Mis viga sulase naesel
Sügise ei peksa reie
Kevade ei võta võlga
Kui kuuleb kubja tulema
Käsu andijad ajama
Siis tema toolile tuetab
Jalga seinale sirutab
Pea temal kannab pitsi mütsi
Puusad poe riideeida
Sääred siidi sukesida
Kõht tall kannab kõrgi põlle.
_____________________________________________
E A 830/1 (8) < Haljala khk., Jorika rand, Annikvere k. - T. Lepp-Wiikmann < Leena Uhtmann, 55 a
Neiu surm

Kui mina susi sureksin
Karu, ilmalta kauksin
Ei ole susil mattjada
Karul haua kaevajada
Kuhu mina seisaksin koduna
Kaksi kuuda kamberissa
Aasta haua kalda pääla
Akkan ani aisemaije
Linnukene lehkamaijee
Siis vast õed otsitakse
Sugu kokku korjatakse
Ane hauda kaevamaije
Linnu liiva liitamaije
_____________________________________________
EKmS 4° 1, 151 (232) < Viru-Nigula khk. - H. Krickmann (1878)
Puhas poiss

Ei mina kiida neidusida,
Kuula ei kudrus kaeladesta;
Need on metsassa maganud,
Alla leppiku lebanud,
Kase alla kaste seessa,
Ja metsas kadaka alla,
Ma olen puhas poisikene;
Mina puhas neidutesta,
Kui susi sea lihasta,
Karu, kaera aunadesta,
Sest ma naeran neidusida,
Tiutan ma tüttar-lapsi;
Neil on kauge karja saata,
Vaher-määl vasikaid saata,
Sääl on poisid põõsastessa,
Kükkakile, küürakile,
Mõni nelja-töllakile,
Neidusida vaatamassa.
_____________________________________________
EKmS 4° 1, 288 < Rakvere khk.
Vilul villa

Kül minnu kuned kulmedavad
varbad vallo teggevad
sorme otsad söitlevad
kust vöttan villule villad
kust saan kastele kassuga
villo lammas nitamatte
kaste tal on kasvamatta
kas saoen sussista villo
vai kammin karrusta karvo
sussi suri pea iämmeta
karro körki karvad laiad.
_____________________________________________
ERM 5, 75/6 (32) < Jõhvi khk., Voka v. - Mihkel Elias (1885?)
Vt. lisaandmeid leheküljel H III 1, 188/9.
Ära puhu puna + Ikka peab ori olema + Orjusest ostja + Imelik maja
Looduslaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud meelelahutamiseks

Mis sä tuisud tuulekene
Paugud paha ilmakene
Mis sina raisud rannakene
Sa puhud puna minulta
Lõõtsud verda valge'elta
Pisut on puna minulla
Vähe verda valge'ella
Ehk tuleks lumi tuline
Rahe raudane sadaneks
Siiski piäb ori olema
Vaimulaps jua lagedal
Vilu vilu külmä külmä
Vilu külmätäb minuda
Mina kallis kannatelen
Vilu vasta veeretelen
Kas suen susilta villu
Vai kraasin karulta karvu
Susi suur on villulenna
Karu karske karvullane
Kallil käed külmetäväd
Varba'ad valu tunnevad
Ei ma laidaks sedä lasta
Põlgaks sedä poisikesta
Kes mo päästäks orjamasta
Lunastaks lumesaosta
Päästäks päivistä pahusta
Õleks minu õlemine
Tõiseks minu tegemine
Tieksin tua tuule pääle
Elo heinäladva pääle
Maja marjavarre pääle
Kuhu ei pääsiks pääsokene
Lendäks emalinnukene
Sääl saaks ori magada
Raasukene raugeneta.

Vrd H III 1, 235/7 (32)
_____________________________________________
EKmS 4° 4, 571 (19) < Kadrina khk., Palmse v. - Rezold (1871)
3 kosilast /loomad/

Oru Ann ja Otsa Kai,
Keskküla kena Mareta!
Anna seepi silmi pesta!
Kulda kammi pead kasida! -
Mul tulid kolmed kosilased.
Susi tuli Soome maalta,
Karu tuli kaugeelta,
Ilves tuli oma külasta;
Susi tõi mul suured küllad,
Karu tõi mul kaelakullad,
Ilves tõi helmed ilusad.
Küla eided eidekesed!
Küla naised, naisukesed!
Antke nõu natukene! -
Kellel pean mina minema?
Kas lään suurele Susile?
Või lään kangele karule
Või lään metsa murdijalle?
See'p se murrab mullikaida
Ja ta tappab tallesida.
_____________________________________________
EÜS I 643 (126) < Simuna khk. - K. Pillesson < Taniel Soo, 46 a. (1904)
Sajatus
Omalooming

