Autor
Sõnum
Viire takka
:: Tsiteeri ::
Teema: Viire takka
Tere, palun saatke viiretakka originaal sõnad. See mis täna Huvitajas.

Muhumaalt.
17.04.19, 13:05
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Ehk laul Krimmi sõjast:
[en.wikipedia.org]

Originaalile on ilmselt lähemal, ent ei ole sugugi kindel et värsid on "õiges" järjekorras, samuti on kindlasti värsse puudu (rohkem kui need kaks puuduvat)

H, Mapp 1208, pag 1208

*Wirre tagga seises seäl
*3 suurt laewa hankr(u) peal

*5 menuti ja üks tund
(ilmselt puuduv värss)

***olli arro orrissares
***ülle merre kurresaares

**, ***Jubba olli kuulda posti kellad
***kaugeld näigse surred tõllad

*inglis manni massinad
*, **keik wirre tahha tullewad

***Keik need surde linna sagsad
(ilmselt puuduv värss)

***rudda vaad keik senna minna
***kurre sare kinla linna

*, **sääl ollid sured padda reid
*kinlad et naad oidwad meid

*läbiv värsirütm1
**eellöök
***läbiv värsirütm2

Eeldatavalt kirja pannud Carl Allas (käekiri) Karja kihelkonnas 1870-datel. Samale paberile on Allasel (?) kirja pandud jutt, millele on informandiks kirja pandud J. Ohhakas. ning aastaarv 1872. Märkusteks on veel kritseldatud vR4, mis võiks viidata Hurda "raasukesed" nr. 4-le (v=vaata, R=raasukesed), ent sealt midagi juurde ei leidnud.


***

Toimetatud:

Viire taga seisis seal
kolm suurt laeva ankrupeal

viis minutit ja üks tund

oli Aro Orrissares
üle mere Kuressaares

Juba oli kuulda postikellad
kaugelt näikse suured tõllad

inglismanni masinad
kõik Viire taha tulevad

Kõik need suurelinna saksad

ruttavad kõik sinna minna
Kuressaare kindla linna

seal olid suured patareid
kindlad, et nad hoidvad meid

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:21
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Saatelõiku saab praegu kuulata siit:
[vikerraadio.err.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:23
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
The Royal Navy, China Station: 1864 - 1941: As seen through the lives of the Commanders in Chief:

Tsiteeri:
“In the Gulf of Riga, on July 23rd, Arensburg, in the island of Ösel, was taken possession of by a landing-party from the Archer, 13, screw, Captain Edmund Heathcote, and Desperate, 8, Commander Richard Dunning White. “
“On September 12th, the Hawke, Archer, Conflict, and Cruiser received the peaceful surrender of Pernau, in the Gulf of Riga;”

1891 May 2 : Chelsea Royal Naval Exhibition

Tsiteeri:
“1855. July 23. Arensburg taken by boats of Archer and Desperate. “

“Oli Aro Orissaares” Aro - Arc - Archer (leian, et teist seletust Arole ei ole - "aru-mõistus" - ei ole loogiline ning nimena ei ole Muhus-Saares "Aro" leidnud. Usun, et "C" täht, mis küll meremeestele ei olnud kindlasti tundmata - kuidagi ju need lootsid laeva meeskonnaga suhtlesid, ju siis olid ikka keeled suus nagu vanadest ülestähendustestki lugeda võib. Ent kas oli laevainventaril lühend, või paistis "c" kuidagi teisiti "o"-na. Rohekem seletusi Arole ei ole välja mõelnud.)

***

[www.alamy.com]

[www.kilbowiepark.co.uk]

***

Sakala (1878-1940), nr. 23, 22 juuli 1878

Tsiteeri:
Sellest loost kirjutatakse Pärnust Riia Saksa Zeitungile „Rig. Zeitg." umbes järgmisel wiisil: ."30. Augustil, pärast lõunat kella ajal, oliwad siin Pärnu mere lahes 4 waenlase anrulaewa näha, kes enesid kella 4 ajal ka ankrusse heitsiwad, mõned ligemale, mõned kaugemale. Nagu pärast poole teada saadi, oliwad kõige ligemal kiirlaewad „Archer," ja „Kruizer", natuke kaugemal kiirlaew, Konflikt," ja temast weel natuke eemal päris täielik suur sõalaew „Hawk".

