Ehk Kaarel Tiks

[tallinncity.postimees.ee]

Pill kardinapuust ja õlikanistrist:



_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kaarel Tiksi laul on Jaan Sarve andmetel esindatud ka korporantide repertuaaris, kus tantsitakse (kui see on õige sõna) Makaroonit. Sama, mida lauldi filmis "Mis juhtus Andres Lapeteusega" (1966). Mis on sama, mis Riksu-Kaareli laul.

**
Tants ja "Lapeteus":
Peo käigus moodustatakse makarooni rivi ja hakkab too laul, mille peale filmi peategelane - tubli kommunist, käratab pidulistele: "mul on kõrini teie pursuide ja kulakute koosviibimistest".

**

On tähelepanuväärne, et laulus on ilmselt sama trumm mis fotol.

[www.cfe.ee]

Kas tunned Riksu-Kaarelit sealt Paljasaare pealt,
kes sirgeks puhub pasunad, kes pole mingi pätt.

::Ma Riksu-Kaarel, ma pole pätt tara-lal-lal-la
Mul Paljassaarel on oma hütt tara-lal-lal-la
Ma liigun siin ja liigun seal
Ja samagonni kokku vean
Ja minu trumm lööb plinn-plänn-plönn tara-lal-lal-la::

Mul kalarannas paadi all kolm sorokovkat on
Ja kalanaise tütar Mann mind armastamas on

Kus iial pidu peetakse seal näha võite mind
Kus iial pulmad, varrud, seal tuksub minu rind

Ilma õlle, ilma viina, ilma naisteta
on Riksu-Kaarli elu täitsa võimata

**

"Makaroonil" on aga kasutusel ainul laulu refrääniviis sõnadega: "Ai makaroni, ai makaroni, ai maka-maka-maka- makarooni" ja sõnad: "Trulla, trulla, trulla-lal-lal-laa, hei!"

**

Jaanilt veel kommentaar:

„Esimese taasasutamise järgse Macaroni tegi legendaarne vil! Valter Toonekurg 1990. aasta kevadkommershil, lauldes ainult refrääni. Ju olid tal sõnad meelest läinud. Sellest ajast alates olemegi lihtsustatud varianti kasutanud.“

Valter Toonekurg, 21.08.1909-02.09.1998. Liitus Rotaliaga Tartus 1929. Legendaarne taasasutamisaegne aktivist ja Rotalia auvärvipaela kavaler.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tõenäoliselt on Tiks ka nendes reklaamides -
Päewaleht, nr. 215, 10 august 1930:

Kosele! Kosele! Poola presidendi külaswiibimise puhul korraldab Ü. T. W. N. selts suurema metsapeo Kose pargis. Metsas kupleed, naljapalad. Paljassaare metsatvahi tants ja Paljassaare metsawahi pidulik habemeajamine. Tiks ja Taks. Mängib Paljassaare puhkpillideorkest. „Tiksi-band". ; Kaasas rikkalik einelaud hästimaitswa kapakalja ja kuulsa firma „Talko" karastatvate jookidega. Seks päetvaks on einelaud alandatud hindadega. Kogunemine metsas kl. 11 h., lõpp kl. 9 ö. Teretulemast! Kõik Kosele! (Pange tähele reklaami „Tiks ja Taks").


Päewaleht, nr. 214, 9 august 1931:
Kosele! Kosele!
Lõbusad Lesed ja Paljassaare pasunapurustajate ühing ühiselt korraldawad pühapäewal, 9. augustil s. a. erakorralise rahwapeo Kose metsas. Selleks päewaks esineb kohapeal kindlasti Paljassaare metsawaht Tiks oma uute lõbusate laulude, kupleede ja naljaettekannetega muusika saatel. Seltsil kaasas rikkalik einelaud hästi maitswa kapakaljaga. Kogu päew mängib parem puhkpilliorkester. Jälgige metsas einelaudu reklaamiga! Lõbusad Lesed.

Päewaleht, nr. 207, 2 august 1931:
Kosele! Kuhu läheme pühapäewal. 2. augustil? Eks ikka Kosele, kus jälle ühiselt korraldawad Lõbusad Lesed ja Paljassaare pasunapurustajate ühing ülilõbusa metsapeo. einelauaga ja hea kapakaljaga. Seal saame palju nalja ja ka kapatäie kalja, Tiks on metsas, trummi lööb ja suurt seajalga sööb, lõbusate lauludega ja kupleedega. Kogu päew mängib parem puhkpilliorkester. Jälgige metsas einelauda reklaamiga Lõbusad Lesed.

jne..

***

Nüüd on küsimus, kas K.Tiks oli ikkagi Kaarel või hoopis äkki Karl?

[dea.digar.ee]-

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Ja selgub, et jah, tegu oli siiski ametlikku nime, Karl, kandev laulikust mässaja:

Postimees (1886-1944), nr. 99, 29 aprill 1944:

Kingituseks väärtuseta maja.