Oh sina kurja /: keele koera :/ jo
Musta nägu /: nõia moori :/ jo
Laba kinnas /: laiska vorsti :/ jo
Sortsi laste /: laia sukka :/ jo
Siga sind söögu selja pealta
koera kiskugu külje pealta
Susi söögu sisi konna
Karu närigu kondid katki
Siis ep saa sa sajatada
Ega pere naista petta
Jäevad alles rukki jahud
Talve varaks odra tangud
Mis sa krat nüüd ara kannad
Varga viisil võeralt võtad
Söögu sind su sabalised
Pangu nahka porilased

noodialune tekst
_____________________________________________
28.05.19, 23:29
Timo Kalmu









Sõnumeid:1327
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Küsimus
E 64544/5 (13) < Lüganuse khk. < Kristiine Nurk (1930)
Lambamäng

Hundi mäng.
Teen aida, teritan teivast,
Kust see susi sisse läeb.
Hunt karu viuhti,
Tule karja hundikene,
Võtta ämma õnnelammas
Minija sugutegija.
Mina kedran siidi,
Valan vaskist lõnga.
Ämm sööb ise saiakakku,
Annab mulle hagana-pätsi.

(Lapsed seisavad kõik hunnikus koos, nende ümber tehakse aeda. Sõnade juures "annab mulle hagana pätsi", lüüakse ühele lapsele pähe ja selle saab hunt omale. Nii mängitakse pag. 64545 kuni kõik lambad (lapsed) hundi käes on. Siis ämm läheb lambaid otsima, leiab jäljed: "tühi aun, lamba sork, villa topp." Küsib: "Kas te mu lambaid ei ole näht?" Juhatatakse: "Need läksid sinna "Punase mere poole" säält jälle: "Need läksid sinna Sinise mere poole." Ja nõnda edasi, kuni ämm omad lambad ära tunneb.
Hakkab kutsuma: "Talle, talle, talle!" Lambad vastu: "Määä, määä. Ämm paneb kepi ette, kes üle jaksab hüpata see tema lammas, kes ei, jääb hundile. Nii lõpeb mäng.
_____________________________________________
EÜS XII 1429/31 (17) < Lüganuse khk., Järve v., Saka k. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Ann Nimvals, 72 a. (1915)
Kasvatus asjatu

Eks see eit võind hunti sööta
Taat võind karu kasvatada
Kui ta söötas minda meesta
Minda meesta meeletumat
Arvasid mu'st abi saama
Tundsivad mu'st tugi saama
Mu'st saab abi, kes ei arva
Must saab tugi Turgimaale
Abi keiseri pojale.
_____________________________________________
H II 1, 610 (789) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Miks on orjad oodavammad
Palgavõttajad pahemad
Matitahtujad madalad?
Siit on orjad oodavammad
Palgavõttajad pahemad
Matitahtujad madalad:
Ei ole orjalla ovosta
Sulasel ei sõidu ruuna
Vaesel lapsel varsukesta.
Unt sei orjalta obose
Karu sei varsa vaiselt lapselt.
_____________________________________________
H II 3, 620 (198) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890)
Pulmalaulud

En kiida mehe isada,
En kiida mehe emada,
Auusta mehe audujada,
Miest pole mulle kasvatanud,
Kaasat mulle kasvatanud.
Karu mulle kasvatasid,
Metsa müüra mängitasid.
_____________________________________________
H II 3, 633/4 (227) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890)
Vend on hea kütt

Minu väike vennakene,
Pühapäeval püssiseppa,
Argipäeval adra seppa
Kui sie metsaje läheb,
Sääl siis kuuske kumardelleb,
Sääl siis aaba armastelleb,
Siis on püssile püreda,
Käsirauale käreda, -
Minu ella vennakene,
Kodu ei tule tooreetta,
Maha ei istu ilvesetta,
Järile jänu pojatta,
Linnu piigutud pihussa,
Tedred kotis ju kehised,
Vares vaakumas vüö vahela,
Susi suisutab sullessa,
Karu kallis kaindelassa.
_____________________________________________
H III 12, 102 (4) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892)
Hiire pulmad

Oi roi-roi-roi rotil pulmad,
Sirgi tüttar sai mehele
Nirgi noorema pojale
Vai mis uhked pulmasid
Hunt tuli viie viiuliga
Karu tuli kuue kanneliga
Jänes tuli järgi perse'essa
Teeksin teo õluta
Veel on viitagi vajaga
Humalad on ostamata
Kattilad Kali külussa
Tõrred Tõrma mõisa'assa.
_____________________________________________
28.05.19, 23:32
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **     **  ********        **   *******         ** 
  **   **      **           **  **     **        ** 
   ** **       **           **         **        ** 
    ***        **           **   *******         ** 
   ** **       **     **    **         **  **    ** 
  **   **      **     **    **  **     **  **    ** 
 **     **     **      ******    *******    ******