"Aurutorud peal":

"wooden screw sloop" tüüpi laevad, millel on peale purjede ka "aurutoru" peal, ehitati 19 saj. teisel veerandil ning müüdi või ehitati ümber Inglise kuningliku sõjalaevastiku poolt 1860-70-datel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:29
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Käsikirja tüüp: Autorikäsikiri
Liik: Partituur
Helilooja: Kreek, Cyrillus
Teos: 47 rahvaviisi segakoorile
Lehekülgede arv: 4
Daatum: 11.10.1925
Staatus: Lõpetatud
Asukoht: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Number: ETMM_6212 M 11:2/170
Lisamärkused: Lugu nr. 11 ("Viire tagant tulevad")

"Viire tagant tulevad,
kolm Ranna Krõõda masinat,
neil kõigil suitsutorud peal,
vaat, kolm suurt laeva seisvad seal."

Tekts viisiga kogutud Creegil Joosep Tuusti käest 1921, (LÕS 811)

***

1951:

Sirp ja Vasar, nr. 20, 19 mai 1951 “"Heliloojad arutasid „ Pravda “ artiklit „ Ebaõnnestunud ooper" “

Juhan Zeiger presenteerib oma uut teost "Viire Takka", omakirjutatud sõnade ning viisiarendusega ja seadega, rahvamuusika ainetel (aluseks sama J. Tuusti lauldu)

Juhan Zeigeri sõnad:

Viire takka tulevad kolm
meresõidu masinat. Neil
kõigil suitsutorud pääl, vaat
kolm suurt laeva seisvad sääl.
Päev ju jõudnud õhtule, seab
meri ka end unele.
Vaiksemaks jääb vetevoog ja
tasa kõigub pilliroog.

Viire takka tulevad ka
unetuuled mõnusad; kui
katab tuuletiivake, siis
suiguteleb silmake.
Päev ju jõudnud õhtule, seab
meri ka end unele.
Laev las hällib lainetes ja
lapsukene hällis sees.

***

Joosep Tuustilt 1975 salvestus:

[www.folklore.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:35
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Ranna Krõõt (Rõõt):

[ylo.rehepapp.com]

J. Tuusti laul saadud viimase vanaemalt, kes ilmselt vana lauluriisme labajalavalsi viisile peale venitas ning unelauluna kasutas.

Vanaema: Irina Tust (Ristkok)

Irina laulis laulu ka "Ranna Krõõda" asemel "Inglismanni" originaal-värsiga, mälestus sellest: RKM, Mgn. II 2681 j

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:38
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Vt ka:
[dea.digar.ee]
[cwrs.russianwar.co.uk]
[dea.digar.ee]|txTI|txAU|txTA

[www.digar.ee] (lk 2152)

***

The Royal Navy, China Station: 1864 - 1941: As seen through the lives of the Commanders in Chief


Tsiteeri:
On June 20th, the Arrogant, Magicienne, and Ruby destroyed a fort at Rotchensalm in the Gulf of Finland (a blockade of the coast of Finland had been declared on June 15th) and, on the same day, the boats of the Conflict and Desperate destroyed five coasting sloops off Pernau, at the north point of the Gulf of Riga.
On July 17th, the Basilisk, in company with the Desperate, 8, Commander Richard Dunning White, had a smart brush with batteries and gunboats in the Gulf of Riga.

In the Gulf of Riga, on July 23rd, Arensburg, in the island of Ösel, was taken possession of by a landing-party from the Archer, 13, screw, Captain Edmund Heathcote, and Desperate, 8, Commander Richard Dunning White. On the 30th, the Archer, with the Conflict, 8, screw, dispersed some troops, and destroyed some public buildings at Windau, on the Courland coast, just outside the limits of the gulf. And on August 6th, the Archer and Desperate, landing a detachment near Dome Ness, destroyed a sloop and government buildings, and repulsed a body of cavalry.

From the time of the bombardment of Sweaborg until the closing of the navigation in November, the campaign in the Baltic languished; but small operations continued in various quarters. On August 10th for instance, the Hawke, 60, screw, and Desperate, 8, screw, had a brush with some batteries and gunboats near the mouth of the Dwina; and, on the 14th, the Hawke, and Conflict, 8, screw, landed parties, destroyed several vessels, and repulsed a body of troops near Dome Ness, at the mouth of the Gulf of Riga.