Harku wanglas karisiustkandew Karl Tiks esitas linna waestelasrekohtule palwe, et tema soowib oma wäljaspool abielu sündinud tütrele, Luule Tammeweskile, kes wiibib praegu linna hoolealusena Jaan Poska nimelises lastekodus, kinkida Paljassaarel asutva maja nr. 57. Tiks sootvitab maja maha müüa ja paigutada raha hoiule waestelastekohtusse. Luule Tammeweski hooldajana linna sotsiaalosakond küsimust kaaludes asus seisukohale, et kink ei wääri wastuwõtmist. Tiksi maja asub weeteedetalituse rendikrundil. Hoone on ühekordne sawist elamu, mis lagunenud olukorras ja elamiseks praeguses seisukorras ei ole kõlbulik. Sellele seisukohale asus ka linnawalitsus, mistõttu kink jääb wastu wõtmata.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Vanglassesattumise põhjuseid:
Postimees (1886-1944), nr. 95, 25 aprill 1933

Pogromm tööbörsil.

Saarlane lõi Tallinna tööbörsi segamini. Esmaspäeva hommikul lell 10 tuli Tallinna tööbörsi Paljassaarel elutsev töötatööline Karl Tiks ja nõudis, et temale antaks tagasi temalt ära wöemd töötatõölise kaart. Kui temale vastati, et ta kaarti tagasi ei saa ja ta jäädavalt töötatööliste nimekirjast on kustutatud, sattus mees vihatujju: haaras laualt karahvini ja hakkaS sellega lõhkuma. Esijoones langesid tema ohvriks tööbörsi aknad, mille rmckud ühes raamidega välja lendasid. Tööbörsi ametnikud põgenesid surmahirmus märatseja. eest. Märatseja ei leppinud üksi akende sisselöõmisega, vaid lükkas üimber ka kõik tööbörsi lauad. Õnneks läks aga korda naabruses olevast arestimaja politseijaoskonnast saada appi kordnikku, kes mehe areteeris.

Tööbörsi ruumid nägid peale sündmust walja kui lahinguwäljad, kust wast möll üle käinud. Paberid, aktid, tindipotid olid segamini põrandal, laudadel ja toolidel jalad ülespidi, kuna purustatud akendest puhus sisse kõle kewadtuul.

**

Päewaleht, nr. 298, 29 oktoober 1934:

Sissekukkumine tühjas kaubawagunis. Juhus juhtis kahjusaaja ja warga kokku.

Hendrik Wiidiku purjelaew «Elisabeth" seisis keivadel Miinisadamas kiilidokis järelewalweta. Maikuus selgus, et ajajooksul on laewalt warastatud kuus purjet, komplekt signaallaternaid, kompassi alune, neli tvasest laewalampi, 6 iluminaatorit, logi, seinakell, signaalplagusid. binokkel, laewa juure kuuluwad talid ja jooksivad nöörid, laewa päästepaat, presendid, salgirauad, seinalamp, käsipump, neli emaileeritud taldrikut ja wäike waagen. Kokku oli laewalt warastatud warandust 1418 krooni eest. Lukustawd laewaruumid olid murtud lahti. Wargaiks osutusid Nikolai Meier, Hugo Pihkwe r ja August I l w e s. kes olid wiinud osa warastatud asju Paljasaarele nr. 57 majaomanik Karl Tiks: majja, kust need läbiotsimisel kätte saadi. tunnistasid kolm noormeest endid Marguses suudi, kuid majaperemees Tiks eitas oma süüd tvarastatud asjade warjamises. Ta seletas, et noormehed räährntb temale, nagu oleksid nad need asjad ostnud. Temal pole olnud põhjust selles kahelda ning ta tvötnud asjad hoiule.

Rahukogu mõistis Meieri. Pikweri ja Ilwese kuueks kuuks mangi. Karl Tiks sai karistuseks kolm kuud wangistust.