On September 12th, the Hawke, Archer, Conflict, and Cruiser received the peaceful surrender of Pernau, in the Gulf of Riga;

"MEREVÄEOPERATSIOONID EESTI RANNIKUL AASTAIL 1854-1855" Ian R. Stone, Akadeemia 10, 1990.


Tsiteeri:
Merevägi oli eriti aktiivne Riia lahes, maabudes Kuressaares (Arensburgis) ja teistes paikades Saare- ja Hiiumaal ning Pärnus ja Haapsalus. Briti allikate põhjal tundub, et suhted kohalike elanikega olid korrektsed ja isegi sõbralikud, vaatamata toimuvatele põhimõtteliselt sõjakatele aktsioonidele. Kindlasti piirati kahju tekita- mist rannas asuvale eraomandile niipalju kui võimalik, ja kaubandus uute toiduvarude soetamiseks käis mitmes piirkonnas, eriti saartel. Seda seisukohta toetab Vene päritolu allikas — kiri, mis leiti ühest kasarmust Läti rannikul. Selle autor märgib, et «inglased maabusid üheksa paadiga ja jäid kaldale kella viieni p. 1., juues šampanjat (makstes kõige eest).»

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 15:51
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Ehk siis umbkaudne makrotõlge:

Viirelaiu taga oli näha kolm puukruviga purjelaeva. (Vaatleja paiknes ilmselt Muhu läänerannikul või siis kirjeldatakse kuulujuttu). Laulu minategelane sõidab tunni ja viie minutiga Inglise laevaga (purjelaev ning paat oleks olnud hulga aeglasemad) Muhust või Viirest Orissaarde või Kuressaarde, kus on jutt sellest, et kõik Inglise sõjalaevad juba tulevad siiapoole ning kõik saksad (leheartiklites kirjeldatakse muidugi vene ametnike kiiret põhenemist linnadest - sest vastasel korral lubab inglane linna pommitada) põgenevad kindlustatud Kuressaarde ning loodavad, et pommitamise ajal peab see vastu.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 18:47
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Laeva nimedest veel, Krimmi sõja aegne üks laeva nimi oli veel "Arrogant", mis oli samuti Balti vetes, ent puudub teave, et ta oleks osalenud Kuressaare-sündmustes.
[en.wikipedia.org])

Ning on olemas ka veel suisa Briti laev, nimega "Aro" (end. Albertville?), ent ka selle kohta puudub info. Tõenäoliselt ei olnud sellenimelist veel 19 saj. keskel.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
20.04.19, 18:55
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
varulven kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Laeva nimedest veel, Krimmi sõja aegne üks laeva
> nimi oli veel "Arrogant", mis oli samuti Balti
> vetes, ent puudub teave, et ta oleks osalenud
> Kuressaare-sündmustes.
> [en.wikipedia.org])
>
> Ning on olemas ka veel suisa Briti laev, nimega
> "Aro" (end. Albertville?), ent ka selle kohta
> puudub info. Tõenäoliselt ei olnud sellenimelist
> veel 19 saj. keskel.

Aro ehitati alles 1898.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
22.04.19, 12:51
Timo Kalmu









Sõnumeid:718
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Millest sa järeldad, et "Laulu minategelane sõidab tunni ja viie minutiga Inglise laevaga (purjelaev ning paat oleks olnud hulga aeglasemad) Muhust või Viirest Kuressaarde"? Kas ta oli inglaste spioon või topeltagent? Usutavam on, et ta lihtsalt kirjeldab Krimmi sõja aegset inglaste rünnakut, mida ta on kuulnud, näinud ja/või lugenud. Kogu võimaliku viha juures kohelike parunite vastu ei ole see siiski veel inglismannide ülistamise ja valgelaeva ootuse ajastu.
24.04.19, 00:07
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Mis pagana topeltagent ja valge laev? See on Sul küll hea pakkumine, ent pigem ma spioonilugudesse ei usuks.

Inglased ja prantslased kasutasid kohalike lootside ning meremeeste abi - kohalikud tundsid kohalikke olusid (lehtedest on lugeda laevadest, kes nt. Pühadekaril on hädas jms) ning ka keelt muidugi (kuigi inglased-prantslased kasutasid tõlke, kes püüdsid kohalikega kommunikeeruda vene keeles ning imestasid siiralt, et siin ei räägitagi vene keelt). Kui laul kirjeldab seda, kuidas laevad paistavad kustkilt (ei ole eriti pikk rannaäär kust Viirelaiu tagune on näha, kontrollitud) ning siis läheb sõit (tõsi küll, võib olla ka mainitu Orissaare esmalt) nimetatud ajaga punktist a punkti b, tundub asi üsna klaar. Oleks rumal eirata loogikat.
Minu meelest peaks aga olemasolevaid värsipaare veidi ümber tõstma - mulle tundub loogiline, et postivagunite liikumisele järgneb kirjeldus, kuidas saksad pakku lähevad.

Kui nüüd seista Muhu idarannikul, nt. kasvõi Tustil, ning vaadata Viirelaiu peale, kuidas seal laevad kogunevad. Kas "saksad" saaks sealt kusagilt mööda sõita tõldadega pääsemaks Kuressaarde? Väikese väina tamm pärast kuulsat Rentlit ehitati hulga hiljem. Kui lugeda lehti (vt. tolleaegset saksak. tallinna, liivimaa ja pärnu lehte, digaris olemas, kuupäevade järgi leiab - pole küll ise kõiki lugenud, kuna saksa keel on päris niru mul), ei ole laevad aga Viire taga kogunenud, vaid kirjeldatakse põhiliselt kui Pärnu lahes redutamist ja Virtsu alla sõitmist (oleneb ilmselt vaatleja perspektiivist).. samuti peab olema jutustaja esmalt mitte-saaremaal (üle mere), seejärel aga saaremaal.
Ning tund ja viis minutit on ka piisavalt jabur aeg, liiga jabur et olla poeetiline (nagu nt. "moonameeste laulus" "kümme tütart ja seitse poega" - rütmistus ning värss välistab selgelt teised arvud, seega on ilmselt poeetiline)

..inglaste Krimmi sõja-aegse väisamise kohta on aga palju meeleolukaid rahvapärimuslikke lugusid, mõned leiab ka võrgus saadaolevast Looritsa "Endis-Eesti elu-olu I":
[www.folklore.ee]

kes võrguavarusi käsikirjadele eelistab, näiteks ka Radarist:
[www.folklore.ee]

(nt: [www.folklore.ee])

aga muidugi värsside sobitamine või mõni muu kunagi leitav teave võib loogikat muuta ning asjasse ka rohkem selgust tuua..

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
24.04.19, 22:26
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Üks ebaloogilisus on laulus, see erineb ka leheinformatsioonist - nimelt oli käsk kõik ametiisikud ja sõjaväelased linnast välja saata, vastasel korral lubati pommitada (inglise laevadel oli käsk hävitada "kroonu vara" ning kui nt. Pärnus olid ametnikud-sõjaväelased välja saadetud ning kroonuvara ainult tühjad hooned, loobuti hävitamisest) - seega peaksid suurelinna-saksad (kesiganes - vene ohvitserid vms) sõitma oma postivahgunitega pigem Kuressaarest välja.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
24.04.19, 22:32
Timo Kalmu









Sõnumeid:718
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Isegi kui mannid mõne pärismaalase teejuhiks kinni võtsid, siis sellega avalik praalimine Vene keisririigis 1870-datel just enne lausvenestamise algust oleks võrreldav nõuka aegses telesaates laulmisega sellest, kuidas Luki all sai ühes saksa poistega tibladele säru tehtud - ehk siis üsna kaheldav. Ja mina neist sõnadest küll midagi taolist välja ei loe.



Muudetud 1 korda. Aeg: 24.04.19 23:13 kasutaja: Timo poolt.
24.04.19, 23:12
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
mismõttes "kinni võtsid" ja "praalimine"?
kui tahtmist midagi kuskilt välja lugeda ning arvata, siis peaks ju kõigepealt algust tegema sellega, et tutvuda materjalidega nt..
aga ega ka pimesi uskumine või mitte uskumine keelatud ole, anna aga minna, miks mitte võiks see ka kõik vabamüürlaste vandenõu olla, mis? :D

mistahes teooria mingi juhtumi lahendamisel on parem kui antiteooria. arvan, et enne selle käsikirjateksti leidmist oleks nii mõnigi inimen Ranna Krõõda masinate Krimmi sõjaga sidumisel õlgu kehitanud, nii et hullu pole midagi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.19, 07:41
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Autorluse kaotanud Zeigeri looming:

[www.lullabiesoftheworld.org]
[sasslantis.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.19, 08:31
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Paralleeliks Soomlaste Krimmi sõja aegset:

[www.youtube.com]
[www.doria.fi]

[fi.wikipedia.org]

[yle.fi]
[fi.wikipedia.org])

ja lisaks leht, mis ainult arhiivis veel:
[web.archive.org]

[web.archive.org]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.19, 08:40
Timo Kalmu









Sõnumeid:718
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
muidugi ei pea vaba mõttelendu piirama, kuni see esitatakse vaba mõttelennuna
25.04.19, 09:54
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
anna siis minna, tee on vaba :)
Tervitan iga vaba mõttelendu kui sel on loogilist jumet, kui Sul on aga lihtsalt "tunne", no mis sellest, leian ka sellele vast memuaaridest tõestust.

mulle pakub lõbu ka enda teooriate ümberlükkamine.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.19, 10:08
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Samal käsikirjal märgitu "J. Ohhakas" võib olla; Karja khk, Jürri, naine Wio (s. Aunpu), Pärsama riigimõis:

[www.ra.ee]

vanemas Karja personaalraamatus ei ole Ohhakaid, pole ka Muhus, nagu kinnitas ka Ülo Rehepapp.

Jürri naisesgulus tundub aga hoopis Hiiumaale minevat.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
25.04.19, 11:40
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Inglismannist põhja pool eestit:

EÜS IX 785 (125) < Kuusalu khk., Kolga v., Suurekõrve k. - K. Viljak & G. Vilberg < Liisa Andrei, 42. a. (1912)
uuem rahvalaul

Inglismannil, mis tal viga
Tustis nii kui paha siga, -
Ulgub siin ja ulgub seal,
Ulgub meie mere pial.
Viimati ta oli sial
Väikse Viimse saare pial,
Sealt ta tahtnud lamba liha -
Mis tal mekkis suhkar viha. -
Tühja ta sealt aetud ära, -
Lamba poiss teind suure kära.
("Ei mäleta enam").

**

EÜS IX 809 (27) < Kuusalu khk., Kolga v., Suurekõrve k. - K. Viljak & G. Vilberg < Liisa Andrei, 42 a. (1912)
uuem rahvalaul

Inglismannil mis tal viga
tustis nii kui pahur siga
Inglismannil mis tal viga
tustis nii kui pahur siga.
Hulgub siin ja hulgub seal
hulgub meie mere peal
Hulgub siin ja hulgub seal
hulgub meie mere peal.
Viimati ta oli seal
väikse Vimsi saare pial
Viimati ta oli seal
väikse Vimsi saare pial.

**


EKmS 4° 5, 691/2 (123) < Risti khk., Nõva v. - Jaan Truusmann < Miina Kõrvemann, üle 40 a. (1887 (kogutud); 1888 (saadetud))
uuem rahvalaul

Kuulge vennad, kuulge kaimud
Põrgust tõusvad kurjad vaimud
Prantsus, Inglis mees ja võeras
Uluvad kui ullud koerad
Sest et meie keisri härra
Katsub kuivadada ära
Ristirahva vere ojad
Kaitsta usu vennapojad
Põlgvad usku nad ja häbi
Oma töö ja tembu läbi
Lähtvad paganalle abiks
Keige ristirahva läbi
Inglis mees, ja mis tal viga
Tuustib kui üks pahur siga
Rikub meie tööd ja vaeva
Röövib meie kauba laevad
Truist aitab Prantsus teda
Ei ta arva kodust äda
Ega karda ullamestest
Ei nällaliste ulumistest
Vanad Punapardi suled
Põletavad Vene tuled
Ülga noored pardi tiivad
Vene kuulid maha viivad
Küll nad katsvad Vene sauna
Ja mekivad Vene rauast õuna
Värisega Inglis mehed
Meie ees kui aava lehed
Kui mei' laseme mees teil kukub
Kukuvad kui kuivad lehed
Siis kohkub saar ja kohkub mägi
Kui saab võitu Vene vägi
pag. 692
Jumal ise kässib sõtta
Keisri auu ja ilu tõtto.

**

EÜS XI 1023/5 (45) < Nissi khk., Laitse v., Laitse m. < Pühalepa khk., Käina v., Kassari - Johannes Muda & Julius Muda < Madli Lembra, 67 a. (1914)
uuem rahvalaul

Kuulge vennad, kuulge kaimud,
Põrgust tõusnud kurjad vaimud.
Prantsus, Inglismees ja võõras
Uluvad kui ullud koerad,
Sest et meie Keisri ärra
Tahab kuivatada ära
Ristirahva vere ojad,
Kaitsta usuvenna pojad.
Põlgvad usku naad ja äbi
Oma töö ja tembu läbi,
Lähvad paganale abiks,
Kõige ristirahva äbiks.
Inglismees ja mis tal viga,
Tus´tib kui üks pahur siga,
pag. 1024
Rikub meie tööd ja vaeva,
Röövib meie kauba laevad.
Truuvist aitab Prantsus teda,
Ei ta ooli kodust äda,
Ei ka ooli kulumisest,
Näljaliste ulumisest.
Vana Punapardi suled
Põletavad vene tuled,
Ja ka noore Par´di tiivad
Vene kuulid maha viivad.
Värisege Inglismehed
Meie ees kui aava lehed,
Armu teie ei või löida,
Sest et meie nal´ja ei eida.
Sellepärast taganege,
Põdra viisil põgenege,
Et te mere pohja upud,
Kui me laseme teil kupud.
Kui siis vaenlane teit püiab,
Au ja ristiusk teit üiab,
Tulge kokku külamehed,
Valla virgad noored mehed,
pag. 1025
Võtke võmlad, võtke kerved,
Kellel kääd ja jalad terved,
Võtke julgust südamesse,
tõtke vahvast taplusesse.
Jätke mehed ukkamata,
Püssirohtu raiskamata,
Näitage neil nenda kaigast,
Et nad enam pääse paigast.
Ropsige neid Rootsi viisil,
Vemmeldage vene viisil,
Taguge neid Tatra viisil,
Põrutage põrgu viisil.
Kui naad katsund vene sauna
Mekkind Vene rauast õuna,
Küll naad siis, ne meremehed,
Kukkuvad kui kuivad lehed.
Küll siis nähakse maailmas
pöörvad teisel omad silmad,
Kohkub saar ja kohkub mägi,
Kui saab võitu vene vägi.
Ristiusk on meie maal,
Saagu võit - au Jumalal.


**

H II 40, 1019/20 (106) < Risti khk. - Jaan Truusmann (1893)
uuem rahvalaul

Kuulge vennad kuulge vaimud
Põrgust tõuusvad kurjad vaimud
Prantsus, Inglis mees ja võerad
Uluvad kui hullud koerad
Sest et meie keisri härra
Katsub kuivatada ära
Ristirahva vere ojad
Kaitsta usuvenna pojad
Põlgvad usku nad ja häbi
Oma töö ja teu läbi
Lähtvad paganalle abiks
Kõige ristirahva häbiks
Inglis mees ja mis tall viga
Tuustib nii kui pahur siga
Rikub meie tööd ja vaeva
Röövib meie kauba laevad
Truist aitab Prantsus teda
Ei ta arva kodust häda
Ega karda keelamisest
Ei ka nällast ulumisest
Vanad Punapardi suled
pag. 1020
Põletavad Vene tuled
Ulga noored pardi tiivad
Vene kullid nahka viivad.
Küll nad katsvad Vene sauna
Mekvad Vene rauast õuna
Värisege Inglis mehed
Meie ees kui haavalehed
Kui me laseme mees teil kukub
Kukuvad kui kuivand lehed
Teite hulgast sõjamehed
Siis kohkub tsar ja kohkub mägi
Kui saab võitu Vene vägi
Jumal ise kässib sõtta
Keisri auu ja ilu tõttu.


**

H III 10, 71/2 (6) < Puhja khk. - M. Priima (1889)
uuem rahvalaul

Kuulgem vennad, kuulgem kaimud,
Põrgust tõusvad kurjad vaimud!
Prantsus, Inglismees ja võeras,
Uluvad kui hullud koerad.
Sest et meie keisri härra,
Tahab kuivatada ära,
Meie ristirahva sugu,
Kaitsta usuvenna pojad.
Põlgvad usku, nad ja häbi,
Oma töö ja tembu läbi.
Lähvad paganale abiks,
Kõige ristirahva häbiks.
Inglismehed, mis teil viga,
Tustib nii kui pahur siga.
Rikvad meie tööd ja vaeva:
Riisvad meie kaubalaeva,
Truuist ootab Prantsus seda,
Kodund tulema ju teda.
Ei ta hooli kulumisest,
Ei ka kuuli ulumisest.
Vana Ponnapardi suled
Põletasid vene tuled.
pag. 72
Küll aga noore pardi tiivad
Vene kuulid maha viivad.
Tulge kokku, küla mehed,
Valla virgad, noored mehed.
Võtke vemlad, võtke kirved,
Kellel käed ja jalad terved:
Näidaks neil õite kaigast,
Et nad mitte ei pease paigast.
Armu teie ei või leida,
Ega meie nalja ei heida.
Rookige neid Rootsi viisil,
Taguge neid Tatra viisil,
Vemmeldage Vene viisil,
Põrudage põrgu viisil.
Kui nad saavad vene sauna,
Mekkind vene raudaõuna,
Küll ka siis need noored mehed
Kukuvad kui kuivad lehed.
Sellepärast taganege
Põdra viisil põgenege
Et te meresse ei upu,
Kui me laseme teil kupu.
Jumal isi käseb seda
Keisri õigust hoida, teda
Rahu tulgu meie maale,
Kiitus olgu Jumalale.

**

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
26.04.19, 11:11
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Viisi saab kuulata:
RKM, Mgn. 11 158 c

[kivike.kirmus.ee]

Osa teksti pärit:

"Türgi sõa laul. Eestimaa noorte meestele.
Kirjapannud David Martson." 1877

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
26.04.19, 11:14
Andress
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
26.04.19, 16:23
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Sain infot, et uue Viire Takka tektsi on kirjutanud hoopis Muia Veetamm:
[et.wikipedia.org]

Usun ent, et segadus on tekkinud 1953 Riia Heliplaaditehases salvestatud plaadistusega, mil ühel pool "Pidu rannakolhoosis" ning teisel "Viire Takka" - nimelt on mõlemad laulud etiketilehtedele märgitud sama autorlusega:

[www.digar.ee]

Ehkki on selge, et "Pidu rannakolhoosis" ei ole eesti rahvalaul, selle teksti kirjutas tõepoolest Veetamm.

1952 a. ilmunud "Viis eesti rahvalaulu. Häälele klaveri saatel" on Muia märgitud rannakolhoosi-loole ja viiretakkal on ainult seadja Zeiger. Samuti varemalt viidatud artiklites on räägitud sõnaseadjast Zeigerist.

Teised viiretakka seadjad:
[www.emic.ee]

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
18.05.19, 12:25
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Tere,
väga huvitav vestlus! Siiralt tänan. Saime targemaks.
Oleme õpilastega minemas Leetu konkursile ja üks pala kavas J. Zeigeri "Viire takka".
Väga, väga huvitav taustast teada saada, noormehe pere ise otsis Teie vestluse välja!

Mida arvata viimasest arutlusest, et sõnade autor võiks olla M. Veetamm?
Meil on käes just seesama noot: J. Zeiger "Viis Eesti rahvalaulu" häälele klaveri saatel. Ja tõepoolest 5st laulust ühel on märgitud teksti autoriks M. Veetamm - teistel lauludel sõnade autorit ei ole. Tundub tõesti veenev, et ENSV Nõukogude heliloojate Liit, Tallinn, 1952 on välja andnud noodi ja autorlus on õige.

Lugupidamisega eelmistele tekstidele,
Triin Ella
laulja, metsosopran ja laulu eriala õpetaja.
27.10.19, 06:46
Lauri Õunapuu

Avatar








Sõnumeid:2264
:: Tsiteeri ::
Teema: Re: Viire takka
Jah, Muia ei ole seda teksti kirjutanud ega seadnud, ikka Zeiger.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
27.10.19, 12:39
Postita
Sinu nimi:
Sinu epost:
Teema:
Message Body
Spam prevention:
Please, enter the code that you see below in the input field. This is for blocking bots that try to post this form automatically.
 **    **        **  **         **     **   *******  
 ***   **        **  **    **   **     **  **     ** 
 ****  **        **  **    **   **     **         ** 
 ** ** **        **  **    **   *********   *******  
 **  ****  **    **  *********  **     **         ** 
 **   ***  **    **        **   **     **  **     ** 
 **    **   ******         **   **     **   *******