**
Hommikleht, nr. 76, 6 aprill 1934:
Õige sapine mees oli ametiafutiste wastu ka Karl Tiks. Sama Tiks, 'kes mõni aeg tagasi pööras kogu tööbörsi pahuvpidi, lõi lauad ümbör ja aknad katki. Nüüd kaebab tema ipeale Weeteede walitsus. Tiks elab Paljassaarel oma majaosmikus. Temal on Weeteede wailitsusega niisugune leping, et maja tuleb tule wastu kindlustada. Kuna Tiks seda ise ei teinud, siis lasi Woeteede walitsus ise maja kiudlustada. Sellest teatati Tipsile kirjalikult ja paluti teda kiMustuskulu 6,83 krooni maksta Eesti Panka. Muidu hakkab seda summat nõudma politsei. Paljassaare .mees saatis aga asutisele 'kirja tagasi ja tirzj^ws paberi teisele Mjele õige krõbeda waAuse. Muuseas oli selles öeldud, et kui „avtvate et teil õigus on inimest röõwida, n«h, eks siis rööwige sisse, 'kuid palun mitte ähwavdada..Teises Lohas oli jälle öeldud, et Tiks „sarnaste rumaluste peale wastata ei taha". Wõi jälle, „teie kutsute rahwast lihtsalt oma wastu üles." Lõpeb kiri: ^„Pal«AN muAad käed minu waranduse 'küljest ära." Mehe turja tooni põhjustas asjaolu, et ta oli töötu ja pere näljas. Mida sa lindlustad wõi 'kindlustamata jäwd ja pealegi, kuidas tahiti tema maja kindlustada ilma tema teadmata ja tahtmata. Kohus saab aru, eit mees tegi rumaluse Ärritatud meeleolus, föimukirja asemel oleks pidanud paluma malsu sissenõudmise pikendust. Tiks saab karistada koitm nädalat aresti tingimisi.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kas on tegu 1920 aastal 12 aastat sunnitööd saanud "punase" tegelinskiga kes sai varem koju, on's tegu 1944 aastal laevaremonditehases gaasiplahvatuse tekitanud ning kolm kuud tingimisi saanud Karl Tiksiga vajab selgitamist. Kas viimane Tiks oli aga toosama kes vulkaniseerimist täiustas?

On teada, et Tartumaal elas veel nimekaim Karl Tiks, kes 33 aastal endalt elu võttis.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Põnevust jagub:

Uudisleht, nr. 80, 26 mai 1933:

Voorimehed rõõwisid pirukamehe kauba. Paljassaarel nr. 57 elutsev Karl Tiks, kes tavaliselt kaupleb pirukatega, neid linnas kor viga ringikandes, ilmus politseisse ja kurtis oma äpardust. Kolmapäeval läinud tema Waksali puies teel raudtee kaubahoovi wärawas seisvatele veovoorimeestele värskeid pirukaid müütama. Seal aga haaranud temalt pirukakorwi tõövoorimees Bernhard Reinward, kes elab Lillekülas, võtnud endale mõned pirukad ja jaganud ülejäänud teistele voorimeestele. Kokku võtnud voorimehed Tiksilt 27 pirukat Pirukakaupmees olnud alul rõõmuski, et nii ruttu kaubast lahti sai, ja nõudnud lõpuks pl tulate eest ka raha. Woorimehed öelnud, et oodaku kuni pirukad söödud. Eks Tiks ootanudki. Aga kui pirukad söödud, istunud woortmehed vankritele, virutanud hobustele piitsa ja kihutanud minema. Keegi ei maksnud Tiksile raha. Tiks aga pidas voorimees Reinvaldi kinni ja toimetas ta politseisse, süüdistades petmises. Reinward end süüdi ei tunnistanud. Tõendas vaid, et jaganud pirukad laiali ja raha saavat teine kord. Praegu ei olla aga kellelgi raha.


Karl Tiksi koerapoomise-kohtulugu:
Waba Maa, nr. 253, 27 oktoober 1934
[dea.digar.ee]|txTI|txAU|txTA-%22karl+tiks+on+kord%22----------

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Veel kuulsusetut Paljassaare nr. 57 aadressil:
[dea.digar.ee]----------

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kuuldused sellest, et Karl Tiks aasiast meile sisse rändas, võivad tõesed olla:

[www.centrasia.ru]

ТИКС Карл Яковлевич
/ /
[..1899 - ..]

Из крестьян. Эстонец.

окончил сельскую школу - 4 г.

член ВКП(б ) с 11.1918

С 18 лет - крестьян в своем хоз-ве;
рядовой латышского коммунистического отряда, Вятка (6-12.1918);
сотрудник Вятской уездной ЧК (3.19-3.20);
уполномоченный Алтайской губ. ЧК (5.20-2.22);
сотрудник для поручений ОО Западно-Сибирского ВО, Новониколаевск (02.1922-

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

[arhiiv.err.ee]

Martin Viirandi vestluskaaslane on ajaloolane Robert Nerman, kes on põhjalikult uurinud Tallinna ajalugu. Jututeemaks on Paljassaare ajalugu. Merekindluste rajamine. Katariina kai. Paljassaare kunagised elanikud. Karl Ristikivi. Loodus. Riksi Kaarel. Ahto Valter ja tema perekond. Saate lõpus ka lõik Ahto Valteri intervjuust Toomas Ubale. Autor ja toimetaja Martin Viirand.

alates 24:00

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

"Mul kalarannas paadi all kolm sorokovkat on
Ja kalanaise tütar Mann mind armastamas on"

Värsid kuulsast Tallinna punaste laternate tänava "Mardi uulitsa" laulust.


"Kus iial pidu peetakse seal näha võite mind
Kus iial pulmad, varrud, seal tuksub minu rind"

1929 aastal Aleksander Arderi poolt kuulsakslauldud Saksa tudengilaul Compe seades (Odeon).

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Lauri Õunapuu
lauri[ät]metsatoll.ee
+372 56155559
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _